Põhisisu juurde
Public Health

Reageerides tekkivale piiriülesele terviseohule, on esimene samm sellest tulenevate riskide hindamine. Oluline on teada järgmist.

  • Päritolu: millise puhangut põhjustava haiguse või kemikaaliga on tegemist?
  • Levik: kuidas see levib (nt õhu kaudu leviv nagu gripp, toidu kaudu leviv nagu salmonella või sääskede kaudu leviv nagu Zika viirushaigus)?
  • Tagajärjed: kuidas see mõjutab inimeste tervist (nt põhjustab kopsupõletikku jne)?
  • Letaalsus: kui raske haigusega on tegemist, sh selle letaalsus?

Vastused nendele küsimustele määravad kindlaks võimalikud reageerimisviisid. Peale selle võime aga, nagu COVID-19gi puhul, seista silmitsi täiesti uudse haigusega, millele me peame reageerima juba enne, kui meil on vastused kõigile neile küsimustele.

Otsusega 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta on ette nähtud ELi koordineeritud riskihindamise mehhanismide kasutuselevõtmine. See hõlmab kõnealuses valdkonnas tegutsevate ELi ja rahvusvaheliste asutuste eksperdiarvamuste kogumist, et riskidele reageerimise koordineerimisel saaks küsida usaldusväärset teaduslikku nõu.

Millised ametid teevad riskihindamisi?

ELi tasandil teevad riskihindamise:

  • Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), kui oht on
    • bioloogilist päritolu ja hõlmab nakkushaigust või antimikroobset resistentsust ja tervishoiuteenustega seotud nakkust või
    • teadmata päritolu,
  • Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), kui tegemist on tema pädevusse kuuluva tõsise piiriülese terviseohuga,
  • muud asjaomased liidu ametid, kellel võidakse paluda riski hinnata vastavalt nende pädevusvaldkonnale (nt keskkond).

Kui vajalik riskihindamine on täielikult või osaliselt väljaspool olemasolevate ELi ametite pädevust, koostab komisjon sihtotstarbelise riskihinnangu. Näiteks on tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomiteel (SCHEER) mandaat esitada rahvaterviseriskide hinnanguid tõsiste piiriüleste keemilise päritoluga ohtude korral.

Riskihinnangus võetakse rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorras arvesse ka muude üksuste, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esitatud asjakohast teavet, kui see on kättesaadav.