Põllumajandustootjatele antava sissetulekutoetuse eesmärgid

Euroopa Liit annab põllumajandustootjatele sissetulekutoetust ehk otsetoetusi, et:

  • need toimiksid turvavõrguna ja muudaksid põllumajandustootmise tulusamaks;
  • tagada toiduga kindlustatus Euroopas;
  • abistada põllumajandustootjaid ohutu, tervisliku ja taskukohase toidu tootmisel;
  • toetada põllumajandustootjaid avalike hüvede pakkumise eest, mida turud tavaliselt ei hüvita, näiteks maapiirkondade ja keskkonna kaitsmise eest.

Põllumajandustootjad saavad üldjuhul sissetulekutoetust vastavalt põllumajandusettevõtte suurusele hektarites. Kõik ELi riigid peavad andma põhitoetust, toetust säästvate põllumajandustootmise meetodite rakendamise eest („rohestamine“ ehk kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine) ning noorte põllumajandustootjate toetust. Kuna ELi riigid on kohustatud neid toetusi andma, nimetatakse neid sageli ka kohustuslikeks toetusteks.

Lisaks saavad ELi riigid anda ka teisi toetusi, mis keskenduvad konkreetsetele sektoritele või põllumajandustootmise viisidele. Lisaks on olemas erikavad väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate, noorte põllumajandustootjate ning looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel ja/või raskustesse sattunud põllumajandussektorites tegutsevate põllumajandustootjate abistamiseks.

Seotud teave

Põhitoetus

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine

Noored põllumajandustootjad

Muud vabatahtlikud toetuskavad

Brošüür: ÜPP lühiülevaade – põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused aastatel 2015–2020

Toetuse sidumine eeskirjade järgimisega

EL seob suurema osa põllumajandustootjatele antavatest sissetulekutoetustest:

  • põllumajandustootmiseks kasutatavate hektarite, mitte toodetavate kogustega. Põllumajandustootjad peavad kasumi suurendamiseks vastama turu nõudmistele. Toetuste lahtisidumine toodetavatest kogustest hoiab ära nn toidumägede (ülejäägi) tekkimist, millega EL seisis silmitsi 1970ndate aastate lõpus ja 1980ndatel aastatel;
  • keskkonnahoidlikkuse, loomade ja taimede tervise ning loomade heaolu kaitsega, mis aitab kaasa säästvale põllumajandusele. Seda nimetatakse nõuetele vastavuseks. ELi eeskirju mitte järgivate põllumajandustootjate toetusi kas vähendatakse või need peatatakse sootuks.

Seotud teave

Nõuetele vastavus

Miks vajavad põllumajandustootjad toetust?

Põllumajandusettevõtte keskmine sissetulek on ülejäänud ELi majandussektoritega võrreldes palju väiksem.

Põllumajandustootmine on riskantne ja sageli kulukas tegevus. Põllumajandus sõltub ilmast ja kliimast rohkem kui teised sektorid. Tarbijanõudluse ning põllumajandustootjate pakkumise suurendamise vahel on paratamatu ajavahe, kuna rohkema nisu kasvatamine või suurema hulga piima tootmine võtab aega ja nõuab investeeringuid. 

ELi põllumajandustootjatele avaldab samuti mõju nii kasvav üleilmne toiduainekaubandus kui ka kaubanduse liberaliseerimine. Arengud üleilmsetel turgudel suurendavad konkurentsi, kuid loovad Euroopa põllumajandusliku toidutööstusesektori jaoks ka uusi võimalusi. Lisaks on üleilmastumine ning pakkumise ja nõudluse kõikumine muutnud põllumajandusturu hinnad viimastel aastatel palju heitlikumaks, süvendades põllumajandustootjate muret.

Selline ettevõtlusalane ebakindlus aitab põhjendada, miks on tähtis, et avalik sektor tagaks põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku.

Sissetulekutoetus praktikas

Põllumajandustootjad peavad esitama kord aastas taotluse, milles on märgitud kõik nende tootmisettevõtte põllumaatükid. 

Kuigi sissetulekutoetust käsitlevad eeskirjad on kehtestatud ELi tasandil, tegeleb iga ELi riik nende kohapealse rakendamisega. Riikide ametiasutused vastutavad põllumajandustootjatele makstavate sissetulekutoetuste haldamise ja kontrollimise eest oma riigis (nn jagatud eelarve täitmine).

ELi õigusraamistiku piires saab iga riik toetuste andmisel paindlikult arvesse võtta riigi põllumajandustingimusi, mis on Euroopa Liidus riigiti väga erinevad. Vastavalt ELi läbipaistvuseeskirjadele peavad riikide ametiasutused avaldama ÜPP toetuste saajad.

Seotud teave

ELi läbipaistvuseeskirjad

Toetuse saamise tingimused

Sissetulekutoetuse saamiseks peavad põllumajandustootjad vastama mitmele abikõlblikkuse tingimusele.

Üldreeglina peavad põllumajandustootjad vastama järgmistele tingimustele:

  • nende põllumajandusettevõte asub ELis;
  • nad peavad vastama sissetulekutoetuse saamise miinimumnõuetele. Sissetulekutoetust ei maksta summade puhul, mis on väiksemad kui 100–500 eurot (sõltuvalt ELi riigist) ja/või juhul, kui toetuskõlblik ala on väiksem kui 0,3–5 hektarit;
  • nad peavad nende käsutuses oleval põllumajandusmaal (põllumaa, püsikultuurid ja püsirohumaad) tegelema põllumajandusliku tegevusega (põllumajandustoodete tootmine või kasvatamine jne või maa heas põllumajanduslikus seisundis hoidmine);
  • võidakse nõuda, et nad peavad vastama „aktiivse põllumajandustootja“ kriteeriumidele. „Aktiivse põllumajandustootja“ kindlaksmääramise põhielemendiks on nimekiri tegevustest, mis ei ole toetuse saamiseks kõlblikud – nt lennujaamad, veerajatised, kinnisvara- või raudteeteenused ning alalised spordiväljakud või puhkealad. Kuni 2017. aastani ei käsitletud „aktiivse põllumajandustootjana“ mitte ühtegi ELi üksust, mis tegeles negatiivses loetelus oleva tegevusega seni, kuni nad tõendasid, et nende põllumajanduslik tegevus ei ole marginaalne. Alates 2018. aastast on selle sätte kohaldamine vabatahtlik ja seda kohaldatakse üheksas riigis või piirkonnas;
  • neis Euroopa Liidu riikides, kus põhitoetust makstakse toetusõiguste süsteemi alusel, peab põllumajandustootjal olema toetusõigus tootmiskohustusega sidumata toetuse saamiseks.

Seotud teave

ELi eeskirjad põllumajandustootjatele antava sissetulekutoetuse kohta

Laadi allaPDF - 157.8 KB
Laadi allaPDF - 518.6 KB

Toetuse määrad

Sissetulekutoetust saab kogu ELis umbes 6,3 miljonit põllumajandusettevõtet ning sageli kujutab see endast olulist osa nende põllumajanduslikust sissetulekust. Viimase kümne aasta jooksul on sissetulekutoetus moodustanud keskmiselt ligi poole põllumajandustootjate sissetulekust.

Sissetulekutoetuse määr võib olla põllumajandusettevõtete, ELi riikide või piirkondade lõikes väga erinev.

EL on loonud mehhanismi, mida nimetatakse liikmesriikidevaheliseks ühtlustamiseks, et järk-järgult korrigeerida kas üles- või allapoole igas riigis ühe hektari kohta makstavaid sissetulekutoetusi, et neid lähendada ELi keskmisele tasemele.

Liikmesriikidevaheline ühtlustamine tähendab seda, et neis ELi riikides, kus keskmine toetussumma (eurodes hektari kohta)

  • on väiksem kui 90% keskmisest määrast: suurendatakse järk-järgult keskmist toetussummat (ühe kolmandiku võrra nende kehtiva määra ja keskmisest määrast 90% moodustava summa vahest);
  • on keskmisest suurem: korrigeeritakse toetussummasid allapoole.

Juunis 2018 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku ÜPP uue raamistiku kohta, milles nähakse ette ELi riikide sissetulekutoetuste taseme täiendav ühtlustamine, sest riikide jaoks, kus sissetulekutoetuste tase hektari kohta on alla 90% ELi keskmisest, vähendatakse seda vahet poole võrra. See aitab kaasa komisjoni kohustusele tagada sisstulekutoetuste õiglasem jaotamine.

Sissetulekutoetuste kulud

2018. aastal eraldati ELi eelarvest sissetulekutoetusteks 41,74 miljardit eurot. See summa eraldati ühise põllumajanduspoliitika eelarvest.

Seotud teave

Ühise põllumajanduspoliitika lühitutvustus: kuidas selle eest makstakse?

Eeskirjad

Põllumajandussektoris antavaid ELi sissetulekutoetusi reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:

Viimati lisatud

Dokumendid

Laadi allaPDF - 1.1 MB
Laadi allaPDF - 1.8 MB
Laadi allaPDF - 1.8 MB
Laadi allaPDF - 2.1 MB
Laadi allaPDF - 3.7 MB
Laadi allaPDF - 1.2 MB
Laadi allaPDF - 2.1 MB
Laadi allaPDF - 2 MB
Laadi allaPDF - 1.9 MB
Laadi allaPDF - 1.6 MB