ÜPP toetus maaelu arengule

ÜPP panust ELi maaelu arengu eesmärkide saavutamisse toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). EAFRD eelarve aastateks 2021–2027 on 95,5 miljardit eurot, mis hõlmab 8,1 miljardi euro eraldamist taasterahastust „NextGenerationEU“, et aidata lahendada COVID-19 pandeemiast tulenevaid probleeme.

2021.–2022. aasta maaelu arengu kulutuste eeskirjad on sätestatud ÜPP üleminekumääruses, mis võeti vastu 23. detsembril 2020. Määrusega laiendatakse märkimisväärselt kehtivaid eeskirju (esialgselt mõeldud ajavahemikuks 2014–2020), lisades mõned täiendavad elemendid, et tagada sujuv üleminek tulevastele ÜPP õigusaktidele, mis peaksid jõustuma 2023. aastal.

Seotud teave

Maaelu areng: joonised ja arvandmed

Eelmised programmitöö perioodid

Maaelu arengu programmid

ELi liikmesriigid rakendavad EAFRD rahastamist maaelu arengu programmide kaudu. Maaelu arengu programme kaasrahastatakse riiklikest eelarvetest ja neid võib ette valmistada kas riiklikul või piirkondlikul tasandil. Euroopa Komisjon kiidab maaelu arengu programmid heaks ja jälgib neid, kuid projektide valimise ja rahaliste vahendite eraldamisega seotud otsuseid teevad riiklikud ja piirkondlikud korraldusasutused.

Iga maaelu arengu programm peab olema suunatud vähemalt neljale EAFRD kuuest prioriteedist:

  • teadmussiirde ja innovatsiooni edendamine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades;
  • kõigi põllumajandusvormide elujõulisuse ja konkurentsivõime suurendamine ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamine;
  • toidutarneahela korraldamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses;
  • ressursitõhususe edendamine ning põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine;
  • põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parendamine;
  • sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majandusliku arengu edendamine maapiirkondades.

EAFRD prioriteedid on omakorda jagatud 18 konkreetseks sihtvaldkonnaks. Riigid esitavad oma programmides valitud prioriteetide ja sihtvaldkondadega seotud eesmärgid ning strateegia oma eesmärkide saavutamiseks.

Oma strateegiate väljatöötamisel valivad riigid kahekümne laiaulatusliku poliitikameetme hulgast, mida saab kohandada vastavalt riiklikele ja piirkondlikele oludele, et saavutada üks või mitu EAFRD prioriteeti. Eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme jälgitakse ühise seire- ja hindamisraamistiku kaudu.

Maaelu arengu programmide olulised omadused

  • Kulutused kliimale ja keskkonnale

Vähemalt 30% iga maaelu arengu programmi rahalistest vahenditest tuleb eraldada keskkonna ja kliimamuutustega seotud meetmetele. Suur osa neist antakse toetuste ja iga-aastaste maksetena põllumajandustootjatele, kes lähevad üle keskkonnasõbralikumatele tootmisviisidele.

  • Kohalike meetmete toetamine

Vähemalt 5% maaelu arengu programmi rahalistest vahenditest tuleb eraldada LEADERi / kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisil põhinevatele meetmetele.

  • Arukate külade edendamine

Maaelu arengu programmid saavad toetada ka arukate külade algatust, mille eesmärk on pakkuda mitmekülgseid vahendeid uuenduste edendamiseks, võimaldamiseks ja hõlbustamiseks Euroopa maapiirkondades, et lahendada maapiirkondades elavate kodanike ühiseid probleeme.

  • Finantsinstrumendid

EAFRD saab rahastamisvahendite kaudu anda laenu, mikrokrediiti, tagatisi ja omakapitali neile põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades tegutsejatele, kes rakendavad EAFRD prioriteete toetavaid rahaliselt elujõulisi projekte. Lisateavet EAFRD rahastamisvahendite kohta leiab Fi-Compassist.

Euroopa maaelu arengu võrgustik

Euroopa maaelu arengu võrgustik toimib maaelu arengu poliitika infoplatvormina. Sellest saab teavet, kuidas maaelu arengu programmid, projektid ja muud algatused praktikas toimivad ja kuidas neid tulemuslikumaks muuta. Võrgustiku eesmärk on kaasata kõiki, kellel on huvi ja tahe Euroopa maaelu arengus kaasa rääkida.

Euroopa maaelu arengu võrgustik toetab ELi riikide maaelu arengu programmide tulemuslikku rakendamist, aidates kaasa teadmiste kogumisele ja jagamisele ning lihtsustades teabevahetust ja koostööd Euroopa maapiirkondades. Euroopa maaelu arengu võrgustik annab hulgaliselt teavet maaelu arengu programmide rakendamise kohta kogu ELis, sealhulgas:

Neid tegevusi hõlbustavad kaks tugiüksust: Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkt ja Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi.

LEADER

LEADER tugineb alt-üles lähenemisviisile, ühendades eri sektorite põllumajandustootjaid, maapiirkondade ettevõtjaid, kohalikke organisatsioone, avaliku sektori asutusi ja üksikisikuid moodustamaks kohalikke tegevusrühmi. Tegevusrühmad töötavad välja kohaliku arengu strateegiad ja haldavad oma vastavat eelarvet.

LEADERi lähenemisviis tugevdab sidemeid kohalikes kogukondades, soodustab innovatsiooni kõigis sektorites ning hõlbustab teadmiste jagamist kohalike tegevusrühmade vahel riiklikul ja ELi tasandil.

Tänu 30 aasta jooksul saavutatud edule on LEADERi lähenemisviisi vastu võtnud Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) laiema kogukonna juhitud kohaliku arengu raames. Praegu juhivad LEADERi / kogukonna juhitud kohaliku arengu rühmad kümneid tuhandeid projekte majandusliku, kultuurilise, sotsiaalse ja keskkonnaalase kasu nimel Euroopa maapiirkondades.

Euroopa maaelu arengu võrgustik annab üksikasjalikku teavet LEADERi lähenemisviisi, sealhulgas ressursside, töövahendite ja kohalike tegevusrühmade andmebaasi kohta.

Laadi allaJPG - 675.1 KB

Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerlus

Põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-Agri) toetab samuti maaelu arengu eesmärke, edendades innovatsiooni põllumajanduses ja maakogukondades.

EIP-Agri loodi selleks, et siduda omavahel teadlaste välja töötatud uuenduslikud lahendused ja nende kasutuselevõtt maapiirkondades elavate ja töötavate inimeste poolt. Uute tehnoloogiliste lahenduste võimalike kasutajate ja nende loojate vahelise partnerluse loomisega püüab EIP-Agri kiirendada tehnoloogilist üleminekut.

Maaelu arengu tulevik

Ühise põllumajanduspoliitika tulevikku käsitlevate komisjoni ettepanekute kohaselt lisatakse maaelu arengu meetmed alates 2023. aastast riiklike ÜPP strateegiakavade raamistikku.

Sellega seoses püüab komisjon tagada, et maaelu arengu meetmete puhul võetaks paremini arvesse selliseid praegusi ja tulevasi probleeme nagu kliimamuutused või põlvkondade vahetus, toetades samal ajal jätkuvalt Euroopa põllumajandustootjaid kestliku ja konkurentsivõimelise põllumajandussektori kujundamisel. Maaelu arengu meetmed annavad suure panuse ka komisjoni peamistesse prioriteetidesse ja strateegiatesse, nagu Euroopa roheline kokkulepe ja maapiirkondade pikaajaline visioon.

Õiguslikud alused

Määrus (EL) nr 1303/2013 – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes kohaldatavad ühised eeskirjad

Määrus (EL) nr 1305/2013 – maaelu arengu toetamine Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu

Määrus (EL) nr 1306/2013 – ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, juhtimine ja järelevalve

Määrus (EL) nr 1310/2013 – maaelu arengu toetamine Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu

Määrus (EL) nr 807/2014 – maaelu arengu toetamine Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu ja üleminekusätete kehtestamine

Määrus (EL) nr 640/2014 – otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavusega seotud haldussüsteem, maksete tühistamine ja karistused

Määrus (EL) 809/2014 – kuidas kohaldada haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmeid ja nõuetele vastavuse süsteemi käsitlevat määrust (EL) 1306/2013

Viimati lisatud