Põhiülesanded õiguse valdkonnas

Komisjon teeb seadusandlikke ettepanekuid ja rakendab õigusakte ELi aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Ta julgustab õigusloomes osalema ka ettevõtjaid ja kodanikke ning tagab vastu võetud õigusaktide korrektse rakendamise ja hindamise ning nende ajakohastamise vastavalt vajadusele.

Valdkonnad, milles EL saab õigusakte vastu võtta

ELi kogu tegevus põhineb aluslepingutel, mille liikmesriigid on demokraatlikult heaks kiitnud. Aluslepingud on ELi liikmesriikide vahel sõlmitud siduvad lepingud, milles on sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid, ELi institutsioonide eeskirjad, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel. Aluslepingud on ELi õiguse lähtepunkt.

Euroopa Liit saab tegutseda ainult nendes valdkondades, mille jaoks liikmesriigid on talle ELi aluslepingute alusel volitused andnud. Aluslepingutes on sätestatud, kes millistes valdkondades õigusakte vastu võtab – kas EL, liikmesriikide valitsused või mõlemad.

ELi õigusaktide liigid 

ELi tegevusvaldkonnad 

Seadusandlikud ettepanekud

Euroopa Komisjon vastutab uute ELi õigusaktide kavandamise ja ettevalmistamise eest ning esitab ettepanekud nende vastuvõtmiseks. Komisjonil on õigus ise uusi õigusakte algatada. Kavandatavad õigusaktid peavad kaitsma ELi kui terviku ja selle kodanike huve. Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule, kes peavad selle heaks kiitma, et eelnõust saaks ELi õigusakt.

Õigusaktide kavandamine ja seadusandlike ettepanekute tegemine

Parem õigusloome

ELi õigusloomes saavad osaleda nii kodanikud, ettevõtjad, kodanikuühiskond, ametiasutused kui ka muud huvirühmad. Seda nimetatakse parema õigusloome tegevuskavaks.

Euroopa Komisjon teeb seadusandlikke ettepanekuid, tuginedes tõenditele ning kodanike ja huvirühmade seisukohtadele.

Parem õigusloome: miks ja kuidas?

Õigusaktide rakendamise eeskirjad

Kui ELi õigusakt on vastu võetud, saavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament anda komisjonile õiguse võtta vastu kahte liiki muid kui seadusandlikke akte, millega tagatakse, et õigusakte rakendatakse õigesti (rakendusaktid) ning et neid ajakohastatakse vajaduse korral vastavalt konkreetses valdkonnas toimunud muutustele (delegeeritud aktid).

Rakendus- ja delegeeritud aktid 

Korrektse rakendamise tagamine

Komisjoni ülesanne on jälgida, et ELi õigusakte rakendatakse korrektselt ja õigeaegselt. Seepärast nimetatakse komisjoni aluslepingute täitmise järelevalvajaks.

Komisjon võtab meetmeid, kui ELi riik ei võta direktiivi oma siseriiklikku õigusse üle täielikult ja õigeaegselt või kui ta ei rakenda ELi õigusakte korrektselt.

Kui liikmesriigi ametiasutused ei rakenda ELi õigusakti nõuetekohaselt, võib komisjon selle liikmesriigi suhtes algatada ametliku rikkumismenetluse.

ELi direktiivide rakendamise järelevalve 

Rikkumismenetlus

Õigusaktide hindamine ja ajakohastamine

Komisjon jälgib korrapäraselt, kas ELi õigusaktid on Euroopa Liidu ettevõtlusele ja kodanikele kaasa toonud soovitud tulemusi.

Hindamise tulemused aitavad komisjonil otsustada, kas konkreetse meetmega tuleks jätkata või seda muuta.

Koos hindamise ja toimivuskontrolliga (mitme omavahel seotud meetme hindamine) aitab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT) komisjonil ELi õigusakte lihtsustada ja nende rakendamise kulusid vähendada.

Parema õigusloome tegevuskava raames saavad kõik kavandatavate hindamiste ja toimivuskontrollide kohta tagasisidet anda ning osaleda käimasolevaid hindamisi käsitlevates avalikes konsultatsioonides.

Õigusaktide hindamine