Kuidas see toimib?

Subsidiaarsuskontrolli rakendatakse valdkondades, kus õigusakte võib vastu võtta nii Euroopa Liit ühiselt kui ka liikmesriigid eraldi.

Kui mõne riigi parlament on arvamusel, et Euroopa Liidu seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele (st akti peaksid vastu võtma hoopis liikmesriigid eraldi), võib ta kaheksa nädala jooksul saata komisjonile selle kohta põhjendatud arvamuse.

Komisjon peab talle esitatud põhjendatud arvamusi arvesse võtma.

Liikmesriikide parlamentide arvamused ja Euroopa Komisjoni vastused

Mõju seadusandlikule menetlusele

Põhjendatud arvamuste mõju seadusandlikule menetlusele sõltub sellest, kui paljude liikmesriikide parlamendid reageerivad ja kui paljusid hääli nad esindavad. Iga riigi parlamendil on kaks häält. Kui parlament on kahekojaline, on kummalgi kojal üks hääl.  

Kui põhjendatud arvamused esindavad vähemalt üht kolmandikku kõikide riikide parlamentide häälte koguarvust, peab komisjon oma ettepaneku läbi vaatama. Õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste puhul on künnis madalam – vajalik on veerand kõikidest häältest. Mõlemal juhul saab komisjon otsustada, kas jääda oma ettepaneku juurde, seda muuta või see tagasi võtta. Komisjon peab oma otsust põhjendama. Seda nimetatakse „kollase kaardi menetluseks“.

Kui põhjendatud arvamused esindavad häälteenamust ning eelnõu on esitatud seadusandliku tavamenetluse raames, peab komisjon oma ettepaneku läbi vaatama ja otsustama, kas jääda ettepaneku juurde, seda muuta või see tagasi võtta. Kui komisjon otsustab oma ettepaneku juurde jääda, peab ta oma otsust Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendama ning näitama, kuidas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele. Seda nimetatakse „oranži kaardi menetluseks“.

Kui Euroopa Parlamendi liikmete lihthäälteenamuse või nõukogu liikmete 55%-lise häälteenamusega leitakse, et ettepanek rikub subsidiaarsuse põhimõtet, siis ettepaneku menetlemist ei jätkata.

Seni algatatud menetlused

Seni on „kollase kaardi menetlus“ algatatud kolmel korral ning „oranži kaardi menetlust“ ei ole kunagi kasutatud.

2012

Riikide parlamentide häälte koguarvu ühekolmandikuline künnis ületati esimest korda siis, kui komisjon esitas ettepaneku võtta vastu määrus kollektiivse tegutsemise õiguse kohta. Komisjon vaatas ettepaneku läbi, kuid leidis, et see ei ole subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus.

Siiski võttis komisjon arvesse esitatud arvamusi ja kaasseadusandjate (Euroopa Parlamendi ja nõukogu) vahel toimunud arutelusid, ning jõudis järeldusele, et tõenäoliselt ei leia ettepanek selle vastuvõtmiseks vajalikku poliitilist toetust. Seepärast otsustas komisjon ettepaneku tagasi võtta.

2013

Teine „kollase kaardi menetlus“ algatati 2013. aastal seoses komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus Euroopa prokuratuuri loomise kohta. Pärast põhjendatud arvamuste hoolikat läbivaatamist leidis komisjon, et ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, ning otsustas jääda oma ettepaneku juurde. Komisjon põhjendas oma otsust teatises COM(2013) 851.


2016

Kolmandat korda algatati „kollase kaardi menetlus“ 2016. aasta mais, kui 14 riiklikku parlamendikoda 11 ELi riigist olid vastu komisjoni ettepanekule vaadata läbi direktiiv töötajate lähetamise kohta. Pärast põhjendatud arvamuste hoolikat analüüsi leidis komisjon, et ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, ning otsustas jääda oma ettepaneku juurde. Komisjon põhjendas oma otsust teatises COM(2016) 505.

Aastaaruanded

Komisjon esitab aruande subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kohta igal aastal.

Aastaaruanded subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta

Dokumendid

Laadi allaPDF - 36.2 KB