Euroopa Komisjon teeb tööd kõigis valdkondades, et piirata koroonaviiruse levikut, toetada riikide tervishoiusüsteeme ning tegeleda pandeemia sotsiaal-majandusliku mõjuga, võttes selleks enneolematuid meetmeid nii riiklikul kui ka ELi tasandil.

Euroopa Komisjoni koroonaviirusele reageerimise rühm

Näited, kuidas komisjon on aidanud kriisiga toime tulla:

Graphic of the commission's response

ELi meetmete ajajoon

Ohutute ja tõhusate vaktsiinide tagamine Euroopale ja maailmale

Komisjoni vaktsiinistrateegia eesmärk on:

Manufacturing icon aidata ettevõtetel suurendada oma tootmisvõimsust ja -kiirust;
Contract icon varustada liikmesriike piisavalt vaktsiinitootjatega sõlmitud eelostulepingute kaudu;
Medical suitcase icon kasutada meie normide paindlikkust, et kiirendada vaktsiinide väljatöötamist, neile lubade andmist ja nende kättesaadavust.

 

Vaktsiinidooside kindlustamine ja vaktsineerimise toetamine ELi riikides

Komisjon on loonud ELi kodanikele õiglase hinnaga mitmekesise vaktsiiniportfelli. Lepingud on sõlmitud seitsme paljulubava vaktsiiniarendajaga, millega on tagatud kuni 4,6 miljardist doosist koosnev vaktsiiniportfell.

A picture of a vaccine being administered to someone's arm through a needle

 

2020. aasta detsembrist 2021. aasta märtsini andis komisjon COVID-19 vaktsiinidele neli tingimuslikku müügiluba: BioNTech ja Pfizer (21. detsember), Moderna (6. jaanuar), Astra Zeneca (29. jaanuar) ja Johnson & Johnson (11. märts). 

Vaktsiinidooside tarned liikmesriikidesse on alates 2020. aasta detsembrist jõudsalt suurenenud. Kogu Euroopa Liidus sai vaktsineerimine hoo sisse ning 2021. aasta augusti lõpuks oli 70 % ELi täiskasvanud elanikkonnast täielikult vaktsineeritud. 

Koroonaviiruse uute variantide ilmnemisel on komisjon eraldanud vahendeid kiireloomulisteks teadusuuringuteks, et kohandada vaktsiine sobivaks uute variantide jaoks, ning jätkanud eelostulepingute sõlmimist võimendavate dooside manustamiseks.

Komisjon on algatanud ka uue ühishanke vaktsineerimiseks vajalike meditsiinitoodete hankimiseks. Lisaks tegi komisjon ettepaneku vabastada haiglad ja arstid vaktsiinidelt ja testimiskomplektidelt makstavast käibemaksust.

Uute viirusetüvedega seotud ohtude ennetamine

Euroopa Komisjon loob ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA), et ennetada ja avastada tervisega seotud hädaolukordi ning neile kiiresti reageerida. 
 
HERA on liikmesriikide ja ELi institutsioonide ühine ressursi- ja missioonijuhtimiskeskus, et valmistada ELi paremini ette piiriülesteks terviseohtudeks. 

A doctor inspects a vaccine dose

Ühelt poolt aitab HERA andmeid kogudes ja vajalikku reageerimissuutlikkust luues ennetada ohte ja võimalikke tervisekriise. Teisest küljest võimaldab HERA hädaolukordadeks välja töötada, toota ja levitada ravimeid, vaktsiine ja muid meditsiinilisi vastumeetmeid (nt kaitsekindad ja maskid), millest koroonaviirusele reageerimise esimeses etapis sageli puudust tunti.

Seega on HERA Euroopa terviseliidu alustala ning toob kaasa uue tervisealase valmisoleku missiooni kogu ELi jaoks, nagu president von der Leyen oma 2021. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta välja kuulutas. See täidab lünga ELi võimes reageerida tervisealastele hädaolukordadele ja nendeks valmis olla.

Selle uue tervishoiualase valmisoleku missiooni jaoks lubas president von der Leyen teha Euroopa tiimi kaudu kättesaadavaks 50 miljardit eurot.

 

Tootmise hoogustamine

Komisjon moodustas rakkerühma, et tegeleda järgmiste küsimustega:

  • praeguse tootmise kitsaskohtade kõrvaldamine ning tootmise kiirendamine ja suurendamine
  • vaktsiinitootmise kohandamine, lähtudes uutest viirusetüvedest
  • struktuurilise kava koostamine, et bioloogilistele ohtudele Euroopa tasandil kiiremini reageerida

 

Teadusuuringute rahastamine

Komisjon on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja elude päästmiseks kaasanud alates 2020. aasta jaanuarist programmi „Horisont 2020“ raames rohkem kui 660 miljonit eurot vaktsiinide, uute ravimeetodite, diagnostiliste testide ja meditsiinisüsteemide väljatöötamiseks.

Komisjon on pakkunud eriti uuenduslikule Euroopas tegutsevale vaktsiinide arendajale CureVac rahalist toetust tagatisena Euroopa Investeerimispanga 75 miljoni euro suurusele laenule.

Lisaks allkirjastas Euroopa Investeerimispank rahastamislepingu immuunravi ettevõttega BioNTech SE summas 100 miljonit eurot, et töötada välja vaktsineerimiskava. EIP rahastamist toetatakse nii programmi „Horisont 2020“ kui ka Euroopa investeerimiskava kaudu.

 

Üleilmse reageerimise tagamine

Üleilmne probleem nõuab üleilmset lahendust. Seepärast on komisjon võtnud kohustuse tagada COVID-19 vaktsiinidele üldine juurdepääs, sealhulgas madala ja keskmise sissetulekuga riikides.

Koroonaviiruse ülemaailmse tõkestamise algatuse rahakogumiskampaania raames koguti 2020. aastal vahendeid selleks, et teha koroonaviiruse ravi, testid ja vaktsiinid kättesaadavaks kogu maailmas. See algas mais ning lõppes 2020. aasta juunis ülemaailmse rahastajate tippkohtumise ja kontserdiga.


  • Lubadus rahastajatelt kogu maailmast eraldada kokku 16 miljardit eurotSee hõlmab komisjoni lubadust eraldada 1,4 miljardit eurot.

„Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank toetavad väga tugevalt COVAXit, mis on ülemaailmne mehhanism õiglaseks ja üldiseks juurdepääsuks COVID-19 vaktsiinidele.

Koos ELi liikmesriikidega on Euroopa Liit Euroopa tiimi raames lubanud COVAXile anda rohkem kui 3 miljardit eurot, mis teeb EList COVAXi suurima rahastaja.

 

Majanduslikud meetmed

ELi juhid leppisid kokku 2,018 triljoni euro suuruses taastepaketis (jooksevhindades), mis hõlmab aastate 2021–2027 ELi eelarvet ja taasterahastut „NextGenerationEU“. Kokkuleppe kohaselt saab komisjon turgudelt laenata kuni 800 miljardit eurot (jooksevhindades).

15. juunil 2021 kaasas komisjon taasterahastu „NextGenerationEU“ esimese tehinguga emiteeritud kümneaastase võlakirjaga, mille lunastamistähtaeg on 4. juulil 2031, 20 miljardit eurot, et rahastada Euroopa taastumist koroonaviiruse kriisist ja selle tagajärgedest. Koos teiste juunis ja juulis tehtud tehingutega, on komisjon seni kogunud taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu 45 miljardit eurot. Summat kasutatakse taasterahastu „NextGenerationEU“, taaste- ja vastupidavusrahastu ning mitmesuguste ELi eelarveliste programmide alusel väljamaksete tegemiseks. Esimene väljamakse taasterahastu „NextGenerationEU“ alusel tehti juba juuni lõpus ja viidi ellu programmi REACT-EU raames. 

Esitatud riiklikest taaste- ja vastupidavuskavadest on komisjon augusti lõpu seisuga hinnanud ja heaks kiitnud 19 kava. 21. septembri seisuga on tehtud juba enam kui 49 miljardi euro väärtuses väljamakseid järgmistele riikidele: Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Taani.

2020. aastal on Euroopa Komisjon võtnud ka muid toetusmeetmeid, näiteks:

paper with a list majandusmeetmed, mis täiendavad Euroopa Keskpanga 1850 miljardi euro suuruse eelarvega erakorralist varaostukava pandeemia majandusmõjude ohjeldamiseks lisaks varem kokku lepitud 120 miljardi euro suuruse eelarvega programmile;
icon aid rules ajutised riigiabi eeskirjad, et valitsused saaksid tagada majandusele likviidsuse, mis võimaldab toetada kodanikke ja päästa töökohti ELis;
hand and building üldise vabastusklausli aktiveerimine, mis võimaldab meie eelarve-eeskirjade alusel maksimaalset paindlikkust. See aitab ELi riikidel toetada kriisi ajal tervishoiusüsteeme ja ettevõtteid ning tagada inimeste töökohad;
Folder with papers välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud. Komisjon on avaldanud suunised, et aidata liikmesriikidel kaitsta Euroopa elutähtsaid varasid ja elutähtsat tehnoloogiat praeguse kriisi ajal.

 

A clipboard with a checklist on it

Majandussuunised liikmesriikidele

Euroopa poolaasta kevadpaketiga anti pandeemia kontekstis majanduspoliitilisi suuniseid kõigile ELi liikmesriikidele. Soovitustes keskendutakse lühiajalises perspektiivis kriisi mõju leevendamisele ning pikaajalises perspektiivis majanduskasvule kooskõlas liidu keskkonna- ja digitaalsete eesmärkidega.

Image of a family

ELi eelarve ja Euroopa Investeerimispanga vahendite kasutamine töökohtade säilitamiseks ja kriisi tõttu kannatanud ettevõtete toetamiseks

 

Komisjoni eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) aitab inimestel säilitada kriisi ajal oma töökohti. TERA toetust antakse sotsiaalsete võlakirjade vormis, et igal kulutatud euro puhul oleks tagatud sotsiaalne mõju. TERA rahastust on saanud üheksateist riiki kokku üle 94 miljardi euro toetust.

 

Lisaks esitas komisjon suunised hooajatöötajate kaitse tagamiseks ELis koroonaviiruse pandeemia ajal. Neis antakse liikmesriikide ametiasutustele, tööinspektsioonidele ja sotsiaalpartneritele juhtnööre, et tagada hooajatöötajate õigused, tervis ja ohutus ning nende teadlikkus oma õigustest.

Office space

Täiendav finantstoetus kannatanud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

  • Euroopa Investeerimispanga grupp investeerib täiendavad 20 miljardit eurot väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse.
  • Komisjon tagab koos Euroopa Investeerimispanga grupiga 8 miljardit eurot, et toetada vähemalt 100 000 ettevõtet.
masks unloading in Bucharest

Koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatus

Komisjon esitas investeerimisalgatuse, et tagada liikmesriikidele viivitamata likviidsus. See koosneb ühtekuuluvuspoliitika kasutamata vahenditest ja sisaldab:

Support to agriculture

Komisjon on põllumajandustootjate ja põllumajandussektori toetamiseks

  • võtnud põllumajandusturgude toetamise ja stabiliseerimise erakorralisi meetmeid;
  • võtnud täiendavaid erakorralisi meetmeid veinisektori toetamiseks. 4. mail 2020 võttis komisjon vastu lisameetmete paketi koroonaviiruse kriisist enim mõjutatud põllumajandus- ja toidusektorite täiendavaks toetamiseks.

Rahvatervis

Samm Euroopa terviseliidu suunas

11. novembril 2020 tegi komisjon esimesed ettevalmistused Euroopa terviseliidu loomiseks. See hakkab põhinema kahel järgmisel sambal.

  • Tugevam terviseohutuse raamistik, mis hõlmab:
    • Euroopa, riiklike ja piirkondlike valmisoleku ja reageerimise kavade ühtlustamist. Komisjon ja ELi asutused peaksid tegema korrapäraselt nende kavade stressiteste ja neid auditeerima;

    • ELi hädaolukorra süsteemi. See seisneks tegevuse suuremas kooskõlastamises ja kiiretes meetmetes, mille eesmärk on töötada välja kriisiga toimetulekuks vajalikud vahendid ning neid varuda ja hankida.

  • Tugevamad ELi asutused:
    • Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hakkab jälgima epidemioloogilist olukorda ühiste andmete alusel;

    • Euroopa Ravimiameti volitused hakkavad hõlmama ravimite ja meditsiiniseadmete ohutust, puudujääkide riski ja ravimite kliinilisi uuringuid;

    • Luuakse uus hädaolukordadele reageerimise asutus (HERA).

Meditsiinisuunised ELi riikidele 

Komisjoni seitsmest sõltumatust epidemioloogist ja viroloogist koosnev eksperdirühm annab teaduspõhiseid suuniseid ja nõuandeid järgmistes valdkondades:

  • kõigile liikmesriikidele suunatud reageerimismeetmed;
  • lüngad kliiniliste andmete haldamises;
  • tervishoiu, elanikkonnakaitse ja muude ressursside prioriseerimine;
  • koroonaviiruse pikaajalisi tagajärgi käsitlevad poliitikameetmed.

Selle eksperdirühma ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) teaduspõhiste nõuannete alusel tegi komisjon järgmist

  • 19. märts

    Soovitused avalike meetmete kohta, nagu suhtlemisdistants.

  • 8. aprill

    Avaldas suunised ravimitega varustatuse ja ravimite kättesaadavuse optimeerimiseks ning konkurentsieeskirju käsitlevad suunised ettevõtjatevahelise piiratud koostöö lubamise kohta, eelkõige kriitilise tähtsusega haiglaravimite valdkonnas. Komisjon on loonud ka terviseseadmete teabevõrgustiku, mis aitab kindlaks teha olemasolevad varud, sealhulgas testikomplektid, ja kiirendab pakkumise vastavusse viimist riigisisese nõudlusega.

  • 15. aprill

    Suunised testimeetodite kohta, et tagada testikomplektide tõhus kasutamine liikmesriikides, eelkõige pärast liikumispiirangute kaotamist.

  • 16. aprill

    Liikumispiirangute järk-järgulise kaotamise kontekstis suunised mobiilsete jälgimisrakenduste väljaarendamiseks, mis oleksid kooskõlas ELi andmekaitse eeskirjadega.

  • 16. juuni

    ELi liikmesriigid leppisid komisjoni toetusel kokku tehnilistes suunistes, et tagada turvaline teabevahetus kontaktide jälgimise rakenduste vahel ja nende koostalitusvõime.

  • 3. juuli

    Andis tingimusliku müügiloa ravimile Remdesivir, millest sai esimene ELi tasandi loaga ravim, mida koroonaviiruse ravis kasutada.

  • 29. juuli

    Sõlmis 63 miljoni euro suuruse lepingu ravimifirmaga Gilead, et kindlustada ravimi Veklury (Remdesiviri kaubanduslik nimetus) raviannuste kättesaadavus. Veklury partiid tehakse liikmesriikidele ja Ühendkuningriigile kättesaadavaks komisjoni koordineerimisel ja toetusel.

  • 19. oktoober

    Käivitati Euroopa lüüsiteenus nende rakenduste omavaheliseks ühendamiseks. Novembri lõpuks peaks teenusega olema ühendatud 19 rakendust.

Komisjon on eraldanud ELi eelarvest 3 miljardit eurot, millele liikmesriigid lisavad samuti 3 miljardit eurot, et rahastada erakorralise toetuse rahastamisvahendit ja RescEU ühist seadmete varu.

Isikukaitsevahendid

Komisjon teeb isikukaitsevahendite tootmisele ja kättesaadavuse tagamisele kaasaaitamiseks järgmist:

  • teeb tihedat koostööd liikmesriikidega, et hinnata ELis olemasolevaid isikukaitsevahendite varusid, tootmisvõimsust ja eeldatavaid vajadusi;
  • tagab vastavushindamise ja turujärelevalve, et suurendada isikukaitsevahendite kättesaadavust, tegemata mööndusi tervishoiu- ja ohutusstandardite valdkonnas;
  • arutab tööstusharuga, kuidas muuta tootmisliine, et tagada rohkem isikukaitsevahendeid, ning annab tootjatele suuniseid isikukaitsevahendite, käte ja muude desinfitseerimisvahendite tootmise suurendamise kohta.

Testimine

A pair of gloved hands opening a testing kit

Komisjon andis liikmesriikidele soovituse testimisstrateegiate, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamise kohta.

Erakorralise toetuse rahastamisvahendist eraldati 100 miljonit eurot selliste testide ostmiseks ja liikmesriikidesse tarnimiseks. Samal ajal korraldas komisjon ühishanke, et aidata ELi liikmesriikidel neid teste juurde hankida.

Lisaks on komisjon eraldanud Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile erakorralise toetuse rahastamisvahendist 35,5 miljonit eurot, et suurendada ELis COVID-19 testimissuutlikkust, koolitada vabatahtlikke ja kaitsta kõige haavatavamaid.

 

Piirid ja liikuvus

Pandeemia ajal esitas komisjon soovitused selle tagamiseks, et liikmesriigid tegutseksid koordineeritult nii viiruse leviku piiramiseks kui ka inimeste ja kaupade vaba liikumise säilitamiseks ning majanduse käigus hoidmiseks.

Komisjon tegi ettepaneku võtta kasutusele digitõend, et hõlbustada ohutut vaba liikumist ELis pandeemia ajal.

ELi digitaalset COVID-tõendit käsitlevat määrust hakati kohaldama 1. juulil 2021. ELi kodanikele ja elanikele on nüüd võimalik kogu ELis väljastada digitaalset COVID-tõendeid ja neid ka kontrollida. Tõendit saab kasutada digitaalselt või paberkandjal, et tõendada vaktsineerimist, testimist või haiguse läbipõdemist.

2020. aastal on komisjon:

  • andnud välja suunised tervise kaitseks ning kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud piirihaldusmeetmete kohta;
  • andnud välja suunised, millega tagatakse töötajate vaba liikumine, eelkõige tervishoiu- ja toidusektoris;
  • andnud välja suunised kruiisilaevade reisijate ja kaubalaevade meeskondade tervise, repatrieerimise ja reisikorralduse kohta;
  • teinud ettepanekuid tagada, et pandeemia tõttu vaba liikumist piiravad liikmesriikide meetmed võetakse koordineeritud viisil ja neist antakse ELi tasandil selgelt teada riski tähistava ühise värvisüsteemi abil ning pärast seda väljastatavate ühtsete eeskirjade abil. Komisjon töötab koos liikmesriikidega välja ühise lähenemise karantiinile;
  • suunised reisijate vabastamiseks ajutistest reisipiirangutest

  • ning lennunduses kasutatava testimismetoodika ja ELi reisija asukoha vormi, et hõlbustada ohutut reisimist.

reopen eu visual

Platvorm „Re-open EU“ tagab olulise teabe kõikjal Euroopas vaba liikumise ja turismi taastamise kohta. 2020. aasta detsembris käivitati rakendus „Re-open EU“. Siit leiate reaalajas teavet järgmise kohta:

  • piiriületusnõuded;
  • võimalikud transpordivahendid;
  • reisipiirangud;
  • rahvatervise ja ohutusmeetmed;
  • lihtsasti arusaadav värvidega tähistatud kaart.

Reisimine ja transport koroonaviiruse pandeemia ajal

Võitlus desinformatsiooni vastu

Komisjon on tihedas kontaktis sotsiaalmeedia platvormidega, et käsitleda meetmeid autoriteetsetest allikatest pärineva sisu edendamiseks, kasutajate teadlikkuse suurendamiseks ning koroonaviiruse kohta levitatava väärinfo ja sellega seotud reklaami piiramiseks.

Seni on koroonaviiruse kohta ilmsiks tulnud rohkem kui 700 desinformatsiooninarratiivi, mis on avaldatud aadressil www.EUvsDisinfo.eu ja mida seal ajakohastatakse. Komisjoni koroonaviiruse kohta levitatava väärinfo vastase võitluse lehekülg tagab samuti materjali müütide murdmiseks ja faktide kontrollimiseks.

Selleks et aidata võidelda koroonaviirusega seotud väärinfo ja desinformatsiooni vastu, kasutab komisjon kõiki olemasolevaid vahendeid ja rahastab teadusuuringuid.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus teevad tihedat koostööd teiste ELi institutsioonide ja liikmesriikidega (sealhulgas 2019. aasta märtsis loodud varajase hoiatamise süsteemi kaudu) ning G7 ja NATO rahvusvaheliste partneritega.

A woman wearing a mask uses her phone 10. juunil 2020 esitles komisjon mitmesuguseid meetmeid, millega võidelda koroonaviiruse pandeemiaga seotud desinformatsiooni vastu. Näiteks tugevdab ta ELi lähinaabruses ja kogu maailmas strateegilise teabevahetuse ja avaliku diplomaatia kasutamist, samuti oma toetust sõltumatule meediale ja sõltumatutele ajakirjanikele.

Need meetmed aitavad kaasa ELi edasisele tööle desinformatsiooni valdkonnas ning 2020. aasta detsembris esitas komisjon kaks uut teksti. Esimene neist on Euroopa demokraatia tegevuskava, mis tugevdab veelgi ELi tööd desinformatsiooni vastu võitlemisel ning muutuvate ohtude ja manipulatsioonidega kohanemisel, samuti vaba ja sõltumatu meedia toetamisel. Teine on digiteenuste õigusakt, millega kehtestatakse normid, et tagada platvormide suurem vastutus sisu modereerimise osas ning seoses reklaami ja algoritmide protsessidega.

Meie veebis kättesaadava desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi allkirjastajatega loodud igakuine seireprogramm annab nüüd teavet ka vaktsiinidega seotud väärinfo ja desinformatsiooni vastaste meetmete kohta. 2021. aasta märtsis tegi komisjon ettepaneku tegevusjuhendit mitmes valdkonnas täiendada, et muuta see kindlaks, stabiilseks ja paindlikuks.

 

Dokumendid

Laadi allaPDF - 3.4 MB