Esmane ja teisene õigus

Kogu ELi tegevus põhineb aluslepingutel. Nendes ELi liikmesriikide vahel sõlmitud siduvates lepingutes on sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid, eeskirjad ELi institutsioonidele, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel.

Aluslepingud on ELi õiguse lähtepunkt ning need moodustavad esmase õiguse.

Aluslepingutes kindlaks määratud põhimõtete ja eesmärkide alusel vastu võetud õigusaktid moodustavad teisese õiguse. Need on muu hulgas määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused.

Seadusandlikud ja muud aktid

Seadusandlikud aktid võetakse vastu aluslepingutega ette nähtud korra alusel, mis on kas seadusandlik tava- või erimenetlus. Muude kui seadusandlike aktide puhul neid menetlusi ei kasutata ning neid akte võivad ELi institutsioonid vastu võtta eraldi eeskirjade alusel. 

EL saab võtta meetmeid vaid nendes valdkondades, mille jaoks liikmesriigid on ELi aluslepingutes talle volitused andnud. 

ELi tegevusvaldkonnad

Kuidas ELi õigusakte vastu võetakse

ELi seadusandlike aktide liigid

ELi aluslepingud

Aluslepingutes sätestatakse Euroopa Liidu eesmärgid, eeskirjad ELi institutsioonidele, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel. ELi aluslepinguid on ELi institutsioonide ümberkorraldamiseks ning ELile uute vastutusalade määramiseks aeg-ajalt muudetud. Neid on muudetud ka selleks, et uutel riikidel oleks võimalik ELiga ühineda.

Aluslepingu üle peetakse nõu, see lepitakse kokku kõikide ELi liikmesriikidega ning see tuleb riigi parlamendis ratifitseerida. Mõnikord korraldatakse enne ratifitseerimist rahvahääletus.

Määrused

Määrus on õigusakt, mida kohaldatakse peale jõustumist vahetult ja ühtetaoliselt kõikides ELi liikmesriikides. Seda ei tule eraldi menetlusega siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Määrus on tervikuna siduv kõikidele ELi liikmesriikidele.

Direktiivid

Direktiiviga kohustatakse liikmesriike saavutama selles sätestatud eesmärgid, kuid riikidel on õigus selleks vajalikud meetodid ise valida. Liikmesriigid peavad kehtestama direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks vajalikud meetmed ning teatama neist Euroopa Komisjonile.

Ülevõtmine peab toimuma direktiivis sätestatud tähtajaks, mis tavaliselt on 2 aastat. Kui liikmesriik sellest tähtajast kinni ei pea, võib komisjon algatada rikkumismenetluse.

ELi õiguse kohaldamine

Otsused

Otsused on siduvad õigusaktid, mida kohaldatakse ühe või enama ELi riigi, ettevõtte või üksikisiku suhtes. Otsuse adressaatidele tuleb otsusest teatada ning see jõustub alates teatavakstegemisest. Otsuseid ei tule siseriiklikusse õigusesse üle võtta.

Soovitused

Soovitusega saab ELi institutsioon teha oma seisukohad teatavaks ja pakkuda välja erinevaid meetmeid, ilma et soovituse adressaatidele kehtestataks õiguslikke kohustusi. Need ei ole õiguslikult siduvad.

Arvamused

Arvamus on vahend, mis võimaldab ELi institutsioonil avaldada oma seisukoht ilma, et seisukoha adressaatidele kehtestataks õiguslikke kohustusi. Arvamus ei ole õiguslikult siduv.

Delegeeritud õigusaktid

Delegeeritud õigusaktid on õiguslikult siduvad ja nende abil saab komisjon täiendada või muuta ELi seadusandliku akti mitteolemuslikke aspekte, et määrata näiteks kindlaks üksikasjalikud meetmed.

Delegeeritud õigusakti võtab vastu komisjon ning see jõustub, kui Euroopa Parlament ja nõukogu vastuväiteid ei esita.

Rakendusaktid

Rakendusaktid on õiguslikult siduvad aktid, mille abil komisjon kehtestab ELi riikide esindajatest koosneva komitee järelevalve all ELi õigusaktide ühetaoliseks rakendamiseks vajalikud tingimused.

ELi aluslepingud