Meie esmane mure on kodanike tervis, ent koroonaviiruse kriis on suur šokk ka Euroopa ja maailma majandusele. Liikmesriigid on juba võtnud vastu eelarve-, likviidsus- ja poliitikameetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust ning aidata kõige enam mõjutatud kodanikke ja sektoreid.

EU economic response to coronavirus

Ettevõtete toetamine ja töökohtade säilitamine

Koroonaviiruse kriis paneb proovile Euroopa majanduse ja kodanike elujärje. Selle tervisekriisi ajal tuleb kaitsta mitte ainult meie majanduse elutähtsaid sektoreid, vaid ka vara, tehnoloogiat ja taristut, ja mis veelgi olulisem, töökohti ja töötajaid.

 

 

Kaitse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

Koroonaviiruse kriisi majanduslik mõju eri tööstusharudele ja ettevõtetele on erinev ning sõltub mitmest tegurist, muu hulgas suutlikkusest kohaneda tarneahela häiretega, varude olemasolust ning täppisajastatud tootmisprotsessidele tuginemisest.

Komisjon suhtleb tihedalt liikmesriikide ametiasutuste, tööstuse esindajate ja muude sidusrühmadega, et jälgida ja hinnata viiruse mõju Euroopa tööstusele ja kaubandusele. 3. novembril 2021 avaldas komisjon aruande selle kohta, kuidas Euroopa ettevõtjad vältisid pandeemia puhkusemise järel pankrotti. 

 

 

Majanduse toetamise algatused

 

Toetus ELi turismisektori taastumisele

Turismi ökosüsteemi on rängalt mõjutanud liikumis- ja reisipiirangud, mis koroonaviiruse kriisi tõttu kehtestati. Turismisektori elavdamiseks esitas komisjon 13. mail 2020 rea meetmeid, mis võimaldavad turismiteenuseid ja -rajatisi järk-järgult ja kooskõlastatult taasavada ning turismiettevõtetele eritoetust pakkuda. Meetmed on järgmised.

Likviidsusabi turismiettevõtetele, eelkõige väikeettevõtetele

  • Riigiabi eeskirjade paindlikkus võimaldab liikmesriikidel luua selliseid skeeme nagu tagatisskeemid vautšerite jaoks ja täiendavad likviidsusskeemid, et toetada ettevõtteid ja tagada koroonaviiruse pandeemiast tingitud hüvitamisnõuete rahuldamine.
  • ELi rahalised vahendid: EL jätkab kriisist mõjutatud ettevõtetele kiiret likviidsuse pakkumist koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse kaudu, mida rakendatakse liikmesriikidega jagatud eelarve täitmise raames. Lisaks on komisjon koos Euroopa Investeerimisfondiga eraldanud kuni 8 miljardit eurot kriisi tõttu kannatada saanud 100 000 väikeettevõtte rahastamiseks.

Küsimused ja vastused: turismi- ja transpordipakett

Hädavajalike toiduvarude kindlustamine

 

Euroopa elutähtsate varade ja tehnoloogia kaitsmine

26. märtsil 2020 avaldas komisjon suunised liikmesriikidele välismaiste otseinvesteeringute kohta. Suunistes kutsutakse liikmesriike üles kasutama täielikult ära investeeringute taustauuringute mehhanisme, et käsitleda juhtumeid, kus Euroopa äriühingute omandamisega kolmandate riikide investorite poolt kaasneksid riskid.

Suunistes soovitatakse liikmesriikidel teha taustauuringuid väljastpoolt ELi pärit otseinvesteeringute kohta konkreetsetes valdkondades, nagu meditsiiniuuringud, biotehnoloogia ja taristu.

Majandusprognoosid

16. mail 2022 avaldas Euroopa Komisjon oma 2022. aasta kevadise majandusprognoosi. Enne sõja puhkemist prognoositi ELi majandusele pikaajalist ja jõulist kasvu. Aga just siis, kui liit oli pandeemia majanduslikust mõjust toibunud, on Venemaa sissetung Ukrainasse tinginud uued probleemid.

ELi SKP püsib eelduste kohaselt kogu prognoosiperioodi kestel positiivsena, seda tänu liikumispiirangute kaotamise järgsele majanduse taasavanemisele ja jõulistele poliitikameetmetele, mis võeti pandeemia kestel kasvu toetuseks. Investeeringutele peaks positiivselt mõjuma taaste- ja vastupidavusrahastu täielik kasutuselevõtt ning sellega kaasneva reformikava rakendamine. SKP reaalkasvuks nii ELis kui ka euroalal prognoositakse nüüd 2022. aastal 2,7% ja 2023. aastal 2,3%, vähem kui 2022. aasta talvises vaheprognoosis, kus see oli vastavalt 4,0% ja 2,8% (2,7% euroalal).

Samas peaks Euroala inflatsioon 2022. aastal olema 6,1%, kahanedes 2023. aastal 2,7%ni. 2022. aasta puhul tervikuna tähendab see märkimisväärset ülespoole korrigeerimist võrreldes 2022. aasta talvise vaheprognoosiga (3,5%). Eeldatakse, et inflatsioon jõuab haripunkti käesoleva aasta teises kvartalis 6,9% juures ja alaneb seejärel järk-järgult.

Tööturul on uuele kriisile vastu astudes kindel jalgealune. 2021. aastal loodi ELi majanduses üle 5,2 miljoni töökoha, mis tõi tööturule juurde ligi 3,5 miljonit inimest. Lisaks sellele vähenes töötute arv peaaegu 1,8 miljoni võrra. 2021. aasta lõpuks oli töötuse määra langus purustanud kõik endised rekordid.

Infographic of projected growth

2022. aasta talvine majandusprognoos

2021. aasta sügisene majandusprognoos

2021. aasta suvine majandusprognoos

2021. aasta kevadine majandusprognoos

2021. aasta talvine majandusprognoos

2020. aasta sügisene majandusprognoos

2020. aasta suvine majandusprognoos

 

ELi majandusjuhtimise läbivaatamine

19. oktoobril 2021 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise, milles hinnatakse COVID-19 järgse muutunud olukorra mõju majanduse juhtimisele ja algatatakse uuesti avalik arutelu ELi majandusjuhtimise korra läbivaatamise üle.

Käesoleva teatisega komisjon kõiki sidusrühmi üles mõtlema majandusjuhtimise toimimise üle ja esitama oma seisukohad selle kohta, kuidas saavutada paremaid tulemusi. Avaliku arutelu eesmärk on saavutada 2023. aastaks aegsasti ulatuslik konsensus selles, kuidas edasi liikuda. Komisjon kaalub kõiki avaliku arutelu käigus väljendatud seisukohti.

Majandusjuhtimise läbivaatamine

Veebipõhine konsultatsiooniplatvorm

Paindlikkus ELi eelarve-eeskirjade raames

Euroopa Komisjon on esimest korda aktiveerinud stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli osana oma strateegiast reageerida koroonaviiruse puhangule kiiresti ja jõuliselt ning õigeaegselt ja koordineeritult. See võimaldab liikmesriikide valitsustel toetada paremini oma majandust, kuna eelarve-eeskirju on märkimisväärselt lõdvendatud.  

Kui nõukogu on ettepaneku heaks kiitnud, võimaldab see liikmesriikidel võtta meetmeid, et kriisiga paremini toime tulla, kaldudes kõrvale eelarvenõuetest, mida Euroopa eelarveraamistiku alusel tavaolukorras kohaldatakse. 

See meede on oluline samm, mis aitab täita komisjoni võetud kohustust kasutada kõiki tema käsutuses olevaid majanduspoliitika vahendeid, et toetada liikmesriike kodanike kaitsmisel ja pandeemia väga raskete sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamisel.

Euroopa Komisjon võttis 3. märtsil 2021 vastu teatise, milles antakse liikmesriikidele üldiseid suuniseid eelarvepoliitika edaspidiseks kujundamiseks. Teatises esitatakse suunised liikmesriikide kooskõlastatud eelarvepoliitika kohta, mis on majanduse taastumise toetamiseks esmatähtis. Teatises nähakse ette eelarvemeetmete nõuetekohase kavandamise ja kvaliteedi juhtpõhimõtted ning üldised eelarvepoliitilised suunad 2022. aastaks ja keskpikaks perioodiks, sealhulgas seos taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega. Samuti tehakse ettepanek kohaldada 2022. aastal kuni 2023. aastani üldist vabastusklauslit.

Laadi allaPDF - 1.4 MB

 

Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga otsustav tegevus

Euroopa Keskpanga nõukogu teatas 18. märtsil uuest pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralisest varaostukavast, mille rahastamispakett aasta lõpuni on 750 miljardit eurot, lisaks 12. märtsil otsustatud 120 miljardile eurole. Kokku moodustab see 7,3% euroala SKPst. Programm on ajutine ja mõeldud enneolematu olukorra jaoks, millega meie rahaliit silmitsi seisab. See jääb jõusse kuni kriisi lõpuni.

Euroopa Investeerimispanga grupp esitas 16. märtsil kava kuni 40 miljardi euro eraldamiseks. See on mõeldud üleminekulaenude, maksepuhkuste ja muude meetmete jaoks, mille eesmärk on leevendada VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate likviidsus- ja käibekapitalipiiranguid. Euroopa Investeerimispanga grupp, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisele spetsialiseerunud Euroopa Investeerimisfond, tegutseb liikmesriikide finantsvahendajate kaudu ja partnerluses riiklike tugipankadega. Kavandatud rahastamispakett koosneb järgmistest osadest:

  • olemasolevatel programmidel põhinevad spetsiaalsed tagatisskeemid pankadele, mis on mõeldud koheseks kasutuselevõtuks ja millega kaasatakse kuni 20 miljardit eurot;
  • spetsiaalsed likviidsusliinid pankadele, et tagada 10 miljardi euro suurune täiendav käibekapitali toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;
  • spetsiaalsed varaga tagatud väärtpaberite ostuprogrammid, et võimaldada pankadel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate laenude portfellide riske üle kanda. Sellega kaasatakse veel 10 miljardit eurot toetust.

Dokumendid

COVID-19 - Economic package, 2 April 2020