Koroonaviiruse leviku aeglustamiseks ning kõigi eurooplaste tervise ja heaolu kaitsmiseks on vaja mõningaid reisipiiranguid. Euroopa Komisjon teeb oma parima, et inimesed saaksid kohtuda sõprade ja perega ning et tagada kodanike, kaupade ja teenuste vaba liikumine, austades seejuures täielikult tervishoiu- ja ohutusmeetmeid.

Reisimise ohutu taastamine

Uus reisi- ja turismiabi veebiplatvorm Re-open EU

15. juunil 2020 avas Euroopa Komisjon veebiplatvormi Re-open EU, kust reisijad ja turistid leiavad olulist teavet vaba liikumise ja turismi ohutu taastamise kohta kogu Euroopas. Sellel antakse teavet järgmise kohta:

  • piirid
  • võimalikud transpordivahendid
  • reisipiirangud
  • rahvatervise ja ohutusega seotud meetmed, näiteks füüsiline distantseerumine või näomaskide kandmine
  • muu praktiline teave reisijatele

Re-open EU koondab ka ajakohastatud teavet komisjonilt ja liikmesriikidelt. See võimaldab leida interaktiivse kaardi abil riigipõhist teavet, ajakohastatud infot kohaldatavate riiklike meetmete kohta ja praktilisi nõuandeid riikide külastajatele. Platvorm on kättesaadav ELi 24 ametlikus keeles ning see on kergesti ligipääsetav nii lauaarvutis kui ka mobiilseadmes. Tuleb vaid klõpsata lingil „Re-open EU“ ja see järjehoidjatesse lisada: https://reopen.europa.eu/

reopen eu visual

Nakatunuga kokku puutunud isikute kindlakstegemist võimaldavad mobiilirakendused

Nakatunuga kokku puutunud isikute kindlakstegemist võimaldavad ja hoiatamise rakendused saab paigaldada vabatahtlikult. Neid kasutatakse kasutajate hoiatamiseks, kui nad on teatava aja jooksul viibinud positiivsest COVID-19 testist teatanud isiku läheduses. Hoiatuse korral võib rakendus anda asjakohast teavet tervishoiuasutustelt, näiteks soovitusi testimiseks või eneseisolatsiooniks, ning teatada, kelle poole pöörduda.

Mobiilsed kontaktide jälgimise rakendused võivad aidata kiirendada tavapärast kontaktide jälgimist ja hoida kokku väärtuslikke töötunde nakkusahelat tuvastavate tervishoiutöötajate jaoks.

Riiklikud nakatunuga kokku puutunud isikute kindlakstegemist võimaldavad mobiilirakendused

Ühine lähenemisviis reisimisega seotud meetmetele

Liikmesriigid võtsid 13. oktoobril vastu nõukogu soovituse, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel. Kõnealune soovitus põhineb komisjoni ettepanekul, mis võeti vastu 4. septembril.

Ühine lähenemisviis reisimisega seotud meetmetele ELis

Soovituses on esitatud neli peamist valdkonda, kus liikmesriigid kooskõlastavad oma tegevust: 

  • värvikoodil (roheline, oranž, punane, hall) põhinev ühine kaardistamissüsteem
  • ühised kriteeriumid liikmesriikidele reisipiirangute kehtestamise üle otsustamisel
  • suurem selgus meetmete osas, mida kohaldatakse suurema riskiga piirkondadest pärit reisijate suhtes (testimine ja eneseisolatsioon)
  • üldsuse selge ja õigeaegne teavitamine
Laadi allaPDF - 390.3 KB

ELi reisimise piirangud

Euroopa Komisjon võttis 25. juunil vastu ettepaneku nõukogu soovituse kohta, mille kohaselt tuleks reisipiirang kaotada riikide suhtes, mis lepitakse kokku koos liikmesriikidega. Seda tehti põhimõtete ja objektiivsete kriteeriumide alusel, mis hõlmavad järgmist:

  • terviseolukord
  • võimalus kohaldada reisi ajal tõkestamismeetmeid
  • vastastikkuse kaalutlused
  • andmed asjakohastest allikatest, nagu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ja Maailma Terviseorganisatsioon

Euroopa Ülemkogu võttis 30. juunil vastu soovituse Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu järkjärgulise kaotamise kohta. Soovituses loetletud riikide reisipiirangud kaotati. Loetelu vaadatakse läbi iga kahe nädala järel.

Liikmesriigid peaksid soovituses esitatud kriteeriumide ja tingimuste ning 6. augustil nõukogu avaldatud ajakohastatud loetelu põhjal asuma oma välispiiridel kaotama reisipiiranguid järgmiste kolmandate riikide elanike suhtes:

  • Austraalia
  • Kanada
  • Gruusia
  • Jaapan
  • Uus-Meremaa
  • Rwanda
  • Lõuna-Korea
  • Tai
  • Tuneesia
  • Uruguay
     
  • Hiina (vastastikkuse kinnitamise tingimusel).

Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani elanikke käsitatakse soovituse kohaldamisel ELi elanikena.

Kuigi mittehädavajaliku reisimise piirangud ja nende tühistamine sõltuvad reisija elukohast, sõltub viisanõue jätkuvalt kodakondsusest. Kui reisija elab riigis, kus piirangud on tühistatud, kuid ta on viisanõudega riigi kodanik, peab ta esitama taotluse oma elukohariigis selle liikmesriigi konsulaadis, kuhu ta soovib reisida.

Kõigi muude sellesse loetellu mittekuuluvate kolmandate riikide puhul peatavad liikmesriigid ja Schengeni lepinguga ühinenud riigid ajutiselt kõik mittehädavajalikud reisid nendest kolmandatest riikidest EL+ alasse, mis tähendab, et alasse võib lubada siseneda ainult teatavatesse kategooriatesse kuuluvatel reisijatel. EL+ ala hõlmab 30 riiki: 26 ELi 27st liikmesriigist ning nelja Schengeni lepinguga ühinenud riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja ŠŠveits). Iirimaa ei kohalda praegu reisipiiranguid.

Kuivõrd epidemioloogiline olukord ELis ja väljaspool seda lubab ning reisipiiranguid ELi välispiiridel on järk-järgult kaotatud, on ka viisatoimingud vähehaaval taastunud. 11. juunil 2020 avaldas komisjon viisatoimingute järkjärgulise ja kooskõlastatud taastamise suunised.

Lühiajalise viisa taotlemise eeskirju ei ole muudetud. Liikmesriikide konsulaadid ja välised teenuseosutajad on aga kohandanud juurdepääsuhalduse, hügieenimeetmete, makseviiside jms praktilisi aspekte. Taotlejatele tuleks anda asjakohast teavet taotluse esitamise menetluse kohta.

Teave kehtivate reisipiirangute kohta peaks tuleks teha kättesaadavaks asjaomaste riiklike ametiasutuste (nt sise- ja välisministeeriumid) veebisaitidel. Igapäevane kokkuvõte lennu- ja reisipiirangute kohta on kättesaadav Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni veebisaidil („Covid Notam (notice to airmen) summary“).

ELi reisimise piirangute erandid

Ajutisest piirangust reisida EL+ alale kolmandatest riikidest, mis ei ole liikmesriikidega kokkulepitud loetelus, on vabastatud järgmised isikute kategooriad:

a) ELi kodanikud ning Islandi, Norra, Liechtensteini, Šveitsi ja Ühendkuningriigi kodanikud ning nende pereliikmed;

b) kolmandate riikide kodanikud, kes on pikaajalised elanikud pikaajaliste elanike direktiivi tähenduses või kes on saanud elamisõiguse muude ELi direktiivide või riigisisese õiguse alusel või kellel on riigi välja antud pikaajaline viisa, ja nende pereliikmed.

Ajutisi reisipiiranguid ei tuleks kohaldada ka isikute suhtes, kellel on oluline funktsioon või vajadus, sealhulgas: 

  • tervishoiutöötajad, tervishoiuvaldkonna teadurid ja eakate hoolekande töötajad
  • piirialatöötajad
  • põllumajanduse hooajatöötajad
  • transporditöötajad
  • diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide kutsutud isikud, kelle füüsiline kohalolek on vajalik nende organisatsioonide sujuvaks toimimiseks, sõjaväelased, humanitaarabitöötajad ja kodanikukaitsetöötajad oma ülesannete täitmisel
  • transiitreisijad
  • reisijad, kes reisivad mõjuvatel perekondlikel põhjustel
  • meremehed
  • rahvusvahelist kaitset vajavad isikud või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud
  • kolmandate riikide kodanikud, kes reisivad õppimise eesmärgil
  • kõrgelt kvalifitseeritud välismaalastest töötajad, kui nende tehtav töö on majanduslikust seisukohast vajalik ja kui tööd ei saa edasi lükata ega teha välismaal

 

Reisijate õigused

Põhjalik teave reisijate õiguste kohta, sh pakettreiside puhul on saadaval veebisaidil Teie Euroopa, mis pakub abi ja nõuandeid ELi kodanikele ja nende perekondadele.

Reisijad võivad olla kindlad, et nende õigused on kaitstud. Euroopa Komisjon on avaldanud tõlgendamissuunised selle kohta, kuidas tuleks ELi reisijate õigusi käsitlevate õigusaktide teatavaid sätteid koroonaviiruse puhangu kontekstis kohaldada. Eesmärk on tagada reisijate õiguste kohaldamisel selgus ja õiguskindlus.

Samal ajal selgitatakse suunistes, et praegused asjaolud on erakorralised, mis tähendab näiteks, et vähem kui kaks nädalat enne väljumiskuupäeva tühistatud lennu eest ei tule maksta hüvitist.

Komisjon avaldas seoses koroonaviirusega ka märkuse pakettreiside direktiivi kohta.

ELi eeskirjade kohaselt on reisijatel tühistatud sõidupiletite (lennu-, rongi-, bussi- ja parvlaevapiletid) või pakettreiside korral õigus valida vautšerite või rahas hüvitamise vahel. Kuigi komisjoni 13. mai 2020. aasta soovituses on seda õigust kinnitatud, on eesmärk tagada, et vautšeritest saaks arvestatav ja atraktiivne alternatiiv pandeemia tõttu tühistatud reiside rahalisele hüvitamisele, sest ka reisikorraldajad on sattunud suurtesse finantsraskustesse.

Siit leiate nimekirja kõigist riikide ametiasutustest, kes annavad reisisoovitusi.

Laadi allaPDF - 488.7 KB
Laadi allaPDF - 475.1 KB

Nõuanded Euroopa tarbijatele

Euroopa tarbijakeskuste võrgustik annab kodanikele nõu ja abi seoses tarbijate õigustega piiriülestes küsimustes. See hõlmab koroonaviiruse pandeemiast mõjutatud hotelli- ja reisibroneeringuid. Teave tarbijavaidluste lahendamise kohta on kättesaadav ka siin.

ELi tarbijaõiguses puuduvad sätted, millega reguleeritakse ürituste või üksikute teenuste (spordi- ja kultuuriüritused, autorent, majutus jne) tingimusi või nende tühistamise tagajärgi. Seetõttu on tarbija õigused sätestatud vastava riigi lepinguõiguses ning sõltuvad asjaomase lepingu liigist ja tingimustest, sealhulgas teenuseosutaja sätestatud tühistamistingimustest (nt broneeringutasu tagastatakse või mitte).

Kauplejate kasutatavad lepingu tüüptingimused peavad olema läbipaistvad ega tohi ebaõiglaselt piirata tarbija õigusi, mis on sätestatud asjaomases siseriiklikus lepinguõiguses.

Oma õiguste kohta pakettreisi korral vt teavet pakettreiside direktiivi kohta ning eraldi lennu-, rongi- ja laevareiside ning bussiteenuste korral vt asjaomased suunised.
 

Konsulaarabi ELi kodanikele välismaal

ELi õiguse kohaselt on kodanikul õigus paluda abi mis tahes ELi liikmesriigi saatkonnast või konsulaadist, kui ta satub olukorda, kus ta vajab väljaspool ELi abi, ja kus ei ole tema enda liikmesriigi saatkonda või konsulaati.

Teave ELi kodanike õiguste kohta diplomaatilisele või konsulaarkaitsele väljaspool ELi

Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus aitavad tuua koju välismaale lõksu jäänud ELi kodanikke kõikjalt maailmast, samal ajal kui liikmesriigid annavad nõu, kuidas reisipiirangutega toime tulla. ELi kodanikel, kes vajavad abi väljaspool ELi, soovitatakse võtta ühendust oma liikmesriigiga.

Reisipiirangutest tingitud viibimisaja ületamine

Kui Schengeni alal viibivad viisaomanikud ei saa lahkuda enne oma lühiajalise viisa kehtivusaja lõppu, võivad liikmesriikide ametiasutused seoses koroonaviiruse puhanguga pikendada nende isikute viibimisaega kuni 90 päevani 180 päeva jooksul. Kui viisaomanikud on sunnitud riigis viibima sellest kauem, peaksid riiklikud ametiasutused neile väljastama riikliku pikaajalise viisa või ajutise elamisloa.

Liikmesriikidel soovitatakse loobuda halduskaristuste või trahvide määramisest kolmanda riigi kodanikele, kes ei saa reisipiirangute tõttu nende territooriumilt lahkuda. Ajutistest reisipiirangutest tingitud viibimisaja ületamist ei tohiks tulevaste viisataotluste menetlemisel arvesse võtta.

ELis viibivad Schengeni viisa omanikud

Schengeni alal viibivad viisaomanikud, kellel ei ole võimalik lühiajalise viisa aegumisel riigist lahkuda, peavad võtma ühendust selle liikmesriigi ametiasutustega, kus nad viibivad, et taotleda viisa pikendamist. Viisat võib üldjuhul pikendada kokku 90 päevani 180päevase ajavahemiku jooksul. Loetelu liikmesriikide ametiasutustest, mis tegelevad viisade pikendamisega.

Viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikud, kes on jäänud Schengeni alale kauemaks kui lubatud 90 päevaks

Viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike puhul, kes on sunnitud riiki jääma pikendatud perioodist (90/180 päeva) kauemaks, peaksid riiklikud pädevad asutused pikendama seadusliku riigis viibimise loa kehtivust, andma välja uue loa või võtma muid asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse jätkuv õigus viibida nende territooriumil. Teave on kättesaadav liikmesriikide ametiasutuste veebisaitidel.

Reisidokumendid, mis on kehtivusaja ületanud kavandatust pikema välismaal viibimise tõttu

ELi kodanikel ja nende pereliikmetel, kellel ei ole kehtivat passi ja/või viisat, tuleks lubada siseneda ELi territooriumile, kui nad suudavad muul viisil tõendada, et nad on ELi kodanikud või ELi kodaniku pereliikmed. Kehtivuse kaotanud passi omamist tuleks praeguses olukorras pidada muul viisil tõendamiseks. Pereliikmed peaksid igal juhul suutma tõendada, et nad on ELi kodaniku pereliikmed.

ELi reisimise piirangute erandid

Elutähtsate kutsealade ja hooajatöötajad

Ajutisi reisipiiranguid ei tuleks kohaldada isikute suhtes, kellel on oluline funktsioon või vajadus, sealhulgas hooajatöötajate suhtes.

Selleks et võimaldada ajutistest reisipiirangutest hoolimata jätkuvat kutsealast tegevust, on komisjon välja andnud suunised, mis käsitlevad töötajate vaba liikumist koroonaviiruse pandeemia ajal elutähtsate töötajate piiriületuse hõlbustamiseks, seda eelkõige tervishoiu- ja toidusektoris ning muude elutähtsate teenuste puhul (nt tervishoiutöötajad, hooldustöötajad, toidutootjad ja hooajatöötajad).

Komisjon esitas 16. juulil suunised, mis käsitlevad hooajatöötajaid ELis koroonaviiruse pandeemia kontekstis, et tagada hooajatöötajate õiguste, tervise ja ohutuse kaitse. Dokumendiga antakse riikide ametiasutustele, tööinspektsioonidele ja sotsiaalpartneritele juhtnööre ning aidatakse tagada, et hooajatöötajad kõikjal ELis tunneksid oma õigusi.

Tervishoiutöötajad

Ajutisi reisipiiranguid ei tuleks kohaldada isikute suhtes, kes täidavad olulist funktsiooni või vajadust, sealhulgas tervishoiutöötajad, tervishoiuvaldkonna teadurid ja eakate hoolekande töötajad.

Pereliikmed

Ajutistest reisipiirangutest tuleb vabastada kõik ELi kodanikud ning Islandi, Norra, Liechtensteini, Šveitsi ja Ühendkuningriigi kodanikud ning nende pereliikmed.

Vastavalt nõukogu soovitusele Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise kohta tuleb piirangute alt vabastada kõik ELi liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide kodanikud ning kolmandate riikide kodanikud, kellel on elamisõigus, samuti nende pereliikmed.

Liikmesriigid võivad nõuda, et sellised isikud oleksid pärast nõukogu soovituse I lisas esitatud loetelus nimetamata kolmandast riigist tagasipöördumist karantiinis, tingimusel et nad kehtestavad samad nõuded ka oma kodanikele.

ELi kodanike pereliikmete puhul, kes on kasutanud oma vaba liikumise õigust, eelkõige kui nad on jäänud liikmesriiki, mille kodanikud nad ei ole, peab nõukogu soovituse pereliikme määratlus vastama vaba liikumise direktiivi määratlusele.

Vaba liikumise direktiivi kohaselt peab liikmesriik lubama riiki siseneda ELi kodanike partneritel, kellega nad ei ole abielus, aga kellega neil on püsiv ja nõuetekohaselt tõendatud suhe. Liikmesriigid peavad eelistama teataval määral nende partnerite esitatud taotlusi muude kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise taotlustele.

Nendelt abielus mitteolevatelt partneritelt võidakse nõuda dokumente, mis tõendavad, et nad on ELi kodaniku partnerid ja et partnerlus on püsiv. Tõendeid võib esitada igal asjakohasel viisil.

Riiklikes normides partnerluse püsivuse kohta võidakse osutada püsivuse kriteeriumina partnerluse minimaalsele kestusele. Kuid sel juhul tuleb riiklikes normides arvesse võtta ka muid asjasse puutuvaid aspekte (näiteks ühishüpoteek kodu ostmiseks).

Kui partnerlus on selle registreerimise riigis võrdväärne abieluga, siis tuleb registreeritud partnereid kohelda abikaasadena.

Vaba liikumise direktiivi pereliikme määratlust ei kohaldata ELi kodanike nende pereliikmete suhtes, kes ei ole kasutanud oma vaba liikumise õigust. Kuid komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt kavatsevad mitmed liikmesriigid võtta kasutusele samalaadse menetluse ka ELi kodanike abielus mitteolevate partnerite jaoks, kes ei ole kasutanud oma vaba liikumise õigust.

Transporditöötajad

Ajutisi reisipiiranguid ei tuleks kohaldada transporditöötajate suhtes. Seda kategooriat tuleks tõlgendada laialt.

Varjupaigataotlejad

Ajutisi reisipiiranguid ei tuleks kohaldada isikute suhtes, kes reisivad olulise vajaduse tõttu, sealhulgas rahvusvahelist kaitset vajavad isikud või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud.

Üliõpilased, kes on kolmandate riikide kodanikud

See vabastus hõlmab kolmandate riikide üliõpilasi, kes alustavad või jätkavad 2020/2021. õppeaastal õpinguid ELis. Vabastus peab hõlmama üliõpilasi, kes vastavad määratlusele, et üliõpilane on „kolmanda riigi kodanik, kes on vastu võetud kõrgkooli ja lubatud liikmesriigi territooriumile, kus ta põhitegevuseks on täiskoormusega õpe kõnealuses liikmesriigis tunnustatud kõrgharidusele vastava kvalifikatsiooni, sealhulgas diplomi, tunnistuse või doktorikraadi omandamiseks, mis võib hõlmata sellisele haridusele eelnevat ettevalmistuskursust kooskõlas liikmesriigi õigusega või kohustuslikku praktikat“. Vabastus võib hõlmata ka kolmandate riikide kodanikke, kes reisivad õppimise eesmärgil, kuid ei kuulu selle määratluse alla (näiteks keskkoolis, keeltekoolis, õpilaskoduga koolis või kutsekoolis õppijad või vahetusõpilased).

 

Töötajad, kes on kolmandate riikide kodanikud

See erand hõlmab töötajaid, kes on kolmandate riikide kodanikud, ja kelle kõrgetasemelisi oskusi ja teadmisi vajatakse, et taastada ELi majandus pärast koroonaviiruse pandeemiat. Need võivad olla töötajad, kelle taotlus tööloa saamiseks teadlastena või kvalifitseeritud võõrtöötajate riikliku kava alusel on rahuldatud, kuid kellel siiani ei olnud sisenemiskeelu tõttu võimalik ELi tulla.

Iirimaa kodanikud (ja elanikud) 

Iirimaa ei ole Schengeni alas, kuid kõik ELi kodanikud ja nende pereliikmed peavad olema ajutisest reisipiirangust vabastatud.

Ühendkuningriigi kodanikud

Kuni Brexiti üleminekuperioodi lõpuni (31. detsember 2020) tuleb Ühendkuningriigi kodanikke kohelda samamoodi nagu ELi kodanikke. Seetõttu on Ühendkuningriigi kodanikud ja nende pereliikmed nimetatud ajavahemikul ajutistest reisipiirangutest vabastatud.

Transiit läbi muude ELi liikmesriikide (maanteetransiit või lennujaamatransfeer)

ELi kodanikud, kes saabuvad ELi kolmandast riigist, ja nende pereliikmed on kodakondsusest olenemata reisipiirangutest vabastatud. See kehtib hoolimata sellest, kas nad pöörduvad tagasi oma kodakondsuse või elukohariiki või mitte.

Transiit ELi liikmesriigis või Schengeni lepinguga ühinenud riigis asuvate lennujaamade kaudu

Reisijad, kes reisivad kolmandast riigist teise kolmandasse riiki, võivad läbida Schengeni alal asuvate lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid. Lennujaama transiidiviisa omamise nõudeid käsitlevaid eeskirju kohaldatakse jätkuvalt.
 

Dokumendid

Laadi allaPDF - 475.1 KB