Kui Euroopa Liit 1957. aastal loodi, keskendusid liikmesriigid ühise kaubandusturu rajamisele. Ent aja jooksul sai selgeks, et siseturu jätkuvaks arenguks ja õitsenguks on vaja tihedamat majandus- ja rahanduskoostööd. See aitab ka kogu Euroopa majandusel paremini toimida, soodustades töökohtade loomist ja muutes Euroopa kodanikud jõukamaks. 1991. aastal kiitsid liikmesriigid heaks Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti leping) ning otsustasid, et Euroopas võetakse 21. sajandil käibele tugev ja stabiilne valuuta.

Eurol on mitmesuguseid eeliseid ja sellest saavad kasu nii üksikisikud, ettevõtjad kui ka majandus tervikuna. Need eelised on:

  • suurem valik ja stabiilsed hinnad tarbijate ja kodanike jaoks;
  • rohkem kindlust ja võimalusi ettevõtjatele ja turgudele;
  • stabiilsem majandus ja hoogustunud majanduskasv;
  • integreeritumad finantsturud;
  • ELi tugevam esindatus üleilmses majanduses;
  • Euroopa identiteedi sümbol.

Paljud neist eelistest on omavahel seotud. Näiteks on stabiilsus kasulik liikmesriigi majandusele, võimaldades valitsusel tulevikuplaane teha. Samas on see soodne ka ettevõtjatele, sest see vähendab ebakindlust ja julgustab neid investeerima. See omakorda toob suurema tööhõive ja kvaliteetsemate töökohtade kujul kasu ka kodanikele.

Kuidas euro eelised tekivad?

Ühisraha aitab arendada uusi tugevaid külgi ja võimalusi tänu euroala integreeritud majandusele ja selle ulatusele, mis omakorda muudavad ühtse turu toimivamaks.

Enne euro käibelelaskmist tähendas valuuta vahetamise vajadus piiriüleste tehingute puhul lisakulusid, riske ja läbipaistvuse puudumist. Tänu ühisrahale on ettevõtlus euroalal kulutõhusam ja vähem riskantne.

Hõlbus hinnavõrdlus soodustab ka piiriülest kaubandust ja igat liiki investeeringuid – kasu saavad madalaima hinnaga toodet otsivad tarbijad, soodsaimat teenust ostvad ettevõtjad ning institutsionaalsed suurinvestorid, kes saavad vahetuskursside kõikumiste pärast muretsemata kogu euroalal rohkem investeerida. Euroala on nüüd üks suur integreeritud turg, kus on käibel sama valuuta.

Ülemaailmne kasu

Ühisraha ja euroala ulatus pakuvad uusi võimalusi ka ülemaailmses majanduses. Tänu ühisrahale on euroala kolmandatele riikidele atraktiivne ettevõtluspiirkond, edendades seeläbi kaubandust ja investeeringuid. Usaldusväärne majandusjuhtimine muudab euro kolmandate riikide jaoks ahvatlevaks reservvaluutaks ning annab euroalale ülemaailmses majanduses rohkem kaalu.

Euroala ulatus ja hoolikas juhtimine aitavad samuti selle majandust stabiilsemaks muuta, suurendades selle vastupidavust välistele majandusšokkidele. Need on sellised ootamatud muutused, mis võivad tekkida väljaspool euroala ja häirida liikmesriikide majanduse toimimist (nt ülemaailmne naftahinna tõus või ebastabiilsus ülemaailmsetel valuutaturgudel). Euroala suurus ja tugevus aitab sel nimetatud šokkidega toime tulla, ilma et töökohad kaoksid või majanduskasv pidurduks.

Kasu realiseerimine

Euro iseenesest ei too majanduslikku stabiilsust ega majanduskasvu. See saavutatakse esiteks euroala majanduse aruka juhtimise kaudu Euroopa Liidu lepingu ning stabiilsuse ja majanduskasvu pakti raames, mis on majandus- ja rahaliidu keskne element. Teiseks aitab euro ühtsest turust, kaubanduspoliitikast ja poliitilisest koostööst võimalikult suurt kasu saada ning on tänase Euroopa Liidu majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste struktuuride lahutamatu osa.