Mahepõllumajanduse kontrollisüsteem

Iga Euroopa Liidu riik määrab pädeva asutuse, mis vastutab ELi mahepõllumajanduse õigusnormide järgimise eest. Tavaliselt on selleks kas põllumajandusministeerium/-amet või rahvatervise ministeerium/-amet.

Pädev asutus võib delegeerida oma ülesanded kas

  • ühele või mitmele eraõiguslikule kontrollorganile,
  • ühele või mitmele avaliku sektori kontrolliasutusele
  • või kasutada segasüsteemi, mis koosneb nii eraõiguslikest kontrollorganitest kui ka avaliku sektori kontrolliasutustest.

Olenemata valitud süsteemist vastutab pädev asutus oma vastutusalasse kuuluva kontrollisüsteemi auditeerimise eest.

Kord aastas annavad ELi riigid Euroopa Komisjonile aru mahepõllumajanduslike ettevõtjate puhul läbi viidud kontrollide tulemustest ja nõuete rikkumise korral võetud meetmetest.

Organic farming information system (OFIS)

OFIS database containing ingredient authorisation and information on control authorities and control bodies

Euroopa Komisjoni roll

Euroopa Komisjon teostab ELi riikide üle järelevalvet, et need oma kohustusi täidaksid. See aitab suurendada tarbijate usaldust, kuna ELi tarbijad teavad, et mahetooted läbivad range kontrolli olenemata sellest, millisest ELi riigist need pärinevad.

Komisjon kasutab nii ELi riikide esitatud aruandeid kui ka korrapäraseid auditeid, et tagada nõuetekohased kontrollid.

Lisateave

Komisjoni auditiaruanded

Kontrollid praktikas

Põllumajandustootjaid, töötlejaid või kauplejaid peaks kontrollima kontrollorgan või kontrolliasutus, enne kui nad saavad oma tooteid mahetoodetena turustada. Kui neid on kontrollitud ja need on tunnistatud nõuetele vastavaks, saavad need sertifikaadi, mis kinnitab nende vastavust ELi nõuetele.

Lisaks peavad põllumajandustootjad (olenemata sellest, kas nad on mahetootjad või mitte) järgima erinevaid sektoripõhiseid õigusakte, mis käsitlevad rahvatervise kaitset, looma- ja taimetervist, keskkonda ja loomade heaolu. Lisaks peavad kõik sissetulekutoetust saavad põllumajandustootjad vastama nõuetele vastavuse alastest õigusaktidest tulenevatele kohustuslikele majandamisnõuetele, mis kinnitab seda, et nad järgivad ELi toidu- ja keskkonnaalaseid õigusnorme.

Lisaks peavad kõik toiduainete tootjad järgima üldisi toidualaseid õigusnorme, mis hõlmavad ka märgistamist käsitlevaid õigusakte. Eritoodete suhtes võidakse kohaldada ka täiendavaid õigusnorme, nt ulatuslikumad märgistamisnõuded. Need nõuded on kohustuslikud mahetootjatele, kes peavad lisaks järgima konkreetseid mahepõllumajandustootmise õigusnorme.