Tugev toiduga kindlustatus

Euroopa Liidu põllumajanduslik toidutööstus demonstreerib koroonaviiruse puhangu tingimustes oma vastupidavust ning varustab eurooplasi kvaliteetse ja ohutu toiduga. Siiski seisavad põllumajandusettevõtjad ja tootjad silmitsi raskuste ja üha suureneva survega.

Toiduga kindlustatuse tagamine on jätkuvalt üks Euroopa Komisjoni prioriteete. Nii on ta olnud tihedas kontaktis ELi liikmesriikide ja valdkondlike organisatsioonidega, et olukorda tähelepanelikult jälgida.

Komisjon on võtnud vajalikke meetmeid kõigi asjaosaliste toetamiseks.


Tuginedes õppetundidele, mis saadi COVID-19 pandeemia mõjust toiduga kindlustatusele on komisjon strateegia "Talust taldrikule" kontekstis koostanud hädaolukorra kava, et tagada ELis kriisi korral toidutarned ja toiduga kindlustatus. Selle algatuse toetamiseks korraldas komisjon 1. märtsist kuni 3. maini 2021 sihtotstarbelise konsultatsiooni toidutarneahelas osalejatele.

Tõhus toidutarneahel

Rohelised koridorid toiduainete liikumise säilitamiseks kogu Euroopas

Komisjon teeb liikmesriikidega tihedat koostööd, et tagada ühtse kaubaturu toimimine, luues nn rohelised transpordikoridorid. Selliste koridoride jaoks kindlaks määratud olulistes piiripunktides ei kesta piirikontroll üle 15 minuti. Läbipääs tagatakse kõigile kaupadele, sealhulgas põllumajandus- ja toidusektori toodetele.


Hooajatöötajad, keda loetakse olulisteks toiduainesektori toetuse tagamisel

Komisjon avaldas praktilised suunised tagamaks, et koroonaviiruse pandeemia vastases võitluses kriitilise tähtsusega liikuvad töötajad ELis pääseksid oma töökohtadesse. Hooajatöötajad on põllumajandussektori jaoks kriitilise tähtsusega seoses saagikoristus-, istutus- ja hooldusülesannetega, eriti praegusel hooajal.

Otsetoetus põllumajandustootjatele ja maapiirkondadele

  • 200 000 eurot

    laenud või tagatised tegevuskulude katteks

Paindlikkus maaelu arengu rahastamisvahendite kasutamisel

Põllumajandustootjatel ja teistel maaelu arengutoetuste saajatel on võimalik saada tegevuskulude katteks kuni 200 000 euro ulatuses laene või tagatisi soodsatel tingimustel (nagu väga madalad intressimäärad või soodsad maksegraafikud).

  • 7000 eurot põllumajandustootja kohta

    50 000 eurot VKE kohta

Komisjon teeb ettepaneku uue maaelu arengu meetme kohta

Uus ajutine meede võimaldaks ELi riikidel, kellel on maaelu arengu fondi jääke, maksta 2020. aastal põllumajandustootjatele ja väikestele põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtetele. See peaks pakkuma kohest leevendust kriisist kõige rängemini tabatutele. ELi riigid võivad anda toetust kuni 7000 eurot põllumajandustootja kohta ja kuni 50 000 eurot väikese või keskmise suurusega ettevõtte (VKE) kohta.

  • 70% ja 85%

    ÜPP maksete ettemaksed

Maksete suuremad ettemaksed

Põllumajandustootjate rahavoo suurendamiseks suurendab komisjon ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames sissetulekutoetuste (50%-lt 70%-le) ja mõningate maaelu arengu toetuste (75%-lt 85%-le) ettemakseid. Põllumajandustootjad hakkavad neid ettemakseid saama alates oktoobri keskpaigast.

  • Kuni 125 000 eurot

    riigiabi

Põllumajandustootjad ja toiduainete töötlemisega tegelevad ettevõtted võivad saada suuremat riigiabi

Vastavalt komisjoni riigiabimeetmete ajutisele raamistikule võivad põllumajandusettevõtjad nüüd saada toetust kuni 100 000 eurot ning toiduainete töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtjad kuni 800 000 eurot.

Sellele summale võib lisanduda vähese tähtsusega abi. Seda liiki põllumajandussektori riiklikku toetust võib anda ilma komisjoni eelneva heakskiiduta ning selle ülemmäär on 20 000 eurot (ja erijuhtudel 25 000 eurot).

Erakorralised turumeetmed

Eraladustusabi

Selleks et turgu olemasolevate varude ajutise vähendamise teel stabiliseerida, toetab komisjon toetuse andmist piimatoodete (lõssipulber, või, juust) ja lihatoodete (veise-, lamba- ja kitseliha) eraladustamiseks. See meede võimaldab tooted vähemalt 2–3 kuuks ja kõige rohkem kuni 5–6 kuuks ajutiselt turult kõrvaldada.


Ajutine erand ELi konkurentsieeskirjadest

Komisjon lubab piima-, lillekasvatus- ja kartulisektoris erandit teatavatest ELi konkurentsieeskirjadest, mis on ette nähtud ühise turukorralduse määruse artikliga 222. See võimaldab ettevõtjatel endid ümber korraldada ja rakendada turumeetmeid oma tasandil maksimaalselt 6 kuu jooksul. Näiteks lubatakse piimasektoril ühiselt piimatootmist kavandada ning lille- ja kartulisektoril tooteid turult kõrvaldada. Samuti antakse eraettevõtjatele luba ladustamiseks. Kahjuliku mõju vältimiseks jälgitakse tähelepanelikult tarbijahindade muutumist.


Turutoetusprogrammi paindlikkus

Komisjon võimaldab suuremat paindlikkust veini, puu- ja köögivilja, lauaoliivide ja oliiviõli, mesinduse ning ELi koolikavaga (hõlmab piima, puu- ja köögivilja) seotud turutoetusprogrammide rakendamisel. Sellise paindlikkuse eesmärk on piirata igas sektoris kättesaadavaid varusid, et saavutada taas turgude tasakaalustatus. Lisaks võimaldab see suunata rahastamisprioriteedid ümber kriisiohjemeetmetele.

Ühise põllumajanduspoliitika paindlikkus

ELi liikmesriikidel ja põllumajandustootjatel on raskusi ÜPP teatavate nõuete täitmisel ja komisjon püüab neid konkreetsete meetmete abil aidata.

ÜPP toetuse taotluste tähtaja pikendamine

Tähtaega pikendatakse ühe kuu võrra, andes põllumajandustootjatele rohkem aega nii sissetulekutoetuste kui ka maaelu arengu toetuste taotluste koostamiseks.


Vähem kontrollkäike põllumajandusettevõtetesse

ELi riigid teostavad üldjuhul kohapealseid kontrolle, et tagada ÜPP abisaajate vastavus abikõlblikkuse tingimustele. Praeguses erandlikus olukorras on siiski väga oluline minimeerida füüsilist kontakti põllumajandustootjate ja inspektorite vahel. Komisjon on seega kehtestanud eeskirjad, mis võimaldavad ajutiselt asendada kohapealsed kontrollid alternatiivsete tõendite allikatega, näiteks satelliidifotode või geomärgistusega fotodega. See meede tagab usaldusväärsed kontrollid, järgides samas liikumispiiranguid ja minimeerides füüsilist kontakti põllumajandustootjate ja inspektorite vahel.

Viimati lisatud