Eesmärgid:

  • Tööhõive
    • – 75% inimestest vanuses 20–64 käib tööl
  • Teadus- ja arendustegevus
    • 3% ELi SKPst investeeritakse teadus- ja arendustegevusse
  • Kliimamuutused ja energia
    • – kasvuhoonegaaside heitkogused 20% väiksemad kui 1990. aastal
    • – 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest
    • – energiatõhusust suurendatakse 20%
  • Haridus
    • – koolist väljalangenute osakaal alla 10%
    • – vähemalt 40% inimestest vanuses 30–34 on kõrgharidus
  • Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus
    • – vaesuses või vaesuse ohus ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arv kahaneb vähemalt 20 miljoni võrra.

Eesmärkide kirjeldus

  • Eesmärgid annavad üldise ülevaate sellest, mida peaks EL 2020. aastaks peamiste näitajate poolest saavutanud olema.
  • Nendest lähtuvalt määratletakse riiklikud eesmärgid, et iga ELi liikmesriik saaks jälgida oma edusamme.
  • Koormuse jagamist ei toimu – need on ELi liikmesriikide ühised eesmärgid, mis tuleb saavutada nii riiklike kui ka ELi meetmete kaudu.
  • Eesmärgid on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist vastastikku:
    • – haridusalased edusammud aitavad kaasa tööhõivele ja vähendavad vaesust;
    • – teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ning tõhusam energiakasutus muudab meid konkurentsivõimelisemaks ja aitab luua uusi töökohti;
    • – investeerimine puhtamasse tehnoloogiasse aitab võidelda kliimamuutuste vastu, luues samal ajal uusi ettevõtlus- või töövõimalusi.

Kuidas strateegiat rakendatakse?

Strateegiat „Euroopa 2020“ kasutatakse ELi ning riiklike ja piirkondlike tasandi meetmete võrdlusraamistikuna.

Liikmesriikide valitsused on ELi üldeesmärkide saavutamiseks paika pannud oma riiklikud eesmärgid, mille kohta esitatakse aruanne iga-aastaste riiklike reformikavade raames. Lisateabe saamiseks tutvuge palun riiklikke eesmärkide ja aruannetega.

Kuidas jälgitakse strateegia rakendamist?

ELi statistikaamet Eurostat avaldab korrapäraselt põhjalikud eduaruanded eesmärkide saavutamise kohta.

Aastatel 2014–2015 tegi komisjon strateegiast „Euroopa 2020“ vahekokkuvõtte. Selle käigus korraldati ka avalik konsultatsioon, millest ilmnes, et strateegiat nähakse endiselt sobiva raamistikuna töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks.

Pärast vahekokkuvõtte tegemist otsustas komisjon strateegiaga jätkata ning jälgida ja rakendada seda protsessi kaudu, mida nimetatakse Euroopa poolaastaks.