Sotsiaalsed tegurid ja tervishoiualane ebavõrdsus

Rändajate tervis

ELi strateegia kriisiga toimetulemiseks on esitatud Euroopa rände tegevuskavas. 2015. ja 2016. aastal eraldati selleks üle 10 miljardi euro.

ELi õiguse reformimise ettepanekud

2016. aasta juunis võttis komisjon vastu ELi-välistest riikidest pärit rändajate parema integreerimise tegevuskava, mis sisaldab mitut tervishoidu käsitlevat ettepanekut ning millega kiideti heaks ettepanek reformida sinise kaardi direktiivi. See aitab motiveerida kõrgelt kvalifitseeritud kolmandate riikide kodanikke, sealhulgas tervishoiutöötajad, ELi tulema ja siia elama jääma. Ettepanek annab pagulastele võimaluse taotleda sinist kaarti.

2016. aasta juulis kiitis komisjon heaks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimise ettepanekud, mis sisaldasid kolme rändajate tervishoiu meedet:

  • varjupaigamenetluste määrus
  • miinimumnõuete määrus
  • vastuvõtutingimuste direktiiv

Tervishoid

Komisjoni prioriteet on toetada liikmesriike, kuhu saabub kõige rohkem rändajaid. Enamasti on rändajad ELi saabudes hea tervise juures, kuid nii enne reisi kui ka selle jooksul võivad neid mõjutada erinevad tingimused ja tegurid. Nad võivad kannatada näiteks füüsilise kurnatuse, äärmusliku stressi, vedelikukaotuse või külmetuse käes, mis on seotud muude probleemidega, nagu halvad elamistingimused, ebatervislik eluviis või kroonilised haigused, mis kõik kokku mõjuvad halvasti nende füüsilisele ja vaimsele tervisele.

  • Kuidas saab EL aidata? EL pakub rahalist abi, et täiustada haavatavate rändajate jaoks mõeldud tervishoiuteenuseid, neid riiklikesse tervishoiusüsteemidesse integreerida ning koolitada tervishoiutöötajaid.
  • EL toetab eriti suure rändesurve all olevaid ELi riike tervisega seotud probleemide lahendamisel ning aitab jagada tervishoiumudelite alaseid parimaid tavasid.
  • EL koordineerib tegevust terviseohutuse komitee kaudu. Näiteks: 
    • kogutakse kokku kõige raskemas olukorras olevate ELi riikide taotlused vaktsiinide ja muude tervishoiutoodete soetamiseks, et teised ELi riigid saaksid pakkuda oma abi;
    • täiustatakse nakkushaiguste leviku jälgimist varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu; 
    • korraldatakse riiklike tervishoiu kontaktpunktide töötajate kohtumisi kodanikukaitse, varjupaigaküsimuste, rände ja integratsiooni vahendite eest vastutajatega.
  • Et paremini hinnata ja rahuldada ELi riikide ja pagulaste vajadusi, teeb Euroopa Liit koostööd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa büroo ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga.
  • Tervishoiutöötajate jaoks koostab EL koolitusprogramme, mis aitavad neil omandada teadmisi tundmatute haiguste kohta ning annavad teavet rändajate kultuurilise tausta ja erivajaduste kohta.
  • Koostatud on ka isikliku tervisekaardi vorm ja selle juurde kuuluv tervishoiutöötaja käsiraamat, mis aitab meedikutel koostada saabuvate rändajate ja pagulaste haiguslugusid ning kindlaks teha nende esmaseid vajadusi.

Senised projektid

Euroopa Liit on tervishoiuga seotud ebavõrdsuse, sh rändajate terviseprobleemide leevendamisega tegelenud alates 2003. aastast. ELi projektidega on mõõdetud tervise ja tervishoiule juurdepääsu erinevusi ning aidatud kaasata rändajaid riiklikesse tervishoiusüsteemidesse.