G20 roll

2008. aasta finantskriisi järel otsisid maailma liidrid mitmepoolseid lahendusi ülemaailmsetele probleemidele ning kogunesid Washingtonis esimest korda G20 juhtide tippkohtumisele. G20 riigid annavad ligikaudu 90% ülemaailmsest SKPst ja nende kaudu toimub 80% ülemaailmsest kaubandusest. Nendes riikides elab kaks kolmandikku maailma rahvastikust, nende käsutuses on umbes 60% kogu põllumajandusmaast ja seal toimub umbes 80% maailma põllumajandustoodetega kauplemisest.

Pärast 2008. aastat otsustasid G20 liikmed ühiselt stimuleerida oma riikide majandust ja hoiduda protektsionistlikest meetmetest, et kiirendada majanduslanguse lõppemist. Otsus näitas, et ainult koos tegutsedes suudavad juhtriigid lahendada kiiresti muutuva maailma probleeme ning tagada majandus- ja finantssüsteemide stabiilsuse ja järjepidevuse, mis on ülemaailmse julgeoleku ja heaolu alus.

G20 liikmed on:

  • Argentina
  • Austraalia
  • Brasiilia
  • Kanada
  • Hiina
  • Prantsusmaa
  • Saksamaa
  • Itaalia
  • India
  • Indoneesia
  • Jaapan
  • Mehhiko
  • Korea Vabariik
  • Venemaa
  • Saudi Araabia
  • Lõuna-Aafrika Vabariik
  • Türgi
  • Ühendkuningriik
  • Ameerika Ühendriigid
  • Euroopa Liit

Euroopa Liit G20s

Euroopa Liit on G20 täisliige koos kolme liikmesriigiga: Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaaliaga. Hispaania on alaline külalisliige.

ELi esindavad G20 tippkohtumistel Euroopa Komisjoni president ja Euroopa Ülemkogu eesistuja.

ELis elab ligikaudu 6% maailma rahvastikust. G20 tippkohtumistel esindavad suuremat hulka inimesi ainult Hiina ja India. EL on maailma suuruselt teine majandus, mis annab 18,5% maailma sisemajanduse koguproduktist. Temast eespool on USA, kelle arvel on 24% ülemaailmsest SKPst.

Tähelepanu põllumajandusele

G20 põllumajandusministrid kohtuvad alati enne iga-aastast tippkohtumist ja koostavad deklaratsiooni, kus tõstavad esile põhiteemad, mille üle järgmisel tippkohtumisel aru peetakse. Möödunud kümnendil pöörati suurt tähelepanu sellistele teemadele nagu innovatsiooni roll põllumajanduses (eelkõige seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga), mulla hea seisundi säilitamine, säästev veemajandus ning põllumajandustoodetega kauplemise korraldus ja investeeringute tõhusus.

Viimastel aastatel ja eelkõige seoses COVID-19 pandeemiaga on esile kerkinud järgmised valdkonnad:

  • toidusüsteemide kestlik ümberkujundamine
  • piirkondliku ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse vastupidavamaks muutmine nii tulevaste ajutiste vapustuste kui ka pikaajaliste probleemide, sealhulgas kliimamuutuse suhtes
  • võitlus toidukao ja toidu raiskamise vastu
  • digitaalne innovatsioon põllumajanduses ja kvaliteetsete andmete parem kasutamine poliitikakujundamises (nt G20 põllumajandusturu infosüsteem AMIS)
  • toetus ÜRO kestliku arengu tegevuskavale 2030 ning terviseühtsuse põhimõte, et hoida ära sanitaarohtude, nagu omandatud antimikroobikumiresistentsuse levik
  • kestlik kaubandus, vastutustundlikud investeeringud ja põllumajanduslike toiduaineturgude läbipaistvus

Olulised kuupäevad

Hiljuti on toimunud ja ees seisavad järgmised tippkohtumised:

  • Saudi Araabia 2020
  • Itaalia 2021
  • Indoneesia 2022
  • India 2023
  • Brasiilia 2024.