ELi õigusaktid ja poliitika

Komisjon teeb omaalgatuslikult õigusaktide ja poliitikaga seotud ettepanekuid. Samuti võib ta reageerida sellekohastele üleskutsetele, mille ta võib saada:

  • Euroopa Ülemkogult (kõigi ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid);
  • Euroopa Liidu Nõukogult (kõigi ELi liikmesriikide ministrid);
  • Euroopa Parlamendilt (mis on valitud otse ELi kodanike poolt);
  • kodanikelt pärast edukat Euroopa kodanikualgatuse protsessi.

Komisjon valmistab õigusaktid ja poliitika ette läbipaistvalt, tõendite alusel ning kodanike ja huvirühmade seisukohti arvesse võttes. Seda nimetatakse paremaks õigusloomeks.

Parem õigusloome: miks ja kuidas?

Kuidas õigusakte ja poliitikat kavandatakse?

Oma iga-aastases tööprogrammis võtab komisjon poliitilise kohustuse saavutada kalendriaasta jooksul teatavate prioriteetide puhul konkreetsed tulemused.

Komisjoni aasta tööprogramm

Kuidas määratakse kindlaks kohaldamisala?

Komisjon kasutab tegevuskava, et määrata kindlaks kohaldamisala järgmise puhul:

  • oluline uus õigusakt või poliitikasuund;
  • olemasoleva õigusakti või poliitikasuuna hindamine;
  • mitme olemasoleva ja omavahel seotud õigusakti ja/või poliitikasuuna toimivuskontroll.

Tegevuskavades kirjeldatakse võimalikke probleeme ning saavutamist vajavaid eesmärke, selgitatakse ELi meetmete vajalikkust, esitatakse poliitikavalikud ning kirjeldatakse konsultatsioonistrateegia põhijooni.

Mõnikord võib õigusakti või poliitika mõju majandusele, keskkonnale või ühiskonnale olla nii suur, et vaja on koostada ka mõjuhinnang. Sellisel juhul koostatakse tegevuskava asemel esialgne mõjuhinnang, mis on oma olemuselt üksikasjalikum.

Teie tagasiside hiljuti avaldatud tegevuskavade ja esialgsete mõjuhinnangute kohta

Õigusaktide hindamine

Kuidas hinnatakse mõju?

Kui ELi õigusakti või poliitika eeldatav mõju on tõenäoliselt väga suur, koostab komisjon enne ettepaneku esitamist mõjuhinnangu.

Selle hinnangu eesmärk on analüüsida üksikasjalikumalt käsitletavat küsimust, meetmete võtmise vajalikkust ELi tasandil ning erinevate pakutud lahenduste võimalikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju.

Mõjuhinnangu tulemused aitavad komisjonil otsust teha.

Lisateave mõjuhinnangute kohta

Teie tagasiside mõjuhinnangute aspektide kohta

Kes saavad osaleda?

Kõik, keda olemasolev või kavandatud õigusakt või poliitika võivad mõjutada. Osaleda saavad muu hulgas: riigiasutused, ettevõtjad, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja üldsus tervikuna.

Kuidas osaleda?

Kodanikel on mitmesuguseid võimalusi osaleda ELi õigusloomeprotsessis. Seda saab teha ettevalmistavast etapist kuni uute õigusaktide ettepanekute esitamise ning olemasolevate õigusaktide toimimise hindamiseni. Tagasisidet saab anda avalike konsultatsioonide ja teiste veebipõhiste vahendite kaudu.

Komisjon võtab tagasisidet arvesse õigusakti või poliitikasuuna edasisel arendamisel või mitme seotud õigusakti või poliitikasuuna hindamisel ühes poliitikavaldkonnas.

Õigusloomele kaasaaitamine

Muud konsulteerimisvormid

Komisjon võib küsida ka asjatundjate ning konkreetsete huvirühmade arvamust, kasutades selleks näiteks järgmisi vahendeid:

  • sihipärased konsultatsioonid;
  • kohtumised;
  • õpikojad;
  • seminarid;
  • väikeettevõtjate vestlusringid;
  • veebipõhised arutelufoorumid.

Kuidas tagatakse kvaliteet?

Parema õigusloome suuniste ja vahenditega (2015) on ette nähtud kvaliteedistandardid, mida tuleb uute õigusaktide ja poliitikasuundade kavandamisel ja seotud ettepanekute tegemisel arvesse võtta.

Parema õigusloome suunised ja vahendid

Sõltumatu õiguskontrollikomitee kontrollib kõigi komisjoni mõjuhinnangute kavandite, põhjalike hindamiste ja toimivuskontrollide kvaliteeti.

Põhimõtteliselt peab komisjonile vastuvõtmiseks esitatavale algatusele (millega kaasneb mõjuhinnang) andma õiguskontrollikomitee positiivse arvamuse.

Õiguskontrollikomitee

Tellige teated uute tegevuskavade ja avalike konsultatsioonide kohta.