Erivahendid tagavad ELi eelarve paindlikkuse ning neid kasutatakse konkreetsete ettenägematute sündmuste korral, nagu loodusõnnetused ja hädaolukorrad. Nende abiga saab võtta kasutusele täiendavat rahalist toetust. Erivahendid ületavad pikaajalise eelarve kulude ülemmäärasid nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas. Paindlikkusinstrumentide jaoks reserveeritud summad ei tohi siiski kunagi ületada omavahendite ülemmäära.

Maksimaalne kogusumma, mida saab aastatel 2021–2027 erivahendite jaoks kasutada, on ligikaudu 21 miljardit eurot (2018. aasta hindades). Erivahendeid on kahte liiki:

  • „temaatilised erivahendid“ (solidaarsus- ja hädaabireserv, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Brexitiga kohanemise reserv), millega tagatakse paindlikkus ja täiendavad vahendid konkreetsete sündmuste või eelarveridade jaoks;
  • „mittetemaatilised erivahendid“ (paindlikkusinstrument, ühtne varuinstrument), mis annavad võimaluse tegeleda üldisemate ettenägematute asjaolude või uute/kujunevate prioriteetidega kogu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse jooksul.

Erivahendite maht, rahaeraldised ja toimimisviis on sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku määruses ning Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelises institutsioonidevahelises kokkuleppes. Välditakse dubleerimist nii vahendite kui ka rahastamisprogrammide vahel. Veelgi suurema paindlikkuse tagamiseks on lihtsustatud ja ühtlustatud ka kasutamata summade ülekandmist järgmistesse aastatesse.

Paindlikkus ja erivahendid

Solidarity and Emergency Aid Reserve (SEAR) icon

Solidaarsus-ja hädaabireserv

Kuni 1,2 miljardit eurot aastas (2018. aasta hindades).

See vahend hõlmab Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) ja hädaabireservi, mis olid varem kaks eraldi vahendit. Seda saab kasutada selleks, et aidata lahendada liikmesriikides ja läbirääkijariikides suurtest looduskatastroofidest või rahvatervise kriisidest tingitud hädaolukordi. Lisaks võidakse reservist aidata ka ELi mittekuuluvaid riike, kelle tekkivad vajadused tulenevad konfliktidest, ülemaailmsest pagulaskriisist või kliimamuutustest tingitud loodusõnnetuste süvenemisest.

Sellest vahendist antavat abi haldab abi saav riik. Seda tuleks kasutada põhitaristu taastamiseks, hädaabiteenuste, ajutise majutuse või koristustööde rahastamiseks või vahetute terviseriskide tõrjumiseks.

European Globalisation Adjustment Fund (EGF) icon

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Kuni 186 miljonit eurot aastas (2018. aasta hindades).

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata üleilmastumise tõttu töö kaotanud töötajatel tööturule naasta. Töökaotusele kaasa aitavad põhjused on maailmakaubanduse struktuurimuutused, automatiseerimine ja digitaliseerimine. EGF võetakse tavaliselt kasutusele siis, kui terved ettevõtted suletakse või kui suur hulk töötajaid koondatakse konkreetses sektoris, ühes või mitmes naaberpiirkonnas.

Eelkõige rahastatakse EGFist projekte, millega toetatakse töö kaotanud inimesi uue töökoha leidmisel või oma ettevõtte loomisel.

Brexit Adjustment Reserve icon

Brexitiga kohanemise reserv

Kuni 5 miljardit eurot ajavahemikuks 2021–2027 (2018. aasta hindades).

Brexitiga kohanemise reserv aitab võidelda negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega liikmesriikides ja sektorites, mida Ühendkuningriigi lahkumine EList kõige rohkem mõjutab.

Reservist võib toetada järgmisi meetmeid:

  • toetus majandussektoritele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele, sealhulgas nendele, kes sõltuvad kalapüügist Ühendkuningriigi vetes;
  • toetus tööhõivele, sealhulgas lühendatud tööaja kavade, ümberõppe ja koolituse kaudu;
  • piiri-, tolli-, sanitaar- ja fütosanitaar- ning julgeolekukontrollide, kalanduskontrolli, toodete sertifitseerimise ja lubade andmise korra toimimise tagamine ning kodanike ja ettevõtjate teavitamine ja nende teadlikkuse suurendamine.

Struktuuriliseks kohanemiseks ELi ja Ühendkuningriigi uute suhetega on vaja palju pikemat aega kui seda oleks võimalik teha üksnes reservi arvel. Seda tööd toetab uus võimas ELi eelarve aastateks 2021–2027.

Paindlikkus ja erivahendid

Flexibility Instrument icon

Paindlikkusinstrument

Kuni 915 miljonit eurot aastas (2018. aasta hindades).

Paindlikkusinstrumenti kasutatakse selliste meetmete rahastamiseks, mida ei saa rahastada muudest eelarveallikatest ilma kulude ülemmäärasid ületamata. Seda on varem sageli kasutatud peamiselt rändeprobleemidele ja julgeolekuohtudele reageerimiseks.

Single Margin Instrument (SMI) icon

Ühtne varuinstrument

Ühtse varuinstrumendiga asendatakse kolm varem eraldiseisvat vahendit: kulukohustuste koguvaru, maksete koguvaru ja ettenägematute kulude varu. Varu on eelarveliste maksete või kulukohustuste assigneeringute ja kulude ülemmäärade vahe.

Selle vahendiga saab ELi eelarvesse kanda uusi kulukohustuste ja/või maksete assigneeringuid, kasutades:

  • kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, mis on jäänud kasutamata eelmiste aastate kulude ülemmäärade piires alates 2021. aastast. Need tehakse kättesaadavaks aastatel 2022–2027;
  • täiendavat summat, mille saab viimase abinõuna kättesaadavaks teha, kui eespool nimetatud summadest ei piisa. See võetakse jooksva või tulevaste eelarveaastate kulukohustuste ja maksete assigneeringutest.

Selle vahendi jaoks seoses parandus- või aastaeelarvega kasutusele võetud aastane kogusumma ei tohi ületada 0,04% ELi kogurahvatulust kulukohustustena ja 0,03% ELi kogurahvatulust maksetena. Samuti peab see olema kooskõlas omavahendite ülemmääraga.

OsakonnadTeemasid