REFITi tutvustus

REFIT (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm) on osa komisjoni parema õigusloome tegevuskavast. Sellega tagatakse ELi õigusaktidest tulenev kavandatud kasu kodanikele, ettevõtjatele ja ühiskonnale, kaotades bürokraatlikud takistused ja vähendades kulusid. Samuti on REFITi eesmärk muuta ELi õigusaktid lihtsamaks ja arusaadavamaks.

REFITis pööratakse erilist tähelepanu väikeettevõtetele, keda ELi eeskirjade rakendamise koormus võib ebaproportsionaalselt mõjutada. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad moodustavad 99% kõigist ELi ettevõtjatest.

Iga-aastases ülevaates on esitatud kõik REFITi algatused, mida rakendatakse erinevates ELi poliitikavaldkondades iga Junckeri komisjoni poliitilise prioriteedi raames. Samuti esitatakse teavet selle kohta, mil määral on komisjon REFITi platvormi arvamusi arvesse võtnud.

Parem õigusloome: miks ja kuidas?

ELi meetmed VKEde toetamise valdkonnas

ELi jõupingutused õigusaktide lihtsustamisel – 2018. aasta koormusanalüüs

Kuidas REFIT toimib?

REFITi võetakse arvesse komisjoni iga-aastase tööprogrammi ettevalmistamisel, hõlmates uusi algatusi käsitlevaid ettepanekuid ja kehtivate ELi õigusaktide kvaliteedikontrolli.

Iga uue ettepaneku võimalikku kasu ja kulude kokkuhoidu hinnatakse mõjuhinnangute abil. ELi õigusaktide mõju kontrollitakse järelhindamise kaudu ja sidusrühmade seisukohti kogutakse konsultatsioonide vahendusel.

REFITi platvorm võimaldab liikmesriikide asutustel, kodanikel ja muudel sidusrühmadel osaleda ELi õigusloome parandamises. Nad saavad esitada soovitusi selle kohta, kuidas vähendada ELi õigusaktidest tulenevat regulatiivset ja halduskoormust. Soovitusi analüüsivad komisjon ja REFITi platvorm.

ELi õigusaktide lihtsustamine ja regulatiivse koormuse vähendamine on jagatud vastutus: komisjon teeb koostööd Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, ELi liikmesriikide ja muude sidusrühmadega.

REFITi platvorm

REFITi tulemustabel

Komisjon avaldab igal aastal internetis REFITi tulemustabeli, mis jälgib lihtsustamisalgatusi kogu nende elutsükli jooksul. Tulemustabelis esitatakse terviklik ülevaade REFITi raames saavutatud tulemustest iga Junckeri komisjoni poliitilise prioriteedi lõikes. Tulemustabel näitab ka seda, mil määral on komisjon arvesse võtnud REFITi platvormi soovitusi. Selles on loetletud kõik REFITi algatused, mida rakendatakse erinevate ELi poliitikavaldkondade raames.

REFITi tulemustabel (2018)

Kuidas saate anda oma panuse?

Komisjon sooviks saada teie seisukohti olemasolevate ELi õigusaktide ja algatuste kohta „Kergenda koormat” tagasiside vormi vahendusel. Mis teid ärritab või mis tundub teile koormav? Mis vajab teie arvates parandamist?

Võtame teiega otse ühendust või saadame teie märkuse REFITi platvormile edasiseks kaalumiseks.

Peamised saavutused

  • Nõukogule ja Euroopa Parlamendile on Junckeri komisjoni kolme esimese tegevusaasta jooksul esitatud rohkem kui 150 REFITi algatust õigusaktide regulatiivse koormuse leevendamiseks või vähendamiseks.
  • Komisjoni 2019. aasta tööprogramm sisaldab 10 uut REFITiga kooskõlas olevat algatust

Komisjoni 2018. aasta ettepanekud: potentsiaalne kasu

  • Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) käibemaks: selle algatuse abil vähendatakse VKEde jaoks käibemaksunõuete täitmisega seotud kulusid praeguselt 68 miljardilt eurolt hinnanguliselt 56,1 miljardi euroni aastas
  • Lõhkeainete lähteained: ettevõtjate jaoks vähendatakse määruse nõuete täitmisega seotud kulusid 10% (vahemikus 25 miljonit kuni 75 miljoni eurot aastas)
  • Kalanduskontrolli määrus: liikmesriikide ametiasutuste kulusid vähendatakse viie aasta jooksul hinnanguliselt 157 miljoni euro võrra
  • Meretranspordi ühtne liides: lihtsustamiselemendid säästavad laevandusettevõtjatele 2020.–2030. aastal hinnanguliselt 22–25 miljonit töötundi, mille väärtus on 625–720 miljonit eurot.
  • Dokumentide kättetoimetamine: dokumentide piiriülese kättetoimetamise kiirendamine; tagaseljaotsuste arvu vähendamine ELis 10% tooks aastas kaasa hinnanguliselt 480 miljoni euro suuruse säästu, kuna kodanikud peaksid õiguskaitse peale vähem kulutama

Taustteave

2002 – Parema õigusloome programm on esimene samm ELi õigusaktide lihtsustamise ja parandamise suunas. Sellega kehtestatakse kohustus teha mõjuhinnanguid ja sidusrühmadega konsulteerida kõigi komisjoni kavandatud uute algatuste puhul

2005 – Lihtsustamisprogramm hõlmab 164 meedet ajavahemikuks 2005–2009 ning sellest saab komisjoni iga-aastase tööprogrammi osa

2007 – Komisjon käivitab tegevusprogrammi, et vähendada ELi õigusaktidest tulenevat halduskoormust. Luuakse kõrgetasemeline töörühm, mis annab nõu rakendamisega seotud küsimustes. Selle soovitused käsitlevad muu hulgas elektrooniliste arvete esitamise edendamist ning mikroettevõtjate vabastamist ELi raamatupidamiseeskirjade kohaldamisest.

2012 – Tegevusprogrammi lõppedes jõuab komisjon oma eesmärgini – vähendada ELi õigusaktidest ettevõtjatele tulenevat halduskoormust 25% (hinnanguline aastane kokkuhoid 30,8 miljardit eurot)

2015 – Komisjon avaldab uuringu (ABRplus), milles vaadeldakse, kuidas on ELi liikmesriikides kohaldatud 12 tegevusprogrammi meedet ning millisel määral on saavutatud lubatud kasu

2015 – Komisjon loob REFITi platvormi

2017 – Komisjon tõhustab REFITi, tagades, et lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise võimalusi võetakse õigusakti hindamisel ja läbivaatamisel alati arvesse

Dokumendid

ELi jõupingutused õigusaktide lihtsustamisel – 2018. aasta koormusanalüüs

REFITi tulemustabel (2018)

REFITi tulemustabeli kokkuvõte (2017)

REFITi tulemustabeli kokkuvõte (2016)

REFITi tulemustabel (2016)

Komisjoni teatis: „ELi õigusloome kvaliteet“ (2012)

„Halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm Euroopa Liidus – lõpparuanne“

ABRplus uuring – lõpparuanne

Kõrgetasemelise töörühma lõpparuanne „Bürokraatia vähendamine Euroopas – pärand ja tulevikuväljavaated“