Konsultatsiooni tutvustus

Konsultatsiooniperiood
4 juuli 2018 - 16 august 2018
Teemasid
Transport

Vaadake vastuseid

Sihtrühm

Komisjon soovib koguda ELi kodanike, sidusrühmade ja liikmesriikide arvamusi ELis kehtiva suveaja korra võimaliku muutmise kohta. 

Konsultatsiooni eesmärk

Võttes arvesse kodanike, Euroopa Parlamendi ja teatavate ELi liikmesriikide esitatud taotlusi, on komisjon otsustanud uurida ELis kehtivat suveaja korda ja hinnata, kas seda oleks vaja muuta või mitte.

Sellega seoses soovib komisjon koguda ELi kodanike, sidusrühmade ja liikmesriikide arvamusi ELis kehtiva suveaja korra ja selle võimaliku muutmise kohta.

Kuidas oma vastust esitada?

Veebipõhine küsimustik on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes (v.a iiri keel) ja vastata saab ükskõik millises ELi ametlikus keeles. Soovitame teil siiski võimaluse korral vastata inglise keeles.

Võite vastamise igal ajal pooleli jätta ning jätkata hiljem. Kui olete vastused esitanud, saate alla laadida täidetud küsimustiku koopia.

Samuti on teil võimalus üles laadida dokumente (näiteks seisukohavõtte) või saata need asjaomasele e-posti aadressile.

Vastused avaldatakse käesoleval veebisaidil. Kui vastaja on isikuandmete avaldamise vastu, avaldatakse vastused anonüümselt. Kui laadite koos oma vastustega üles dokumendi, avaldatakse see koos vastustega, ilma et seda muudetaks.

Läbipaistvuse huvides palub komisjon avalikus konsultatsioonis osaleda soovivatel organisatsioonidel anda komisjonile ja laiemale üldsusele teavet selle kohta, keda ja mida nad esindavad, registreerudes selleks läbipaistvusregistris ja järgides selle käitumisjuhendit. Kui organisatsioon otsustab teavet mitte anda, loeb komisjon vastuse vastavalt oma väljakuulutatud poliitikale üksikisiku omaks (Konsulteerimisnõuded, vt COM (2002) 704, ja teatis Euroopa läbipaistvusalgatuse järelmeetmete kohta, vt COM (2007) 127 (21.3.2007)).

Kui teie organisatsioon on läbipaistvusregistris registreeritud, märkige küsimustikule registreerimisnumber. Sellisel juhul käsitatakse teie vastuseid teie organisatsiooni seisukohana.

Kui teie organisatsioon ei ole veel registreeritud, on teil võimalus praegu registreeruda. Seejärel tulge tagasi käesolevale leheküljele ja saatke oma seisukohad registreeritud organisatsioonina.

Süsteem salvestab kohalikule andmekandjale teie vastuste koopia, et neid alles hoida juhuks, kui server ei ole kättesaadav või kui teie arvuti lülitatakse kogemata välja, või muuks juhuks. Kohalikul andmekandjal on salvestatud küsimuste tunnuskoodid ja vastused esialgsel kujul. Kui olete oma vastused edukalt serverisse saatnud või esialgsed vastused edukalt serverisse salvestanud, kustutatakse andmed kohalikult andmekandjalt. Selle funktsiooni kasutamiseks on küsimustiku ülaosas märkeruut, mida märgistades saate salvestada varukoopia oma arvutisse (lülitage see välja, kui kasutate avalikku / ühiselt kasutatavat arvutit). Sellisel juhul ei salvestata andmeid teie arvutisse.

Vt ka Abi osalejatele

Lisateave

ELi suveaja kord – millega on tegemist?

ELi suveaja korra kohaselt tuleb kaks korda aastas vastavalt muutuvale päevavalgusajale kella keerata, et teatava perioodi päevavalgust maksimaalselt ära kasutada.

Enamikes ELi liikmesriikides on suveajale üleminek pikkade traditsioonidega ja ulatub Esimese või Teise maailmasõjani või 1970ndate aastate naftakriisini. Siis mindi suveajale üle peamiselt energia säästmiseks. Sel on olnud aga ka muid põhjusi, näiteks liiklusohutuse suurendamine, rohkem vaba aja veetmise võimalusi tänu pikemale päevaajale või kohandamine vastavalt naaberriikide või peamiste kaubanduspartnerite tavadele.

ELi tasandil hakati suveajale üleminekut reguleerima alates 1980ndatest ning praegune suveaja kord on kehtestatud direktiivis 2000/84/EÜ. Direktiiviga nähakse ette liikmesriikide kohustus minna suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi talveajale oktoobri viimasel pühapäeval. ELi õigusakt võeti vastu selleks, et ühtlustada riikide erinevad suveajale ülemineku kavad ja järgida ühtse turu tingimustes ühtset korda.

Lisaks ELis kehtivale suveaja korrale jagunevad liikmesriigid kolme ajavööndi vahel, kus järgitakse kolme erinevat ametlikku aega. See ei sõltu suveajast ning ELi suveaja kord või selle muutmine ei mõjuta ametliku aja kohta tehtavat otsust. (ELi liikmesriigid asuvad praegu kolmes eri ajavööndis: Lääne-Euroopa aeg ehk Greenwichi aeg (GMT), Kesk-Euroopa aeg (GMT+1) ja Ida-Euroopa aeg (GMT+2). Kaheksas liikmesriigis (Bulgaaria, Küpros, Eesti, Soome, Kreeka, Läti, Leedu ja Rumeenia) kehtib vööndiajana Ida-Euroopa aeg (GMT+1). 17 liikmesriigis (Austria, Belgia, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi) kehtib Kesk-Euroopa aeg (GMT+1) ning kolmes liikmesriigis (Iirimaa, Portugal ja Ühendkuningriik) kehtib Lääne-Euroopa aeg (GMT)). See määratakse kindlaks Greenwichi aja (GMT) ehk koordineeritud maailmaaja (UTC) järgi.

Peale selle tuleks arvesse võtta asjaolu, et päevavalguse määr erineb sõltuvalt ELi liikmesriigi geograafilisest asukohast. Põhjapoolsetes liikmesriikides muutub päevavalguse määr eri aastaaegadel suhteliselt palju. Talvel on päevad väga lühikesed, kuid suvel on päevavalgust palju ja ööd lühikesed. Kõige lõunapoolsemates liikmesriikides muutub päevavalguse määr eri aastaaegadel aga suhteliselt vähe. (Vt tabelit päikesetõusu- ja -loojumisaegade kohta ELi liikmesriikides).

Kas kehtiv suveaja kord on rahuldav?

Aastate jooksul on korraldatud arvukalt uuringuid, et hinnata ELi suveaja korda. Kättesaadavate tõendite põhjal võib teha järgmised järeldused (Lisateavet leiate dokumendi lõppu lisatud peamistest lähtedokumentidest. Nende hulgas on ametlikud komisjoni dokumendid ja aruanded ning kõige uuemad metauuringud, milles analüüsitakse kättesaadavaid teadusaruandeid ja -uuringuid):

  • Siseturg. Praegu on kindlaid tõendeid vaid ühe asjaolu kohta: kui suve- ja talveajale üleminekut liikmesriikide vahel ei koordineerita, on see kahjulik siseturule, sest kulud piiriüleses kaubanduses suureneksid, transport, teabevahetus ja reisimine oleks ebamugavam ning kaupade ja teenuste siseturul tootlikkus langeks.
  • Energia. Kuigi energiasääst on olnud üks kehtiva korra olulisematest põhjendustest, näitavad uuringud, et suveajale üleminekul on energiasäästule väga väike mõju. Uuringutulemused võivad sõltuvalt teatavatest asjaoludest, nagu geograafiline asukoht, veidi erineda.
  • Tervis. Eeldatakse, et suveajal on positiivne mõju tervisele, sest see annab inimestele rohkem võimalusi veeta oma vaba aega väljas. Teisalt osutavad kronobioloogilised uuringud sellele, et suveajale üleminekul võib olla inimeste biorütmile suurem mõju kui varem arvati. Suveaja üldise tervisemõju kohta ei ole siiski kindlaid tõendeid, sest ei teata, kas oletatav positiivne mõju on negatiivsest suurem.
  • Liiklusohutus. Puuduvad kindlad tõendid suveaja ja liiklusõnnetuste arvu vahelise seose kohta. Põhimõtteliselt võib lühem uneaeg pärast kevadist kellakeeramist suurendada õnnetuste riski. Samal ajal eeldatakse, et valgematel suveõhtutel on liiklusohutusele positiivne mõju. Üldiselt on siiski keeruline suveaja mõju ja liiklusõnnetuste määra otseselt seostada, sest liiklusohutust mõjutavad ka muud aspektid.
  • Põllumajandus. Varasem mure selle pärast, et suveajale üleminek häirib loomade biorütmi ja lüpsiaegasid, on tänu uuele tehnoloogiale suures osas kadunud. Praegu kasutatakse näiteks kunstlikku valgust ja automatiseeritud tehnikat. Suvisel päevavalguse lisatunnil võib olla positiivne mõju, sest tänu sellele saab nt kauem põllutöid teha ja saaki koristada.

Kodanikud esitavad komisjonile suveaja korraga seotud küsimustes regulaarselt tagasisidet. Enamasti arvavad kodanikud, et kella keeramine on häiriv ja see kahjustab tervist lühema uneaja ja muude kahjulike mõjude tõttu. Samal ajal on kodanikke, kes leiavad, et suveajale üleminek tuleks säilitada, sest sellel on positiivne mõju.

Mõned liikmesriigid on saatnud komisjonile suveajale ülemineku teemal kirja. Soome on palunud kaotada kohustus minna igal aastal üle suve- ja talveajale ning Leedu on palunud kehtiv kord läbi vaadata, et arvesse võtta piirkondlikke ja geograafilisi erinevusi.

Euroopa Parlament võttis 2018. aasta veebruaris vastu resolutsiooni, milles palutakse komisjonil korraldada direktiivi põhjalik hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis on samas märgitud, et „ELis on väga oluline säilitada ühtne ajarežiim ka pärast seda, kui kaks korda aastas toimuvast kellaaja muutmisest loobutakse“.

Mis saab edasi?

Kättesaadavad tõendid osutavad sellele, et kõnealuses valdkonnas on ühised ELi eeskirjad ülimalt olulised, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Seda seisukohta jagab ka Euroopa Parlament, märkides oma resolutsioonis, et ELi ühtse ajarežiimi säilitamine on väga tähtis.

Vastusena Euroopa Parlamendi resolutsioonile on komisjon võtnud kohustuse hinnata kahte peamist poliitikavalikut, mida saab kasutada selle põhimõtte järgimiseks. Need on:

  1. säilitada praegu kehtiv direktiivi 2000/84/EÜ kohane ELi suveaja kord või
  2. lõpetada kaks korda aastas toimuv kellakeeramine kõikides liikmesriikides ja keelata perioodiline kellaaja muutmine. See ei mõjutaks jällegi ajavööndi valikut ning iga liikmesriik saaks otsustada, kas minna alaliselt üle suve- või talveajale (või mingile muule ajale).