Koroonaviiruse pandeemia ajal on sagenenud kahjulikud ja eksitavad vandenõuteooriad, mis levivad peamiselt internetis. Selle suundumuse tõttu avaldavad Euroopa Komisjon ja UNESCO kümme õpetlikku infograafikut, mis aitavad kodanikel vandenõuteooriaid ära tunda, neid ümber lükata ja nende vastu võidelda.

Ettevaatust! Koroonaviiruse pandeemia ajal on sagenenud kahjulikud ja eksitavad vandenõuteooriad. Neid võib olla keeruline ära tunda ja neile asjakohaselt reageerida.

Mis on vandenõuteooriad? Miks need levivad?

1. Mis need on?

Veendumus, et teatavaid sündmusi või olukordi kontrollivad kulisside taga halba soovivad võimsad jõud.

2. Vandenõuteooriate 6 tunnusjoont

1. Väidetav salaplaan.

2. Vandenõulaste rühm.

3. „Tõendid“, mis näivad vandenõuteooriat toetavat.

4. Need osutavad ekslikult sellele, et miski ei toimu juhuslikult ja kokkusattumusi ei ole. Miski ei ole nii nagu paistab ja kõik on omavahel seotud.

5. Need jagavad maailma heaks ja halvaks.

6. Need süüdistavad inimesi ja rühmi.

3. Miks need levivad?

Sageli näivad need loogilise selgitusena sündmustele või olukordadele, mida on raske mõista, ning tekitavad eksliku mulje kontrollist ja kavatsustest. Selguse vajadus suureneb ebakindlatel aegadel, näiteks koroonaviiruse pandeemia ajal.

4. Kuidas need alguse saavad?

Vandenõuteooriad algavad sageli kahtlusena. Nad esitavad küsimuse, kes saab sündmusest või olukorrast kasu, ja teevad nii kindlaks vandenõulased. Kõik „tõendid“ peavad sobima teooriaga.

Kui vandenõuteooria on tekkinud, võib see kiiresti kasvada. Vandenõuteooriat on raske ümber lükata, sest iga inimest, kes püüab seda teha, peetakse vandenõulaseks.

5. Inimesed levitavad vandenõuteooriaid erinevatel põhjustel.

Enamik usub, et need on tõsi. Mõned aga soovivad inimesi poliitilistel või rahalistel põhjustel provotseerida, nendega manipuleerida või neid rünnata. Ettevaatust! Vandenõuteooriad võivad pärineda paljudest allikatest, näiteks internetist, sõpradelt või sugulastelt.

Esimene samm vandenõuteooriate ennetamisel on teadmine, et need on olemas. Olge valvsad. Peatage vandenõuteooriate levik.

Mis need on? Miks need levivad?

 

Kas see on vandenõuteooria? Kontrollige enne jagamist

1. Kontrollige autorit – kes kirjutab ja miks?

Tõenäoliselt ei ole vandenõuteooria Tõenäoliselt on vandenõuteooria
  • Autor on selle teema tunnustatud ekspert
  • Autor kasutab kontrollitavaid fakte ja tõendeid, mis on saadud teadusuuringutest
  • Autor on isehakanud ekspert, kes ei ole seotud maineka organisatsiooni ega asutusega
  • Autor väidab, et tal on volitused, kuid need ei leia kinnitust või on peatatud

2. Kontrollige allikat – kas see on usaldusväärne ja mainekas?

Ebatõenäoline Tõenäoline
  • Allikat on tsiteerinud mitu mainekat meediaväljaannet
  • Teavet toetavad paljud teadlased/akadeemikud
  • Sõltumatud faktikontrolli veebisaidid toetavad allikat ja väiteid
  • Teabeallikas ei ole selge
  • Teavet jagavad ainult isehakanud eksperdid
  • Sõltumatud faktikontrolli veebisaidid ei toeta allikat ja on väited ümber lükanud

3. Kontrollige tooni ja stiili – kas see on erapooletu ja õiglane või sensatsiooniline ja ühesuunaline?

Ebatõenäoline Tõenäoline
  • Autor ei hoidu keerukate teemade ja eri vaatenurkade uurimisest
  • Autor on valmis tunnistama oma teadmiste piiratust
  • Toon on objektiivne, faktiline
  • Autor esitab oma teabe ainsa kehtiva tõena
  • Autor esitab küsimusi, kuid ei paku vastuseid
  • Autor demoniseerib tema arvates väidetava salaplaani taga olevaid isikuid
  • Toon on subjektiivne ja emotsionaalne
  • Sõnumi illustreerimiseks kasutatakse emotsionaalseid kujutisi või anekdoote

Mis on tõeline vandenõu?

On olemas suuri ja väikeseid tõelisi vandenõusid. Enamasti keskenduvad need üksiksündmusele või -isikule – näiteks atentaat või riigipööre. Neid paljastavad nn vilepuhujad ja meedia, kasutades kontrollitavaid fakte ja tõendeid.

Otsite tõelist vandenõu? 2006. aastal otsustas Washingtonis asuv USA ringkonnakohus, et suured sigaretitootjad on süüdi vandenõus. Aastakümneid olid nad varjanud tõendeid suitsetamisega kaasnevate terviseriskide kohta, et edendada müüki. (LA Times, 2006)

Kontrollige allikaid. Kahtluse korral ärge jagage. Peatage vandenõuteooriate levik.

Kas see on vandenõu? Kontrolli enne jagamist

 

Vandenõuteooriad: aga mu enda veendumused?

Igaühel meist on eelarvamusi ja hirme, mis võivad meid panna uskuma mõnda vandenõuteooriat.
Kust tulevad mu hirmud, veendumused ja väärtused?

Eneseanalüüs: miks ma usun seda, mida ma usun?

  • Millised on mu hirmud, veendumused ja väärtused? Kuidas need mõjutavad mu otsuseid ja suhtlust teiste inimestega?
  • Kas mul on eelarvamusi ja kas ma usun stereotüüpe? Miks?
  • Kas tunnen, et olen ebasoodsas olukorras? Mis mõttes?
  • Kas tunnen vajadust süüdistada kedagi teist? Miks?
  • Kuidas valin teabeallikaid?
  • Kas see on pärast koroonaviiruse pandeemia puhkemist muutunud?

Koroonaviirushaigus on hirmutav. On normaalne tunda end ülekoormatuna ja otsida vastuseid.
Pidage meeles: viiruse loomise eest ei vastuta keegi, kuid me kõik saame aidata pandeemiat ohjeldada.

Olge ettevaatlik teabe ülekülluse suhtes. Tuginege kontrollitud teabele. Peatage vandenõuteooriate levik.

Aga mu enda veendumused?

 

Vandenõuteooriad võivad olla ohtlikud

Vandenõuteooriad on sageli sihikule võtnud või diskrimineerivad inimeste rühma, keda peetakse tõelise või kujutletava ohu taga olevaks vaenlaseks. Need polariseerivad ühiskonda ja õhutavad vägivaldset äärmuslust. Ehkki enamik vandenõuteooriaid levitavaid inimesi tõepoolest usub neid, kasutavad mõned neid küüniliselt ära just sellise mõju saavutamiseks.

Kuidas vandenõuteooriad kahju tekitavad?

  1. Need tuvastavad vaenlase ja salaplaani, mis ohustab inimeste elu või veendumusi, ning käivitavad kaitsemehhanismi, mis võib tagant tõugata diskrimineerimist ja õigustada vihakuritegusid ning mida vägivaldsed äärmusrühmitused saavad ära kasutada.
  2. Need külvavad usaldamatust avaliku sektori asutuste vastu, mis võib viia poliitilise apaatia või radikaliseerumiseni.
  3. Need külvavad usaldamatust teadusliku ja meditsiiniteabe vastu. Sellel võivad olla rasked tagajärjed.

Tähelepanu! Ühiskonna tõrjutud rühmad on eriti tihti vandenõuteooriate, vihakõne ja väärinfo levitamise kampaaniate sihtmärgid. Siia kuuluvad teistsuguse päritolu, usutunnistuse ja seksuaalse sättumusega inimesed. Koroonaviiruse pandeemiaga seoses süüdistati sageli viiruse levikus Euroopas teatavaid rühmi, sealhulgas Aasia päritolu inimesi, juute, moslemeid, romasid ja LGBTI+ kogukonda (FRA, 2020).

Vandenõuteooriatel võivad olla rasked tagajärjed. Suhtuge neisse tõsiselt. Kontrollige enne jagamist Peatage vandenõuteooriate levik.

 

Vandenõuteooriad: Seos antisemitismiga

Juudid ei ole kõigi vandenõuteooriate sihtmärgiks, kuid nad on olnud vandenõuteooriate sihtmärgiks juba sajandeid. Juute on ekslikult süüdistatud kriisiolukordades, nagu haigused, sõjad ja majanduskriisid.

Mõned kõige levinumad antisemiitlikud narratiivid sisaldavad väiteid, et juudid kontrollivad kuritahtlikel eesmärkidel valitsust, meediat või panku. Tohututest ajaloolistest tõenditest hoolimata väidavad mõned antisemiidid ekslikult, et holokausti põhjustasid juudid või seda ei toimunudki.

Mida jälgida?

  • Avalikult solvav ja alandav keelekasutus
  • Kaudne ja kodeeritud antisemiitlik keelekasutus (nt „idaranniku eliit“ Ameerika Ühendriikides)
  • Väidetava vandenõu sidumine juudi üksikisikute või rühmadega (nt Rothschildi perekond või filantroop George Soros) või Iisraeli Riigiga.
  • Viited Siioni tarkade protokollidele – see väidetav juutide maailmavalitsemise kava on paljude antisemiitlike vandenõuteooriate taga.

Antisemitism on diskrimineerimise vorm. Kontrollige enne jagamist. Peatage vandenõuteooriate levik.

Seos antisemitismiga

 

Vandenõuteooriate ennetamine ja ümberlükkamine

Vandenõuteooria levikut on raske peatada. Puudub universaalne lahendus. See sõltub kokkupuute tasemest. Inimesi, kes vandenõuteooriaid kindlalt usuvad, on äärmiselt raske ümber veenda.

1. tase: vähene kokkupuude vandenõuteooriatega

ENNETAMINE – võimestatud inimesed on vähem vastuvõtlikud.

  1. Hoiatage inimesi varakult vandenõuteooriate olemasolu eest.
  2. Soodustage ratsionaalset mõtlemist, küsimuste esitamist ja faktikontrolli.
  3. Hoiatage inimesi kõige levinumate koroonaviirusega seotud vandenõuteooriate aluseks olevate argumentide ja vandenõuteoreetiku mõtteviisi põhitunnuste eest – kahtlemine ametlikes andmetes, immuunsus vastupidiste tõendite suhtes, juhuslike sündmuste tõlgendamine osana suuremast mustrist.

2. tase: suur kokkupuude vandenõuteooriatega

ÜMBERLÜKKAMINE – olulised on faktid ja loogika

TEHKE NII

  1. Keskenduge faktidele, mida soovite edastada, mitte müüdile, mida soovite ümber lükata.
  2. Valige sihtmärk – vandenõuteooria autor, allikas või selle aluseks olev loogika.
  3. Enne vandenõuteooriast rääkimist tuleb alati selgelt öelda, et see teave on vale.
  4. Esitage faktidel põhinev alternatiivne selgitus.
  5. Võimaluse korral kasutage oma argumentide toetuseks visuaalseid abivahendeid.

ÄRGE NII TEHKE

  1. Ärge keskenduge kõigepealt vandenõuteooriale. Ärge kinnistage seda.
  2. Ärge koormake teabega üle.

Teadke, kuidas tegutseda. Peatage vandenõuteooriate levik.

 

Kuidas rääkida inimesega, kes usub kindlalt vandenõuteooriaid?

Paljud vandenõuteoreetikud on sügavalt veendunud oma tõekspidamistes. Kogu nende elu ja maailmavaade on koondunud vandenõuteooriate ümber.

Kui räägite inimesega, kes usub kindlalt vandenõuteooriat, pidage meeles järgmist.

  • Vandenõuteooriat kahtluse alla seadvaid argumente võidakse pidada tõendiks selle kohta, et te osalete vandenõus, ja need võivad usku tugevdada.
  • Tõenäoliselt usub ta rohkem kui ühte vandenõuteooriat.
  • Tõenäoliselt püüab ta kõigest väest oma veendumusi kaitsta.

Mida siis teha?

  • Soodustage avatud arutelu ja küsimusi.
  • Esitage üksikasjalikke küsimusi tema teooria kohta, et käivitada eneseanalüüs.
  • Kaasake usaldusväärseid endisi vandenõuteoreetikuid, kes uskusid sama teooriat.
  • Olge ettevaatlik ja kasutage mitmesuguseid allikaid.
  • Ärge naeruvääristage. Püüdke mõista, miks ta seda usub.
  • Näidake üles empaatiat. Sageli võib see inimene olla tõeliselt hirmunud ja raskustes.
  • Tegutsege samm-sammult. Keskenduge lihtsatele faktidele ja loogikale, selle asemel et käsitleda kõiki üksikasju.
  • Ärge survestage. Liiga suur surve võib anda tagasilöögi. Jätke aega mõtlemiseks ja proovige uuesti.

Kasutage empaatiat ja küsimusi. Peatage vandenõuteooriate levik.

 

Vandenõuteooriad: seos koroonaviirusega

COVID-19 on uus haigus, mida põhjustab hiljuti avastatud koroonaviirus. Teaduslikud tõendid näitavad, et koroonaviirused on üldjuhul pärit loomadelt. COVID-19 loomset päritolu ei ole veel kinnitatud (WHO, 2020).

COVID-19 pandeemiaga seotud ebakindlus, hirm ja keeruline olukord on andnud hoogu vandenõuteooriatele. Need püüavad „selgitada“, miks pandeemia tekkis ja kes sellest kasu saab.

28 riigis läbi viidud ülemaailmse uuringu põhjal usub rohkem kui 3 inimest 10st, et välis- või muu jõud põhjustavad tahtlikult COVID-19 viiruse levikut (Gallup International, märts 2020).

Ettevaatust, vandenõuteooriad on eksitavad: nad eiravad teaduslikke tõendeid ning süüdistavad ekslikult isikuid ja rühmi, kes ei ole pandeemia eest vastutavad. Ärge jagage neid.

Millised on ohumärgid?

  • Väide, et viiruse on kunstlikult (nt laboris) loonud inimesed, kellel on erihuvi (nt maailma rahvastiku vähendamine).
  • Väide, et viirust levitati tahtlikult või selle looduslikku levikut suurendati kunstlikult, et kahjustada võimalikult paljusid inimesi (nt 5G-signaali abil).
  • Väide, et vaktsiine ja ravimeid hoitakse tahtlikult kinni, et mitte takistada viiruse levikut ja kahjustada võimalikult paljusid inimesi.
  • Väide, et teatavaid viiruse leviku vastaseid sanitaarmeetmeid kasutatakse tahtlikult ühiskonna kahjustamiseks või kontrolli all hoidmiseks (nt vaktsiinid, maskid).

Pidage meeles: viiruse loomise eest ei vastuta keegi, kuid me kõik saame aidata pandeemiat ohjeldada.

Tuginege kontrollitud teabele. Kahtluse korral ärge jagage. Peatage vandenõuteooriate levik.

Seos koroonaviirusega

 

Konkreetsed meetmed vandenõuteooriate vastu

Kui olete kindel, et olete tuvastanud vandenõuteooria, siis tegutsege, ärge eirake. Siin on mõned konkreetsed võimalused.

Sotsiaalmeedias

  • Lisage kommentaar kontrollitud teabega (nt fakte kontrollivatelt veebisaitidelt)
  • ÄRGE jagage postitust

Veebisaitidel ja blogides

  • Saatke kontrollitud teave autorile või veebihaldurile ning paluge neil teha parandused
  • ÄRGE jagage veebisaiti ega blogipostitust

Meediaväljaannetes

  • Võtke ühendust toimetusega
  • Võtke ühendust kohaliku või riikliku pressinõukogu või pressiombudsmaniga
  • ÄRGE jagage materjali

Tuginege kontrollitud teabele. Võidelge valeinfo vastu. Peatage vandenõuteooriate levik.

 

Kuidas saavad ajakirjanikud vandenõuteooriatest teatada?

Usaldusväärsed teabeallikad on olulised, et võidelda vandenõuteooriate ja väärinfo leviku vastu. Ajakirjanikud peaksid tegutsema vastutustundlikult, kasutama kontrollitud allikaid ja tagama, et vandenõuteooriaid ei kinnistata. See võib olla keeruline.

Vandenõuteooriatest teatamisel peaksid ajakirjanikud:

  • rõhutama pealkirjades põhilisi fakte, mitte vandenõuteooriaid
  • kinnistama tekstis põhilisi fakte, kasutades kontrollitud teavet
  • hoiatama ringlevate seotud vandenõuteooriate eest enne neile viitamist
  • selgitama, miks need on eksitavad

Tehke kvaliteetajakirjandust. Tuginege kontrollitud teabele. Peatage vandenõuteooriate levik.

Kuidas saavad ajakirjanikud vandenõuteooriatest teatada?

 

Täname: COMPACT Guide to Conspiracy Theories kaasautor Michael Butter ning The Debunking Handbook ja The Conspiracy Theory Handbook autorid John Cook ja Stephan Lewandowsky.

Dokumendid

Laadi allaZIP - 17.3 MB
Laadi allaZIP - 23.5 MB
Laadi allaZIP - 19.3 MB
Laadi allaZIP - 23.8 MB
Laadi allaZIP - 20.1 MB
Laadi allaZIP - 19.5 MB
Laadi allaZIP - 20.1 MB