ELi liikmesriikide osamaksud ELi eelarvesse arvutatakse nende suhtelise majandusliku jõukuse alusel, mida mõõdetakse nende kogurahvatuluga.

1984. aastal otsustasid toonased kümme liikmesriiki (Saksamaa, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja Ühendkuningriik) Prantsusmaal Fontainebleau's toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel teha Ühendkuningriigile tagasimakse, et vähendada tema osamaksu ELi eelarvesse. Seejärel leidsid ka mõned teised liikmesriigid, et nad maksavad ELi eelarvesse liiga palju, kuigi nende osamaksud põhinesid objektiivsetel majanduslikel kriteeriumidel. Meetmeid võeti ka Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi rahaliste osamaksude korrigeerimiseks (kompenseerimiseks). Sarnaseid korrektsioone rakendatakse nende riikide puhul ka ajavahemikul 2021–2027.

2014. aastal loodi kõrgetasemeline omavahendite töörühm, et uurida, kuidas muuta ELi eelarve rahastamise süsteem õiglasemaks, lihtsamaks, läbipaistvamaks ja demokraatlikult vastutustundlikumaks. Kooskõlas kõrgetasemelise töörühma lõpparuande ja soovitustega (Euroopa Liidu rahastamine tulevikus) tegi komisjon ettepaneku kaotada õiglase ja tasakaalustatud eelarve raames järk-järgult kõik tuludega seotud korrektsioonid.

2020. aasta juulis toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel leppisid liikmesriigid siiski kokku, et need tagasimaksed säilitatakse. Perioodil 2021–2027 vähendatakse kindlasummaliste korrigeerimistega Taani, Madalmaade, Austria, Rootsi ja Saksamaa kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid osamaksusid. Kindlasummalist korrigeerimist rahastavad kõik teised liikmesriigid vastavalt nende kogurahvatulule, mis on (2020. aasta hindades) järgmised:

Tagasimaksete summa aastas:
Taani lipp Taani 377 miljonit eurot
Saksamaa lipp Saksamaa 3 671 miljonit eurot
Madalmaade lipp Madalmaad 1 921 miljonit eurot
Austria ikoon Austria 565 miljonit eurot
Rootsi ikoon Rootsi 1 069 miljonit eurot
OsakonnadTeemasid