Põhiõigus

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud, et ELi kodanikel on õigus oma isikuandmete kaitsele.

Õigusaktid

2016. aasta mais vastu võetud uus andmekaitsepakett aitab viia Euroopat digiajastusse. Enam kui 90% eurooplasi kinnitavad, et nad soovivad kogu ELis ühesuguseid andmekaitseõigusi olenemata sellest, kus nende andmeid töödeldakse.

Isikuandmete kaitse üldmäärus

Määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.

Määrus on hädavajalik samm, millega tugevdada kodanike põhiõigusi digiajastul ja soodustada äritegevust, lihtsustades äriühingute suhtes kohaldatavaid norme digitaalsel ühtsel turul. Üheainsa õigusakti kehtestamine võimaldaks kõrvaldada praeguse killustatuse ja vähendada halduskoormust.

Määrus jõustus 24. mail 2016 ja seda hakatakse kohaldama alates 25. maist 2018.

Politseidirektiiv

Direktiiv 2016/680/EL, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist.

Direktiiviga toetatakse kodanike põhiõigust isikuandmete kaitsele, kui nende isikuandmeid töötlevad kriminaalõiguse rakendamise eest vastutavad asutused. Eelkõige tagatakse direktiiviga, et kuriteoohvrite, tunnistajate ja kahtlusaluste isikuandmed on nõuetekohaselt kaitstud. See hõlbustab piiriülest koostööd kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemisel.

Direktiiv jõustus 5. mail 2016 ja ELi riigid peavad selle oma õigusesse üle võtma 6. maiks 2018.

Riiklikud andmekaitseasutused

ELi riigid on kooskõlas ELi põhiõiguste harta artikli 8 lõikega 3 loonud isikuandmete kaitse eest vastutavad riiklikud asutused.

Euroopa Andmekaitsenõukogu

ELi riiklikud järelevalveasutused teevad praegu koostööd artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma raames, kuhu kuuluvad ka Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa Komisjon. Alates 25. maist 2018 asendatakse artikli 29 töörühm Euroopa Andmekaitsenõukoguga. Euroopa Andmekaitsenõukogu on ELi amet, millel on juriidilise isiku staatus ning sõltumatu sekretariaat.

Euroopa Andmekaitsenõukogul on ulatuslikud volitused teha otsuseid riiklike järelevalveasutuste vahelistes vaidlustes, anda nõu ning juhiseid isikuandmete kaitse üldmääruse ja politseidirektiivi peamiste põhimõtete kohta.

Andmekaitse ELi institutsioonides ja asutustes

Õigusaktid

Määruses 45/2001 sätestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse üksikisikute kaitse suhtes isikuandmete töötlemisel ELi institutsioonides ja asutustes. 10. jaanuaril 2017 esitas komisjon ettepaneku asjaomaste eeskirjade muutmise kohta, et viia need kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Euroopa Andmekaitseinspektor

Määrusega üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ELi institutsioonides ja asutustes loodi järelevalveorgan – Euroopa Andmekaitseinspektor. Euroopa Andmekaitseinspektor on sõltumatu ELi organ, kelle ülesanne on jälgida andmekaitse-eeskirjade kohaldamist ELi institutsioonides ning uurida kaebusi.

Euroopa Komisjoni andmekaitseametnik

Euroopa Komisjon on ametisse määranud andmekaitseametniku, kes vastutab andmekaitse-eeskirjade seire ja kohaldamise eest Euroopa Komisjonis. Andmekaitseametnik tagab sõltumatult andmekaitse-eeskirjade kohaldamise komisjonis ja teeb selleks koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

Rahastamine

Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm (2014–2020)