Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid

1962. aastal kehtestatud ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on põllumajandussektori ja ühiskonna ning Euroopa ja Euroopa põllumajandustootjate partnerlus. Poliitika eesmärgid on:

  • toetada põllumajandustootjaid ja parandada põllumajanduse tootlikkust, et tagada taskukohase hinnaga toiduainete stabiilne kättesaadavus;
  • kindlustada Euroopa Liidu põllumajandustootjatele mõistlik sissetulek;
  • aidata võidelda kliimamuutustega ja majandada säästvalt loodusvarasid;
  • säilitada maapiirkondi ja maastikke kõikjal ELis ning
  • hoida alal maapiirkondade majandust, edendades töökohti põllumajanduses, põllumajanduslikus toidutööstuses ja seonduvates sektorites.

ÜPP on kõigi ELi liikmesriikide ühine poliitika. Seda juhitakse Euroopa tasandil ja rahastatakse ELi eelarvest.

ÜPP praktikas

Põllumajandus erineb suuremast osast muust ettevõtlusest, kuna selle puhul tuleb arvesse võtta järgmisi eripärasid:

  • vaatamata toidu tootmise tähtsusele on põllumajandustootjate sissetulek ligikaudu 40% väiksem väljaspool põllumajanduslikku sektorit saadavast tulust;
  • põllumajandus sõltub ilmast ja kliimast rohkem kui paljud teised sektorid;
  • tarbijanõudlust ja põllumajandustootjate valmisolekut pakkuda sellele vastavat toodangut eraldab paratamatult ajavahe: selleks et kasvatada rohkem nisu või toota rohkem piima, läheb ilmselgelt aega.

Põllumajandustootjad peavad töötama kulutõhusalt, ent samal ajal ka säästlikult ja keskkonnasõbralikult ning säilitama pinnase ja bioloogilise mitmekesisuse.

Põllumajandusettevõtluse ebakindluse ja põllumajanduse keskkonnamõju tõttu etendab avalik sektor põllumajandustootjate jaoks väga olulist rolli. ÜPP meetmed:

  • otsetoetusena antav sissetulekutoetus, millega tagatakse sissetuleku stabiilsus ja hüvitatakse põllumajandustootjatele kulud, mis on seotud keskkonnahoidlike põllumajandustavade kasutamise ning selliste turul tavaliselt korvamata jäävate avalike hüvede pakkumisega nagu maapiirkondade eest hoolitsemine;
  • turumeetmed turul esinevate keeruliste olukordadega toime tulemiseks, nt kui nõudlus väheneb järsult terviseohu tõttu või kui hinnad langevad ajutise ülepakkumise tõttu;
  • maaelu arengu meetmed koos riiklike ja piirkondlike programmidega, mis käsitlevad maapiirkondade konkreetseid vajadusi ja probleeme.

ÜPP rahastamine

ELi põllumajandustootjatele ELi üldeelarvest eraldatava toetuse tase vastab paljudele teguritele, mis on seotud kvaliteetse toidu jätkuva kättesaadavuse tagamisega, hõlmates põllumajandustootjate sissetulekutoetust, kliimameetmeid ning elujõuliste maakogukondade säilitamist.

ÜPPd rahastatakse kahest ELi eelarve fondist:

Makseid haldab iga Euroopa Liidu liikmesriik oma riigi tasandil. Vastavalt ELi läbipaistvuseeskirjadele avaldab iga riik teabe ÜPP toetuste saajate kohta.

Seotud teave

ÜPP rahastamine

ELi iga-aastane eelarvetsükkel:

ELi eelarve

ÜPPst saadav kasu

ÜPP määrab kindlaks tingimused, mis võimaldavad põllumajandustootjatel täita ühiskonnas oma ülesandeid.

Toidu tootmine

  • ELis on ligikaudu 10 miljonit põllumajandusettevõtet ning asjaomases sektoris töötab pidevalt 22 miljonit inimest. Nad varustavad meid muljetavaldava valiku ja suure hulga taskukohaste, ohutute ja kvaliteetsete toodetega.
  • EL on kogu maailmas tuntud oma toidu ja toiduvalmistamistavade poolest ning on üks põllumajanduslike toiduainete juhtivaid tootjaid ja eksportijaid maailmas. Oma ainulaadsetele põllumajandusressurssidele tuginedes suudaks EL etendada keskset osa kogu maailma toiduga varustamisel ja peakski seda tegema.

Maakogukonna areng

  • Maapiirkondade ja seal asuvate väärtuslike loodusvaradega on seotud paljud põllumajandusvaldkonna töökohad. Põllumajandustootjad vajavad masinaid, hooneid, kütust, väetisi ja loomatervishoiu teenuseid ehk varustavaid sektoreid.
  • Osa inimesi tegutsevad järgnevas etapis, nt valmistavad, töötlevad ja pakendavad toiduaineid ning tegelevad ladustamise, transpordi ja jaemüügiga. Põllumajandus- ja toiduainesektor üheskoos tagavad ELis peaaegu 40 miljonit töökohta.
  • Selleks et tõhusalt tegutseda ning säilitada ajakohasus ja tootlikkus, peab nii põllumajandustootjatel kui ka varustavatel sektoritel ja järgnevatel etappidel olema takistamatu juurdepääs kõige värskemale teabele põllumajandusega seotud küsimuste, põllumajandusmeetodite ja turu arengu kohta. Ajavahemikus 2014–2020 kasutati ÜPP vahendeid selleks, et pakkuda kiiret tehnoloogiat, paremaid internetiteenuseid ja taristut 18 miljonile maapiirkonna elanikule ehk 6,4%-le kogu ELi maapiirkondade elanikkonnast.

Keskkonnasäästlik põllumajandus

  • Põllumajandustootjatel tuleb samaaegselt täita kaks ülesannet – toota toitu ning samas kaitsta loodust ja tagada bioloogiline mitmekesisus. Loodusvarade arukas kasutamine on oluline meie toidutootmise ja elukvaliteedi tagamiseks nii täna, homme kui ka tulevastele põlvkondadele.

ÜPP peamised panustajad

Parima õiguse ja poliitika kujundamiseks konsulteerib Euroopa Komisjon korrapäraselt kodanikuühiskonna dialoogis osalevate rühmade ja põllumajanduskomiteedega. Eksperdirühmad esitavad oma seisukohad Euroopa Komisjonile, üks sellistest rühmadest on näiteks põllumajandusturgude töökond, mis tegeleb ebaausate kaubandustavade küsimusega.

Euroopa Komisjon teeb uute Euroopa õigusaktide kavandamise, ettevalmistamise ja esitamise korral mõjuhinnangud, uurides vajadust ELi meetmete järele ning olemasolevate lahenduste võimalikku mõju. Mõjuhinnangud moodustavad olulise osa ELi parema õigusloome tegevuskavast. Põllumajanduse ja maaelu arengu mõjuhinnanguid tehti 2003. aastal (vahehindamine), 2008. aastal („tervisekontroll” – SEC(2008) 1885) ja 2011. aastal („Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks“ – SEC(2011) 1153 final).

Euroopa Kontrollikojal on samuti oluline roll põllumajanduskulude järelevalve teostamisel.

Euroopa Komisjon avaldab korrapäraselt avaliku arvamuse uuringuid (Eurobaromeeter) pealkirja „Europeans, Agriculture and the CAP“ all. ELi liikmesriikides korraldatavad Eurobaromeetri uuringud pakuvad väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas kodanikud ÜPPsse suhtuvad. Muu hulgas näitavad uuringud, kui palju teatakse ÜPP kaudu antavatest toetustest, poliitika toimimisest, kvaliteedi- ja keskkonnaküsimustest, ÜPP olulisusest ja paljudest muudest teguritest.

ÜPP hindamine

Euroopa Komisjon hindab ÜPPd ühise seire- ja hindamisraamistiku kaudu.

Ühise seire- ja hindamisraamistiku eesmärk on näidata ÜPP saavutusi ajavahemikus 2014–2020 ja parandada poliitika tõhusust ÜPP näitajate kaudu.

ÜPP tulevik

ÜPP on aastate jooksul arenenud vastavalt muutuvatele majandustingimustele ning kodanike nõudmistele ja vajadustele, eesmärgiga tugevdada Euroopa põllumajanduse rolli tulevikku silmas pidades.

1. juunil 2018 esitas Euroopa Komisjon seadusandlikud ettepanekud ÜPP tuleviku kohta.

Nendes ettepanekutes käsitletakse ÜPP edasist arengut, kujundades lihtsama ja tõhusama poliitika, milles võetakse arvesse Euroopa rohelise kokkuleppe kestlikke eesmärke. Tulevast ÜPP reformi on kavas hakata ellu viima 1. jaanuaril 2023, olenevalt Euroopa Parlamendi ja komisjoni lõplikust kokkuleppest.

Laadi allaPDF - 2 MB

Õiguslikud alused

ÜPP õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

ÜPPga seotud tegevuse eri elemente käsitletakse järgmises neljas määruses:

Aastatel 2021–2022 kehtib üleminekumäärus (määrus (EL) 2020/2220). Määruses on sätestatud nendel aastatel Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse andmise tingimused ning sellega pikendatakse ja muudetakse eelmiste määruste sätteid. See jääb kehtima ÜPP strateegiakavade uue raamistiku rakendamiseni (see peaks algama 1. jaanuaril 2023).

Ühist põllumajanduspoliitikat juhib Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat. Ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks on tal õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte.

Seotud teave

Kehtivate õigusaktide loend

ELi õigusloomeprotsess lahtiseletatuna

Ajatelg

  • 2023

    Kui uues õigusraamistikus on kokku lepitud, hakatakse ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavasid rakendama kõigis ELi liikmesriikides 1. jaanuaril 2023.

  • 2021–2022

    Nendel aastatel kehtib üleminekumäärus. Määrusega pikendatakse enamikku ühise põllumajanduspoliitika norme, mis kehtisid aastatel 2014–2020, tagades samal ajal sujuva ülemineku ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade tulevasele raamistikule.

  • 2013

    Toimub ühise põllumajanduspoliitika reform, et suurendada sektori konkurentsivõimet, edendada kestlikku põllumajandust ja innovatsiooni, toetada töökohtade loomist ja majanduskasvu maapiirkondades ning suunata rahaline abi maa tootlikkusse kasutamisse. Paigas on reformitud ühine põllumajanduspoliitika programmitöö perioodiks 2014–2020.

  • 2003

    Ühise põllumajanduspoliitika raames hakatakse andma sissetulekutoetust. Uue ühise põllumajanduspoliitika reformiga kaotatakse toetuste ja tootmise vaheline seos. Põllumajandustootjad saavad nüüd sissetulekutoetust tingimusel, et nad hooldavad põllumaad ning täidavad toiduohutus-, keskkonna-, loomade tervishoiu ja heaolu nõudeid.

  • 1992

    Ühises põllumajanduspoliitikas minnakse turutoetuselt üle tootja toetamisele. Hinnatoetusi vähendatakse ja need asendatakse põllumajandustootjate otsetoetustega. Põllumajandustootjaid julgustatakse muutuma keskkonnahoidlikumaks.

    Reform langeb ajaliselt kokku 1992. aastal Rio de Janeiros toimuva ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsiga, kus sünnib kestliku arengu põhimõte.

  • 1984

    Põllumajandusettevõtted muutuvad nii tootlikuks, et toitu toodetakse rohkem kui vaja. Kehtestatakse mitu meedet, et viia tootmise tase turu vajadustega paremini vastavusse.

  • 1962

    Ühise põllumajanduspoliitika algus. Ühine põllumajanduspoliitika on ühine poliitika, mille eesmärk on tagada ELi kodanikele taskukohase hinnaga toit ja põllumajandustootjatele õiglane elatustase.

Viimati lisatud

Dokumendid

Laadi allaPDF - 544 KB
Laadi allaPDF - 949.9 KB