Praeguses kriisiolukorras ulatavad riigid, piirkonnad ja linnad kogu Euroopa Liidus kaaskodanikele abikäe ning abistatakse neid, kes seda kõige enam vajavad: annetatakse kaitsevahendeid, näiteks maske, saadetakse meditsiinirühmi, võetakse teiste riikide patsiente enda juurde ravile või aidatakse lõksu jäänud ELi kodanikke tagasi koju tuua. See on parim näide Euroopa solidaarsusest.

Kui esitatakse sellekohane taotlus, koordineerib abi andmist Euroopa Komisjon hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu. Näiteks koordineeritakse ja kaasrahastatakse isikukaitsevahendite kohaletoimetamist ja muud abi ning korraldatakse repatrieerimislende, et tuua tagasi väljapoole Euroopat lõksu jäänud inimesed, ja meditsiinirühmade transporti ühest riigist teise.

Euroopa Liidu elanikkonnakaitse kogu Euroopas

Euroopa Liit aitab ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu koordineerida ja rahastada meditsiinivarustuse ja muude toodete (kaitsemaskid, desinfektsioonivahendid jm) toimetamist neisse Euroopa ja muu maailma riikidesse, kes on palunud abi. Näiteks:

Aprilli alguses saadeti ELi elanikkonnakaitse mehhanismi vahendusel Itaaliasse Rumeenia ja Norra arstidest ja õdedest koosnevad meditsiinimeeskonnad, kelle lähetust koordineeris ELi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus.
Augusti alguses lähetati Itaalia erakorralise meditsiini rühm Aserbaidžaani ning juuni ja juuli vahelisel ajal Itaalia, Saksamaa ja Leedu erakorralise meditsiini rühm Armeeniasse.
Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu on 17 liikmesriiki pakkunud Kreekale rohkem kui 90 000 ühikut mitterahalist abi, näiteks majutus-, tervishoiu- ja sanitaarvahendeid. Osa neist vahenditest kasutatakse ka selleks, et toetada koroonaviiruse puhangu tõkestamiseks tehtavaid jõupingutusi.
Euroopa Komisjon koordineeris ja kaasrahastas ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu mitut isikukaitsevahendite ja muude materjalide tarnet kahekümnesse riiki nii ELis kui ka väljaspool. Muu hulgas saatsid näiteks Austria, Slovakkia ja Taani desinfektsioonivahendeid, maske ja hingamisaparaate Itaaliasse.
Austria, Tšehhi, Prantsusmaa, Madalmaad ja Taani saatsid hügieeni-, meditsiini- ja sanitaarvahendeid, samuti muid esemeid, nagu tekid, magamiskotid, padjad, ning majutus- ja arstiabikonteinereid, et aidata Kreeka ametiasutustel vähendada Egeuse mere saarte pagulaslaagrite ülekoormatust. Lisaks saatis Slovakkia Põhja-Makedooniasse hügieenitarbeid, tekke, kirurgilisi maske, telke ja generaatoreid. Lisaks saatis Slovakkia Põhja-Makedooniasse hügieenitarbeid, tekke, kirurgilisi maske, telke ja generaatoreid.

ELi meditsiiniline ja tervisealane tugi

Itaaliasse saadetakse ELi meedikute meeskonnad

7. ja 8. aprillil saadeti Milanosse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi vahendusel ja rahastamisel Rumeenia arstide ja õdede meeskond ning Bergamosse Norra arstide ja õdede meeskond. Lähetust koordineeris ELi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus. Austria on pakkunud rohkem kui 3 000 liitrit meditsiinilist desinfektsioonivahendit. Lisaks sellele on Itaalia aktiveerinud Euroopa Liidu Copernicuse satelliidisüsteemi, et kaardistada tervishoiuasutusi ning jälgida meetmeid ja avalikku ruumi. Mitu liikmesriiki on saatnud Itaaliasse ka kaitsevarustust (maskid, kombinesoonid ja hingamisaparaadid) ning võtnud Itaalia patsiente enda juurde ravile.

rescEU – meditsiinivarustuse ühisreserv

Euroopa Komisjon lõi 19. märtsil strateegilise rescEU varu, et abistada ELi riike koroonaviiruse pandeemiaga võitlemisel. Tegu on Euroopa ühise esmaabivahendite varuga, millesse kuuluvad hingamisaparaadid, kaitsemaskid, kindad ja laborivarustus. Mitmes liikmesriigis paikneva ja pidevalt täiendatava reservi kogu tegevust – sh hanked, haldus ja tarnekulud – rahastab komisjon. Saksamaa ja Rumeenia olid esimesed rescEU varude asukohariigid. Neile järgnesid septembris Taani, Kreeka, Ungari ja Rootsi. Asukohariigid vastutavad vahendite hankimise eest ning komisjon toetab neid selles tegevuses. Vahendite jaotamist haldab hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, et tagada nende suunamine sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. .

2. juunil tegi komisjon ettepaneku tugevdada aastatel 2021–2027 reservi rescEU 2 miljardi euroga, et parandada Euroopa Liidu reageerimisvõimet muude piiriüleste hädaolukordade puhul. Täiendavaid rahalisi vahendeid kasutatakse strateegilise varustuse reservide loomiseks, et reageerida tervishoiualastele hädaolukordadele, metsatulekahjudele, keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele või tuumaõnnetustele või muudele ulatuslikele hädaolukordadele. Seega ulatub Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kogueelarve 3,1 miljardi euroni. Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus haldab vahendite jaotamist, et tagada nende kiire jõudmine sinna, kus neid vajatakse.

Praeguseks on rescEU meditsiinireservist eraldatud kokku 650 000 FFP2 ja FFP3 maski: Itaaliasse 142 000, Hispaaniasse 173 000, Horvaatiasse 65 000, Leetu 20 000, Montenegrosse 62 000, Põhja-Makedooniasse 148 000 ja Serbiasse 10 000. Lisaks jagati kaitseprille: Montenegrole 15 000 ja Põhja-Makedooniale 35 000.
RescEU reservi varusid täiendatakse pidevalt ja tarned toimuvad korrapäraselt vastavalt osalevate riikide vajadustele.

Lõksu jäänud kodanike kojutoomine

Komisjon aitab liikmesriikidel koordineerida abioperatsioone ja konsulaarabi kogu maailmas, et ELi kodanikud saaksid koju tagasi pöörduda, ükskõik kus nad ka ei viibiks.

Kui liikmesriik aktiveerib ELi elanikkonnakaitse mehhanismi, koordineerib komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus kõiki meetmeid Euroopa välisteenistuse ning liikmesriikidega. Samuti võib komisjon kuni 75% ulatuses kaasrahastada transpordikulusid. Seda abi võivad kasutada ka kolmandate riikide kodanikud.

Alates pandeemia algusest on tänu liikmesriikide korraldatud lendudele Euroopasse tagasi toodud enam kui pool miljonit inimest. Lisaks sellele on ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu hõlbustatud enam kui 82 000 ELi elaniku repatrieerimist kogu maailmast. 

Overview of repatriation flights

Map of repatriation flights, showing destinations and departures

Abi ELi riikidele

Erakorraline toetus

Erakorralise toetuse rahastamisvahend aitab ELi liikmesriikidel koroonaviiruse pandeemiaga toime tulla.

ELi solidaarsus toimib

ELi riigid, piirkonnad ja linnad ulatavad oma naabritele käe, et aidata neid, kes seda kõige rohkem vajavad.
EU flag

Abi väljapoole ELi jäävatele riikidele

Euroopa Liidu üleilmne tegevus pandeemiale reageerimisel

Euroopa on maailmas jätkuvalt tuntud kui juhtiv usaldusväärne arengu- ja humanitaarpartner. Kogu maailmas koroonaviirusega võitlemiseks on EL kasutusele võtnud enam kui 36 miljardit eurot. EL lähtub oma tegevuses Euroopa tiimi käsitusest, mille kohaselt kombineeritakse iga partnerriigi toetamiseks ELi, selle liikmesriikide ja finantsasutuste, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahendid. Vahendeid kasutatakse, et kiiresti reageerida hädaolukordadele ja nendest tulenevatele humanitaarabivajadustele, tugevdada tervishoiu-, vee-/kanalisatsiooni- ja toidusüsteeme ning leevendada koroonaviiruse pandeemia majanduslikku ja ühiskondlikku mõju kogu maailmas.

Alustuseks teatas Euroopa Komisjon 8. aprillil, et partnerriike toetatakse pandeemiaga toimetulemiseks 15,6 miljardi euroga.

Person showing hands

rahuldada pakilisi vajadusi

nii humanitaar- kui ka tervishoiusektoris

icons of medical equipment

tugevdada partnerriikide tervishoiu-, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning toetada teadusuuringuid

Family above a hand holding them

tegeleda pandeemia majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega

Teabeleht ELi üleilmse tegevuse kohta

EL lähtub oma tegevuses Euroopa tiimi käsitusest, mille kohaselt kombineeritakse iga partnerriigi toetamiseks ELi, selle liikmesriikide ja finantsasutuste, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahendid.

pie chart showing figures of EU funding

Humanitaarabi kõige kaitsetumatele

Koroonaviiruse pandeemia on põhjustanud enneolematu humanitaarkriisi mõnes maailma piirkonnas, kus olukord on niigi raske. Selleks et vastata juba niigi raskes olukorras olevate riikide kõige pakilisematele vajadustele, oli EL 2020. aasta veebruaris esimeste hulgas, kes toetas Maailma Terviseorganisatsiooni koroonaviirusele reageerimise tegevuskava.

Ta eraldas 30 miljonit eurot kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks umbes 10 humanitaarkriisis kannatavas riigis. Lisaks teatas Euroopa Komisjon 19. mail, et eraldab veel 50 miljonit eurot humanitaarabi jaoks. Selle rahaga aidatakse suurte humanitaarkriiside käes kannatavaid inimesi Sahelis, Tšaadi järve ja Ida-Aafrika järvede piirkonnas, Kesk-Aafrika Vabariigis, Ida-Aafrikas, Süürias, Jeemenis, Palestiinas ja Venezuelas, samuti rohingja pagulasi.

Rahastatakse raskes olukorras olevate inimeste humanitaarvajaduste katmist ja võimaldatakse humanitaarabi andjatel jätkata oma päästetööd. Abi toimetatakse kohale valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, ÜRO asutuste ning Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute kaudu eesmärgiga parandada tervishoiuteenuste ja kaitsevarustuse kättesaadavust, veevarustust ja sanitaartingimusi. Mõned näited sellest, kuidas EL on rahastanud humanitaarabi haavatavatele kogukondadele, leiab siit.

Abi andmise suunised

Et võidelda koroonaviiruse pandeemiaga ning et humanitaar- ja arstiabi jõuaks hoolimata sanktsioonidest abivajajateni, koostas Euroopa Komisjon praktilised suunised selle kohta, kuidas järgida humanitaarabi andmisel ELi sanktsioone. 12. mail avaldas komisjon põhjalikud ja praktilised suunised Süüriale abi andmiseks, selgitades abi andmisega seotud kohustusi ja menetlusi. Suuniste eesmärk on hõlbustada humanitaarabi osutajate tegevust, varustuse suunamist ja pandeemia vastu võitlemiseks abi andmist. Suunised on mõeldud kõigile humanitaarabi andjatele (sanktsioone rakendavatele ELi liikmesriikide ametiasutustele ning avaliku ja erasektori ettevõtjatele, nagu rahastajad, valitsusvälised organisatsioonid ja pangad), kellel tuleb abi andes järgida ELi sanktsioone.

ELi sanktsioonide kaart

ELi humanitaarabi õhusild

Koroonaviiruse pandeemia on põhjustanud humanitaarabi kogukonnale märkimisväärseid logistilisi probleeme. Kommertslendude puudumine põhjustas mahajäämuse olulise abi kättetoimetamisel, samas kui paljudes kriitilistes valdkondades suurenesid vajadused hüppeliselt.

Et aidata kaasa ülemaailmsele võitlusele koroonaviiruse pandeemiaga, lõi Euroopa Liit 8. mail humanitaarabi õhusilla, mis on ajutine lennutransporditeenuste pakkumise algatus, mis võimaldab toimetada humanitaarabi ja koroonaviirusele reageerimiseks vajalikke peamisi meditsiinitarbeid lennutranspordiga seotud piirangutest enim mõjutatud riikidesse. Õhusilla lendudega toimetatakse abivajajateni esmavajalik meditsiinivarustus, humanitaarkaup ja -töötajad ning abistatakse ELi liikmesriike repatrieerimislendude korraldamisel. Lendudega säilitatakse humanitaarabivarustuse voog ja hõlbustatakse humanitaarabitöötajate liikumist kõige haavatavamatesse riikidesse ja neist riikidest. Kõiki lende rahastab Euroopa Liit ning neid korraldatakse koostöös liikmesriikide ja humanitaarabiorganisatsioonidega ning abisaajariikidega.

Praeguseks on rohkem kui 65 õhusilla lennuga toimetatud Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika kriitilistesse piirkondadesse mitmeid tonne meditsiiniseadmeid ja -varustust, aga ka meditsiini- ja humanitaarabitöötajaid.

Teabeleht ELi humanitaarabi õhusilla kohta

Aafrika

Aafrika Liidu riigid

1. septembril toimetati humanitaarabi õhusilla raames Etioopiasse Addis Abebasse 500 000 koroonaviiruse testi komplekti. Kokkuvõttes tehakse Aafrika Liidu riikidele kättesaadavaks peaaegu 1,4 miljonit testi. See operatsioon on osa 10 miljoni euro suurusest kohese toetuse paketist Aafrika Liidule, mille Saksa valitsus on näinud ette käimasolevale koroonaviiruse pandeemiale reageerimisel. See on ka osa laiemast Euroopa tiimi toetusest koroonaviiruse kriisile reageerimisele Aafrika mandril. Euroopa tiim eraldas 10 miljonit eurot, et hõlbustada Aafrika ühise koroonaviiruse puhangut käsitleva strateegia rakendamist.

ELi humanitaarabi Aafrika Liidule

Burkina Faso

22. juunil toimetati humanitaarabi õhusilla raames toiminud esimese lennuga Ouagadougousse (Burkina Faso) hädavajalikke kaupu ja humanitaartöötajaid, et toetada kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi ja anda panus käimasolevasse humanitaartegevusse seoses koroonaviiruse pandeemiaga. Planeeritud on ka teine sarnane humanitaarabi lend. ELi ülemaailmse koroonaviiruse puhangule reageerimise osana eraldasid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid Burkina Fasole 162 miljonit eurot.

ELi humanitaarabi Burkina Fasole

Kesk-Aafrika Vabariik

Esimene lend ELi humanitaarabi õhusilla raames Kesk-Aafrika Vabariiki korraldati 8. mail koostöös Prantsusmaaga. Sellega toimetati Kesk-Aafrika Vabariiki erinevate valitsusväliste organisatsioonide humanitaarabitöötajaid ja 13 tonni humanitaarabikaupu. Kahe järgmise kaubalennuga transporditi kokku veel 27 tonni varustust.

ELi humanitaarabi Kesk-Aafrika Vabariigile

Kongo Demokraatlik Vabariik

6. juunil toimus esimene viiest regulaarlennust, millega transporditi Kongo Demokraatlikku Vabariiki esimene partii esmatarbekaupu ning humanitaarabitöötajad. Riiki toimetati kokku 36 tonni humanitaarabi, et aidata tal võidelda koroonaviiruse pandeemia vastu. Abisaadetis hõlmab veepuhastusseadmeid, toiduabi ja üldist meditsiinivarustust ning muud varustust, nagu laboriseadmeid, maske, kindaid ja isikukaitsevahendeid, mis on samuti mõeldud abiks koroonaviirusega võitlemisel riigis. See aitab täiendada riikliku tervishoiuministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni tehtavad jõupingutusi ning on kooskõlas riigi koroonaviirusele reageerimise kavaga.

ELi humanitaarabi Kongo Demokraatlikule Vabariigile

Côte d'Ivoire

28. augustil toimetati humanitaarabi õhusilla lennuga Lyonist Abidjani 7,5 tonni hädavajalikke meditsiiniseadmeid ja isikukaitsevahendeid (meditsiiniriided, maskid, külmikud), et toetada Côte d’Ivoire’i tervishoiutöötajaid koroonaviiruse pandeemiaga võitlemisel. Peamised abisaajad on Pasteuri Instituut, riiklik elanikkonnakaitse amet ja patsiente vastu võtvad tervishoiuasutused.

ELi humanitaarabi Côte d’Ivoire’ile

Keenia

Vastusena Keenia taotlusele saatis EL 28. juulil ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu elutähtsaid meditsiinitarbeid ja kaitsevarustust. ELi humanitaarabi õhusilla lennuga, mis korraldati koostöös Slovakkia valitsusega, saadeti Keeniasse 20 000 kaitsemaski, 50 000 koroonaviiruse testikomplekti, käte desinfitseerimisvahendit ja laboritarbeid, mille oli eraldanud Slovakkia. Tagasilend Euroopasse tõi koju lõksu jäänud ELi kodanikke.

ELi humanitaarabi Keeniale

Somaalia

5. juulil viisid Brindisist Itaalias väljunud esimesed kolm humanitaarabilendu humanitaarabi ja meditsiinitarbeid (isikukaitsevahendid ja meditsiinivahendid) Somaaliasse. Lennu organiseeris Euroopa Komisjon koostöös Itaaliaga. See oli osa ELi üleilmsest reageerimisest koroonaviiruse pandeemiale. Kokku viidi kolme lennuga 38 tonni abi Muqdishosse, et tuua Somaalia elanikele kergendust ja anda lisaabi. Somaaliale antakse koroonaviirusega ohjeldamiseks abi kokku ligikaudu 55 miljonit eurot. See abi aitab tugevdada tervishoiusüsteemi, toetab praegusel raskel ajal sealset majandust, aitab koolitada tervishoiutöötajaid ja tugevdab sotsiaalabisüsteeme.

ELi humanitaarabi Somaaliale

Sudaan ja Lõuna-Sudaan

24. juunil toimetati Sudaanile teise humanitaarabi õhusilla lennuga hädavajalikke kaupu kõige haavatavamate elanikkonnarühmade jaoks, et toetada humanitaartöötajaid ja aidata riiki koroonaviirusele reageerimisel. Lendu rahastas täielikult EL ja see korraldati Euroopa kui ühtse meeskonna (milles osalesid Euroopa Liit, Rootsi, Prantsusmaa ja humanitaarabi logistikavõrgustik) koordineeritud lähenemisviisi raames. Ülemaailmse reageerimise raames eraldatakse Aafrika riikide toetamiseks 6 miljardit eurot, millest rohkem kui 120 miljonit eurot eraldatakse Sudaanile. Selleks et aidata Lõuna-Sudaanil võidelda koroonaviiruse vastu ja anda riigile hädaabi, toimetas EL kahe humanitaarabi õhusilla lennuga Lõuna-Sudaani hädavajalikku meditsiinivarustust, et pakkuda vajalikku tuge käimasolevatele humanitaarabialastele jõupingutustele.

ELi humanitaarabi Sudaanile ja Lõuna-Sudaanile

Aasia

Afganistan

15. juunil toimetati ELi humanitaarabi õhusilla lennuga Afganistani Kabuli 88 tonni inimelude päästmiseks mõeldud vahendeid. Lend, mida rahastab täielikult Euroopa Liit, on osa humanitaarabi õhusilla lendudest maailma kriitilistesse piirkondadesse. Lisaks sellele eraldas EL Afganistanile uue 39 miljoni euro suuruse abipaketi, et toetada riiklike ametiasutuste jõupingutusi koroonaviirusele reageerimisel ning abistada sõja, sundrände ja loodusõnnetuste ohvreid. Mehhanismi kaudu antud abi jõudis 2019. ja 2020 aastal puhta vee ja kanalisatsiooniteenuste kättesaadavaks muutmise kaudu kõikidesse provintsidesse ja kokku 400 000 inimeseni. ELi humanitaarabi projektid Afganistanis keskenduvad erakorraliste raviteenuste, peavarju ja toiduabi pakkumisele ning puhta vee ja sanitaarrajatiste võimaldamisele, samuti mitmesugustele naisi ja lapsi toetavatele kaitseteenustele.

ELi humanitaarabi Afganistanile

Bangladesh

Selleks et aidata võidelda ülemaailmse koroonaviiruse pandeemiaga ja piirata viiruse levikut, jätkab EL abivajajate abistamist ja toetamist. 28. juulil vastas EL Bangladeshi taotlusele ja saatis ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu Prantsusmaa antud meditsiinitarbeid ja kaitsevarustust.

Lähis-Ida

Iraak

27. juulil toimetas EL kahe humanitaarabi õhusilla lennuga Iraaki üle 40 tonni meditsiinitarbeid ja muid hädavajalikke vahendeid, et täiendada riigis antavat humanitaarabi. EL tagab ka uue humanitaarabipaketi mahus 35 miljonit eurot, et aidata konfliktiohvreid ja sundrändajaid Iraagis ning toetada võime koroonaviirusega toimetulekul. Iraagis on ELi humanitaarabi suunatud elupäästva abi andmisele ehk näiteks erakorraliste raviteenuste osutamisele, peavarju pakkumisele ning puhta vee ja sanitaarteenuste kättesaadavuse tagamisele, samuti tervishoiuasutuste ja -töötajate toetamisele kõikjal Iraagis ning rahvatervise meetmete võtmisele laagrites. Alates 2015. aastast on EL andnud Iraagile humanitaarabi üle 490 miljoni euro.

ELi humanitaarabi Iraagile

Liibanon

31. augustil toimetati ELi humanitaarabi õhusilla raames toimunud teise lennuga Liibanoni Beiruti 12 tonni hädavajalikku humanitaarabi ja meditsiinivarustust (sh mobiilne haigla ja kaitsemaskid), et abistada Liibanoni ametivõime plahvatuste järel ja aidata võidelda kasvava koroonaviiruse pandeemiaga. See lend korraldati koostöös Hispaaniaga. Esimese lennuga, mis toimus 13. augustil, toimetati riiki 17 tonni humanitaarabi, ravimeid ja meditsiinivarustust, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus kõige haavatavamatele. Kavas on teha täiendavaid ELi humanitaarabi õhusilla lende.

ELi humanitaarabi Liibanonile

Jeemen

23. juulil toimetasid EL ja Rootsi ühiste jõupingutuste tulemusel ELi humanitaarabi õhusilla lennuga Jeemenisse meditsiinitarbeid ja muid hädavajalikke vahendeid, et täiendada riigis antavat humanitaarabi. Kokku toimetatakse kõige haavatavamatele jeemenlastele üle 220 tonni elutähtsaid kaupu, millega aidatakse riiki koroonaviirusega toimetulekul ja võimaldatakse teiste humanitaarprogrammidega jätkamist. EL eraldab Jeemenile ka täiendavalt 70 miljonit eurot, eelkõige selliste humanitaarmeetmete tarbeks, mis on suunatud tsiviilisikutele erakorralise toetuse andmisele (alatoitluse ja toiduga kindlustamatusega võitlemine, loodusõnnetuste ja epideemiate mõju leevendamine). See tähendab, et EL on 2020. aastal andnud Jeemenile humanitaarabi kokku summas 115 miljonit eurot.

ELi humanitaarabi Jeemenile

Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond

Peruu

Osana ELi üleilmsest reageerimisest koroonaviiruse pandeemiale toimetati kolme ELi humanitaarabi õhusilla lennuga Peruusse Limasse rohkem kui neli tonni inimelude päästmiseks mõeldud vahendeid. EL on teatanud ka 30,5 miljoni euro eraldamisest humanitaarabiks, et toetada kõige haavatavamaid kogukondi Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas. 15,5 miljonit eurot eraldati haavatavate kogukondade katastroofideks valmisoleku suurendamiseks ning ülejäänud 15 miljonit eurot humanitaarprojektidele. See hädavalik abi on ette nähtud selleks, et suurendada kohalikku suutlikkust reageerida hädaolukordades ning toetada varajase hoiatamise süsteemide rakendamist Ladina-Ameerikas ja Kariibi riikides. Toetusega soovitakse samuti tagada toiduabi elanikele, kes kannatavad looduskatastroofide ja ränkade põudade tagajärgede all, ning aidata kaitsta Kesk-Ameerika kogukondi organiseeritud vägivalla eest.

ELi humanitaarabi Ladina-Ameerikale

Haiti

Selleks et täiendada ELi rahastatavate humanitaarpartnerite varusid ja toetada riigi ametiasutusi võitluses koroonaviiruse pandeemia vastu, toimetati 16. juulil ELi humanitaarabi õhusilla lennuga Port-au-Prince’i 74 tonni inimelude päästmiseks mõeldud vahendeid. EL toetab Haiti kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi lisaks 15 miljoni euro suuruse humanitaarabi-eelarvega, mille eesmärk on täiendada riigi jõupingutusi koroonaviiruse ohvrite abistamisel. Rahaline toetus aitab ka pakkuda haavatavatele kogukondadele erakorralist toiduabi ja sularaha, sihipärast kaitset, tagada nende huvide edendamist ja katastroofideks valmisolekut.

ELi humanitaarabi Haitile

Venezuela

19. ja 21. augustil toimetati kahe ELi humanitaarabi õhusilla lennuga Venezuelasse kokku 84 tonni inimelude päästmiseks mõeldud vahendeid, et leevendada koroonaviiruse kriisi humanitaarmõju, arvestades riigis jätkuvat poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset kriisi. Lende rahastas täies ulatuses EL ning need korraldati koostöös Hispaania ja Portugaliga. Lennud oli osa ELi üleilmsest reageerimisest koroonaviiruse pandeemiale. 82,5 tonni suurune saadetis koosneb elupäästvatest meditsiinitarvetest (isikukaitsevahendid, ravimid, veepuhastusseadmed ja hügieenitarvete komplektid peredele), mida jagatakse tervishoiuasutustele ja enim mõjutatud perekondadele. See võimaldab enam kui 500 000 Venezuela kodanikul (lastel, naistel ja tervishoiutöötajatel) saada vajalikku humanitaarabi.

ELi humanitaarabi Venezuelale

Muus vormis abi väljapoole ELi jäävatele riikidele

Idapartnerlus

Meditsiiniline abi ja kriisile reageerimine

Euroopa Komisjon toetab idapoolseid partnerriike ja on teatanud 140 miljoni euro ümberpaigutamisest kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldova Vabariigis, Ukrainas ja Valgevenes osana oma üleilmsest tegevusest koroonaviiruse pandeemiale reageerimisel. Lisaks suunab komisjon kuni 700 miljoni euro väärtuses olemasolevaid vahendeid ümber, et toetada neid riike kogu koroonaviiruse pandeemia ajal. Nende rahaliste vahenditega toetatakse meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite tarneid ning ettevõtteid ja töökohti.

Koroonaviiruse pandeemiaga toimetulekuks taotles Ukraina Euroopa Liidult ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu toetust. Slovakkia, Eesti ja Poola pakkusid kaitsemaske, desinfektsioonivahendeid, tekke ja muid esemeid ning Euroopa Liit koordineeris ja kaasrahastas selle abi saatmist Ukrainale. ELi kodanikukaitse mehhanism koordineeris ja kaasrahastas ka desinfektsioonivahendite ja isikukaitsevahendite tarnimist Eestist ja Taanist Gruusiasse. Moldova sai ka kindaid, tekke ja desinfektsioonivahendeid Austriast ja Poolast, samuti ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu, samas kui Albaania sai kindaid ja desinfektsioonivahendeid ka Austriast.

Rahaline toetus

Komisjon tegi 22. aprillil ettepaneku eraldada 3 miljardi euro suurune makromajandusliku finantsabi pakett kümnele laienemis- ja naabruspoliitika partnerile: Albaania Vabariigile, Bosniale ja Hertsegoviinale, Gruusiale, Jordaania Hašimiidi Kuningriigile, Kosovole, Moldova Vabariigile, Montenegrole, Põhja-Makedoonia Vabariigile, Tuneesia Vabariigile ja Ukrainale. Ettepanekuga täiendatakse 15,6 miljardi euro suurust Euroopa tiimi strateegiat, millega toetatakse partnerriikide jõupingutusi koroonaviiruse pandeemiaga võitlemisel. 3 miljardi euro suuruse paketi eesmärk on piirata koroonaviiruse kriisi majanduslikke tagajärgi partnerriikides. Sellega toetatakse struktuurireforme, mis on suunatud majanduse juhtimise ja läbipaistvuse tugevdamisele ning kestliku majanduskasvu tingimuste parandamisele.

11. augustil sõlmis komisjon ELi nimel makromajandusliku finantsabi programme käsitlevad vastastikuse mõistmise memorandumid kaheksa partneriga: Albaania (180 miljonit eurot), Gruusia (150 miljonit eurot), Jordaania (700 miljonit eurot, mis hõlmab kahte makromajandusliku finantsabi tehingut), Kosovo (100 miljonit eurot), Moldova Vabariik (100 miljonit eurot), Montenegro (60 miljonit eurot), Põhja-Makedoonia (160 miljonit eurot) ja Ukraina (1,2 miljardit eurot). Samuti on vastastikuse mõistmise memorandumite alased läbirääkimised käimas Bosnia ja Hertsegoviina ning Tuneesiaga. Nende programmide jätkuv ja kiire rakendamine on oluline näide ELi solidaarsusest nende riikidega enneolematu kriisi ajal ning aitab neil piirata koroonaviiruse pandeemia kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

29. septembril kirjutasid EL ja Gruusia alla kahele rahastamislepingule 129 miljoni euro väärtuses, et aidata Gruusial toime tulla koroonaviiruse puhangu ja selle majandusliku mõjuga. 75 miljoni euro suurune toetus eraldati lepingule „COVID-19 vastupanuvõimeleping Gruusia jaoks“, mille eesmärk on toetada riigi kriisi vastu võitlemise majanduskava ja aidata kaasa pandeemiast taastumisele. 54 miljoni euro väärtuses toetusi eraldati ELi 4. aasta integreeritud territoriaalse arengu programmile, mis on suunatud pealinnast väljapoole jäävate piirkondade majandusarengule.

ELi toetus Gruusiale

Makromajanduslik finantsabi ELi mittekuuluvatele partnerriikidele

Bosnia ja Hertsegoviina

18. augustil allkirjastasid Euroopa Investeerimisfond ja Raiffeisen Bank dd Bosna i Hercegovina tagatislepingu panga laenuandmisvõime suurendamiseks. Leping aitab toetada Bosnia ja Hertsegoviina majanduse taastumist, tagades selle riigi ettevõtetele 12 miljonit eurot uut rahastamist paremate laenuandmistingimustega. See Euroopa ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) alusel antav tagatis on osa laenutagamisrahastu koroonaviirusega seotud majanduse toetamise paketist.

Bosnia ja Hertsegoviina sai ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu Sloveeniast ja Austriast telke ja muid majutustarbeid, kindaid, desinfektsioonivahendeid ja hügieenitarbeid.

Armeenia

19. juunil lähetati Armeeniasse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu mobiliseeritud Leedu meditsiiniekspertide rühm. Rühm, mis koosneb vabatahtlikest ja Leedu koroonaviiruse kriisiohje meeskonna liikmetest, abistas oma Armeenia kolleege koroonaviiruse vastases võitluses. 26. juunil lähetati samuti ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu Armeeniasse 10 Itaalia arstist ja õest koosnev erakorralise meditsiini rühm, et osutada täiendavat abi. Meditsiinirühmade transporti Armeeniasse koordineeris ja kaasrahastas Euroopa Liit.

Lääne-Balkan ja Türgi

Euroopa Komisjon teatas 30. märtsil, et toetab Lääne-Balkanit kohe kuni 38 miljoni euroga, mis suunatakse tervishoiualase hädaolukorra lahendamisse. Samuti paigutati ühinemiseelse abi rahastamisvahendist ümber 374 miljonit eurot, et aidata kaasa piirkonna sotsiaal-majanduslikule taastumisele. Lääne-Balkani partnerid saavad abi meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite nagu hingamisaparaatide, laborikomplektide, maskide, kaitseprillide, kitlite ja kaitseülikondadega seotud esmavajaduste katmiseks, aga ka pandeemia mõjust taastumiseks.

2. juulil muutis Euroopa Komisjon määrust, millega toetatakse riike ja piirkondi, millel on õigus saada toetust piiriülese koostöö ühinemiseelse abi rahastamisvahendist. Tänu sellele muudatusele on koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse+ pakettide raames võimalik kohe paindlikult ja tulemuslikult reageerida kiiresti tekkivatele vajadustele sellistes mõjutatud sektorites nagu tervishoid või turism. Muudetud normid on paindlikumad ja aitavad parandada Euroopa Komisjoni üleilmset tegevust koroonaviiruse pandeemiale reageerimisel. See hõlmab muu hulgas Euroopa tiimi paketti, mille raames on Lääne-Balkanile ja Türgile ette nähtud 800 miljonit eurot.

Süüria, Jordaania ja Liibanon

10. juunil kaasas Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondlik usaldusfond täiendavad 55 miljonit eurot Jordaanias ja Liibanonis viibivate Süüria pagulaste ning haavatavate isikute jaoks, et aidata võidelda koroonaviiruse pandeemia vastu. Sellest täiendavast toetuspaketist, mis on ELi ülemaailmse koroonaviiruse pandeemiale reageerimise osa, eraldatakse 20,1 miljonit eurot Jordaaniale ja 34,6 miljonit eurot Liibanonile – neile kahele riigile, kes on võtnud maailmas vastu kõige rohkem pagulasi ühe elaniku kohta. Paketist antakse hädavajalikku ja sihipärast toetust oluliste valdkondade jaoks, nagu tervishoid, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning hügieen. Sellega suureneb ELi usaldusfondi kaudu alates 2015. aastast antud rahaline abi kokku üle 2,2 miljardi euroni – see summa on kaks korda suurem esialgu seatud eesmärgist.

Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondlik usaldusfond

Tuneesia

2. juulil vastu võetud kahe uue programmiga suurendatakse toetust rändajatele ja kõige kaitsetumatele elanikkonnarühmadele Tuneesias, keda kriis on rängalt tabanud:

  • 9,3 miljoni euro suurune juhtimis- ja kaitseprogramm, et pakkuda haavatavatele rändajatele kaitseteenuseid, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ning jätkata rände haldamise toetamist ja toetust tagasipöördujate taasintegreerimise teenusele, mida Tuneesia ametiasutused juhivad OTE (Office des Tunisiens à l’étranger) egiidi all;
  • 5 miljoni euro suurune oskuste liikuvuse programm, mille aluseks on kaks Prantsusmaa ja Tuneesia vahel sõlmitud noorte spetsialistide ja hooajatöötajate liikuvuslepingut.

Liibüa

Liibüa on jätkuvalt riik, kes saab ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi Põhja-Aafrika haru raames kõige rohkem toetust. Selle raames on programmideks ette nähtud 455 miljonit eurot, millest suurem osa on mõeldud rändajate ja pagulaste kaitsmiseks ning kogukonna stabiliseerimiseks koos piirihalduse meetmetega.

2. juulil võeti vastu kolm uut programmi, millega parandatakse nii liibüalaste kui ka rändajate vastupidavust tervisevaldkonnas pärast koroonaviiruse puhkemist:

  • 30,2 miljoni euro suurune kaitseprogramm, mis puudutab arstiabi, esmatarbeesemeid, erakorralist sularahaabi ja hädaolukorras evakueerimist väljaspool Liibüat (kui reisimispiirangud tühistatakse);
  • spetsiaalne 20 miljoni euro suurune koroonaviiruse programm, et tugevdada kohest reageerimist viirusele. See hõlmab muu hulgas isikukaitsevahendeid ja tervishoiutöötajate koolitust ning laborivõimekuse ja intensiivravi võimekuse parandamist;
25 miljoni euro suurune kogukonna stabiliseerimisprogramm, et jätkata elutingimuste parandamist Liibüa omavalitsustes, parandades juurdepääsu põhi- ja sotsiaalteenustele.

Aafrika riigid

Osana ELi üleilmsest tegevusest seoses koroonaviiruse pandeemiaga võttis EL Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi kaudu 2. juulil vastu uue abipaketi, et kaitsta rändajaid, stabiliseerida kohalikke kogukondi ja reageerida koroonaviirusele Põhja-Aafrikas. Pakett hõlmab 80 miljoni euro ulatuses uusi vahendeid ja 30 miljonit eurot, mis on ümber paigutatud Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi rakendamata meetmete arvelt.

Kooskõlas ühisteatisega ELi üleilmse tegevuse kohta seoses koroonaviirusega parandab see uus rahastus ka kohest reageerimissuutlikkust, tugevdab Põhja-Aafrika partnerriikide tervishoiusüsteeme ja -teenuseid, kaitseb pagulasi ja rändajaid ning stabiliseerib kohalikke kogukondi.

20. juulil eraldas komisjon 64,7 miljonit eurot humanitaarabi Lõuna-Aafrika piirkonna riikidele, et toetada koroonaviiruse pandeemia, äärmuslike ilmastikutingimuste, näiteks pideva põua või muude kriiside all kannatajaid. Abi saavad riigid on Angola (3 miljonit eurot), Botswana (1,95 miljonit eurot), Komoorid (500 000 eurot), Eswatini (2,4 miljonit eurot), Lesotho (4,8 miljonit eurot), Madagaskar (7,3 miljonit eurot), Malawi (7,1 miljonit eurot), Mauritius (250 000 eurot), Mosambiik (14,6 miljonit eurot), Namiibia (2 miljonit eurot), Sambia (5 miljonit eurot), Zimbabwe (14,2 miljonit eurot) ja Cabo Delgado Põhja-Mosambiigis (5 miljonit eurot). Rahastamisega toetatakse koroonaviiruse kriisile reageerimist ja riiklike ametiasutuste valmisolekut. Sellega hõlbustatakse juurdepääsu tervishoiule, kaitsevahenditele, kanalisatsioonisüsteemidele ja hügieenile ning toetatakse varajase hoiatamise süsteeme, haavatavate kogukondade evakueerimisplaane ning isikukaitsevahendite varude loomist. Lisaks antakse ka toiduabi mõjutatud piirkondade haavatavatele leibkondadele ning toetatakse laste haridust ja õpetajate koolitamist.

Lisateave Põhja-Aafrika toetamise ja piirkondlike algatuste kohta.

Digilahendused

Üleilmse koroonaviiruse pandeemia tõkestamiseks uuenduslike lahenduste leidmiseks teatas komisjon 17. juulil 10,4 miljoni euro suurusest programmist digilahenduste edendamiseks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Rwandas ja Burundis. Programmi laiendatakse ka teistele Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidele ning India ookeani piirkonna riikidele, et parandada nende riikide tervishoiu- ja haridussüsteemide vastupanuvõimet. Rahastusega toetatakse e-õpet ja kutseõpet haridussektoris ning edendatakse digilahendusi, et parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust. Tugevama ELi koordineeritud lähenemisviisi edendamiseks lõid EL ja liikmesriigid ka platvormi „Digitaalsus arengu heaks“. See platvorm koondab ELi kohalikke tehnoloogiaettevõtteid, et teha koostööd erasektori digilahenduste taskukohasuse, ühenduvuse ja neile avaliku juurdepääsu vallas.

Kesk-Aafrika Vabariik

Euroopa Komisjon eraldab 54 miljonit eurot Kesk-Aafrika Vabariigi toetuseks, et aidata valitsusel toetada avaliku sektori kulutusi, mida on suurendanud võitlus pandeemia vastu. Kuna Kesk-Aafrika Vabariigi valitsuse jõupingutused tervishoiumeetmete võtmiseks on märkimisväärselt suurendanud survet riigi rahandusele, abistab Euroopa Liit riigi ametiasutusi kahe eelarvetoetuse programmiga: riigi tugevdamine (45 miljonit eurot) ning julgeolekusektori ja valitsemistava reform (9 miljonit eurot). Banguis ja Paouas on juba ehitatud veekraanid ja veevarustusallikad ning tõhustatud on meditsiiniseadmete jagamist ja kohalikku maskitootmist (160 000 ühikut).

ELi humanitaarabi Kesk-Aafrika Vabariigile

Aafrika Sarv 

17. juunil teatas EL 60 miljoni euro suurusest paketist, millega toetatakse kaheksast Aafrika Sarve piirkonna liikmesriigist koosnevat Ida-Aafrika Arenguühendust (IGAD), et tegeleda koroonaviiruse pandeemia tervise- ja sotsiaal-majandusliku mõjuga. Rahalist abi antakse peamiselt haavatavatele rühmadele, sealhulgas rändajatele, pagulastele, ümberasustatud isikutele ja piiriülestele kogukondadele. Tänu sellele jagatakse mitmesuguseid meditsiiniseadmeid ja isikukaitsevahendeid, sealhulgas miljon kirurgilist maski ja testikomplektid, ning pakutakse kiirabiteenust.

ELi reageerimine koroonaviiruse pandeemia mõjule IGADi piirkonnas

Ecuador ja El Salvador

Selleks et aidata võidelda ülemaailmse koroonaviiruse pandeemiaga ja piirata viiruse levikut, jätkab EL abivajajate abistamist ja toetamist. 28. juulil vastas EL Ecuadori ja El Salvadori taotlustele ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu ning Prantsusmaa tarnis mõlemale riigile meditsiinitarbeid ja kaitsevahendeid.

Varajane abi Hiinale

Kui koroonaviiruse puhang Hiinas algas, tegutses Euroopa Komisjon kiiresti ja Hiinaga solidaarselt. Komisjon koordineeris ja kaasrahastas ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu hädaabiks vajalike meditsiinitarvete tarnimist. Hiinasse toimetati üle 56 tonni isikukaitsevahendeid (kaitseriietus, desinfektsioonivahendid ja kaitsemaskid), mille eraldasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Eesti, Austria, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Sloveenia.

Hiina vastas saadud abile, läkitades kriitilise tähtsusega meditsiinivahendeid pandeemiast kõige raskemini tabatud ELi liikmesriikidele. Pärast president von der Leyeni ja Hiina peaminister Li Kequiangi vahel saavutatud kokkulepet jõudis 6. aprillil Rooma Hiina kaitsevahendite annetus Euroopa Liidule. Itaaliasse jõudnud 2 miljoni kirurgilise maski, 200 000 N95 maski ja 50 000 testikomplekti jaotamist koordineeris hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus.

Lisateave investeerimisalgatuste kohta

Dokumendid