Vaktsineerimine

Ülevaade

Vaktsineerimine on haiguste ennetamise peamine vahend ja üks kulutõhusamatest rahvatervise valdkonna meetmetest. Immuniseerimine vaktsineerimise abil on parim kaitse raskete, välditavate ja mõnikord surmaga lõppevate nakkushaiguste eest. Tänu ulatuslikule vaktsineerimisele on rõuged likvideeritud, Euroopast on kadunud lastehalvatus ning ka paljud muud haigused on peaaegu kõrvaldatud.

Euroopa strateegia COVID-19 vastu võitlemiseks

Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2020 Euroopa strateegia COVID-19 vastaste vaktsiinide väljatöötamise, tootmise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks. Viirusevastane tõhus ja ohutu vaktsiin on meie parim võimalus pandeemiast lõplikult jagu saada.

15. oktoobril võttis komisjon vastu vaktsineerimisstrateegia, milles on esitatud peamised elemendid, mida liikmesriigid peaksid oma COVID-19 vaktsineerimiskavades arvesse võtma, ning prioriteetsed rühmad, keda tuleks esimesena vaktsineerida.

Praegused probleemid

Igal aastal vaktsineeritakse aastas rohkem kui 100 miljonit last selliste haiguste vastu nagu difteeria, teetanus, läkaköha, tuberkuloos, lastehalvatus, leetrid ja B-hepatiit. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel hoitakse igal aastal maailmas vaktsineerimise abil ära hinnanguliselt 2–3 miljonit surmajuhtumit, vähendades sellega haiguspõhiseid ravikulusid, sealhulgas antimikroobse raviga seotud kulusid (viirusnakkuste puhul).

Hoolimata suurepärastest tulemustest minevikus, seisavad mitmed ELi ja selle naaberriigid praegu silmitsi enneolematute vaktsiinennetatavate haiguste puhangutega, mis on tingitud ebapiisavast vaktsineeritusest. Üldsuse usalduse vähenemine vaktsineerimise suhtes, geograafilised erinevused vaktsiinidele juurdepääsus ja vaktsineerimist käsitleva väärinfo levik on murettekitav ning rahvatervise ekspertide jaoks suur probleem. Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriikide ühisteks eesmärkideks on tagada kõikidele ELi kodanikele võrdne juurdepääs vaktsiinidele, võidelda väärinfo vastu ja suurendada vaktsiinide suhtes usaldust.

Euroopa Liidus kehtivad väga ranged turustatavate vaktsiinide heakskiitmise eeskirjad. Euroopa Ravimiamet vastutab väljatöötatud vaktsiinide hindamise ja järelevalve eest. Euroopa Komisjon annab müügiloa alles pärast väga põhjalikke katseid. Euroopa Ravimiamet jätkab turule lastud vaktsiini ohutuse hindamist ning teeb müügiloa saamise järgset järelevalvet. Kõiki neid meetmeid võetakse maksimaalse ohutuse tagamiseks, et tagada inimeste tervis ja heaolu.

Vaktsiinid sisaldavad antigeene, mis annavad immuunsuse konkreetsete patogeenide, nagu gripiviiruse vastu. Et vaktsiin oleks tõhus, peab see sisaldama ka muid aineid, näiteks stabilisaatorid, abiained ja säilitusained.

Stabilisaatoreid on vaja selleks, et hoida ladustatavate vaktsiinide toimet. Vaktsiinide abiained on aga ühendid, mis parandavad immuunvastust. Need stimuleerivad viiruse- või bakterivastaste antigeenide tootmist ning muudavad vaktsiini seega tõhusamaks ja nende toime pikaajalisemaks. Säilitusained on aga ühendid, mida on vaja ohtlike bakterite ja seente tekke ärahoidmiseks, et vaktsiin oleks ohutu. Euroopa Liidus turustatavate vaktsiinide kõik komponendid läbivad range kontrolli ja nende ohutus on arvukate katsetega kindlaks tehtud. WHO pakub internetis vaktsiinide ohutuse lühikursust, et selle kohta rohkem infot jagada.

ELi tasandi meetmed

Vaktsineerimine on riiklike ametiasutuste pädevuses, kuid Euroopa Komisjon toetab ELi riike poliitika ja programmide koordineerimisel.

Detsembris 2018 võttis nõukogu vastu soovituse, et tugevdada ELi koostööd vaktsiinennetatavate haiguste osas. Algatuse eesmärk on vähendada vaktsiinikõhklust, parandada vaktsiinihangete koordineerimist, toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning tugevdada ELi koostööd vaktsiinennetatavate haiguste osas.

ELi riike kutsutakse üles töötama välja ja rakendama riiklikke vaktsineerimiskavasid, mis hõlmavad algatusi vaktsineerituse parandamiseks ning millega võetakse kasutusele vaktsineerimisstaatuse rutiinne kontroll.

Lisaks toetab komisjon ELi riike vaktsineerimismäärade säilitamisel või suurendamisel järgmiselt:

Vaktsineerimist käsitlev ühismeede

Euroopa Komisjon toetab senisest enam liikmesriikide jõupingutusi suurendada üldist vaktsineeritust ning on muu hulgas vastu võtnud vaktsineerimist käsitleva ühismeetme, mida kaasrahastatakse ELi terviseprogrammist (3,55 miljoni euroga).

2018. aastal käivitatud ühismeede püüab ELis vähendada vaktsiinikõhklust ja suurendada vaktsineerituse taset. Ühismeedet koordineerib INSERM (Prantsusmaa) ja selles osaleb 20 partnerit (sh 17 ELi riiki ja 3 ELi mittekuuluvat riiki).

Samuti on selle eesmärk tugevdada riiklike vaktsineerimisalaste nõuanderühmade koostööd, et suurendada otsustusprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust seoses uute vaktsiinide kasutuselevõtuga.

Vaktsineerimiskoalitsioon

Vaktsineerimiskoalitsioon loodi 2019. aasta kevadel. See ühendab Euroopa tervishoiutöötajate ning valdkonnaga seotud üliõpilaste ühendusi. Vaktsineerimiskoalitsioon toetab üldsusele täpse teabe edastamist, vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta levivate müütide vastu võitlemist ja parimate tavade vahetamist. Selle tööd juhivad ühiselt kolm suurimat Euroopa tervishoiutöötajate ühendust:

9. veebruaril 2021 avaldas koalitsioon manifesti kolme peamise põhjusega, miks kõik tervishoiutöötajad peaksid võimaluse korral laskma end COVID-19 vastu vaktsineerida:

  1. kaitsta end haiguste ning võimalike raskete või eluohtlike tüsistuste eest
  2. COVID-19 vaktsiinid on ohutud ja tõhusad
  3. aidata kindlustada tervishoiusuutlikkust

Lisateave