Valmisolek ja reageerimine

Kriisiohjamine

ELi tasandil nähakse otsusega 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ette valmisoleku ja reageerimise kavandamise koordineerimise raamistik, et suurendada suutlikkust jälgida tervisealaseid hädaolukordi, neist varakult hoiatada ja neid hinnata ning neile reageerida. Otsus:

  • toetab heade tavade ja kogemuste vahetamist valmisoleku ja reageerimise kavandamise valdkonnas;
  • on aluspõhi selliste riiklike kavade väljaarendamisele, mille eesmärk on erinevate terviseohtudega tegelemine (nt gripipandeemiad, muud ohud, mille põhjustajaks on bioloogilised või tundmatud ained, keemilistest ainetest tingitud õnnetused, keskkonnaga seotud looduslikud sündmused või tahtlikud rünnakud);
  • aitab koordineerimismehhanismide, analüüsi ja teabevahendite abil tagada riiklike kavade tõhusa koostalitlusvõime;
  • toetab WHO rahvusvaheliste tervise-eeskirjade põhinõuete rakendamist, et rahvatervisealaseid hädaolukordi avastada, hinnata, nendest aru anda ning neile reageerida.

ELi terviseprogramm pakub omalt poolt toetust koolituste näol ning hõlbustades ELi riikide vahel kogemuste, suuniste ja menetluste jagamist. Euroopa Komisjon korraldab korrapäraselt õppusi, et kontrollida ELi ja riikide valmisolekukavasid. See aitab tagada riikide asutuste võime teha komisjoni ja üksteisega koostööd, et jagada kiiresti muutuvate kriisiolukordade puhul teavet.

Rahvaterviseriskide hindamine

Reageerides suurenevale piiriülesele terviseohule, on esimene oluline samm sellest tulenevate riskide hindamine. Otsusega 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta on ette nähtud ELi koordineeritud riskihindamise mehhanismide kasutuselevõtmine. See hõlmab kõnealuses valdkonnas tegutsevate ELi ja rahvusvaheliste asutuste eksperdiarvamuste kogumist, et riskidele reageerimise koordineerimisel saaks küsida usaldusväärset teaduslikku nõu.

Tõsisest piiriülesest terviseohust tuleb kõigepealt teatada varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) vahendusel. EWRS on konfidentsiaalne arvutisüsteem, mis võimaldab ELi riikidel saata hoiatusi võimaliku ELi-ülese mõjuga sündmustest, jagada teavet ning kooskõlastada oma tegevust.

Kui on vaja reageerimist koordineerida liidu tasandil, võivad terviseohutuse komitee ning valmisoleku, reageerimise ja rahvusvahelise koostöö koordineerimise eest vastutav eksperdirühm taotleda Euroopa Komisjonilt riskihinnangut, sh ettepanekuid rahvatervisealaste meetmete kohta. Riskihindamise teevad:

  • Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, kui a) ohu päritolu on bioloogiline ja tegemist on nakkushaigustega või antimikroobikumiresistentsusega või tervishoiuteenustega seotud nakkustega; kui b) ohu päritolu on teadmata;
  • Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), kui tegemist on selle pädevusse kuuluva tõsise piiriülese terviseohuga;
  • muud liidu asjaomased asutused.

Kui vajalik riskihindamine on täielikult või osaliselt väljaspool ELi ametite pädevust, koostab komisjon ad hoc riskihinnangu. Näiteks on tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomiteel (SCHEER) mandaat esitada rahvaterviseriskide hinnanguid tõsiste piiriüleste keemilise päritoluga ohtude korral.

Riskihinnangus võetakse rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorras arvesse muude üksuste, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esitatud asjakohast teavet, kui see on kättesaadav.

Reageerimise koordineerimine

ELi riiklikud asutused peavad komisjonile EWRSi vahendusel teate esitama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast tõsise piiriülese terviseriski avastamisest. Seejärel teeb komisjon tihedat koostööd kõigi ELi riikidega, et nende tegevus oleks järjepidev ja hästi koordineeritud. Üks näide ELi koordineerimistegevusest on reageerimine Ebola viirushaiguse puhangule Lääne-Aafrikas.

Komisjoni või ohuga hõlmatud riigi taotluse korral konsulteerivad riikliku tervishoiuteenistuse esindajad üksteisega terviseohutuse komitees ning teevad koostööd komisjoniga, et koordineerida:

  • riikide tegevust tõsise piiriülese terviseohu korral;
  • riskide ja kriisiolukorra kohta üldsusele ja tervishoiutöötajatele teabe jagamist vastavalt riigi vajadustele ja oludele.

Kui ELi riik kavatseb tõsise piiriülese terviseohu vastu võitlemiseks vastu võtta rahvatervisealased meetmed, peab ta sellest teatama kõigile teistele ELi riikidele ja nendega konsulteerima enne meetmete vastuvõtmist meetmete otstarbe ja ulatuse küsimuses, välja arvatud juhul, kui meetmed on vaja kehtestada viivitamatult. Sellisel juhul peab ta ELi riike ja komisjoni teavitama kohe.

Riigi reageerimisvõimet ületava tõsise piiriülese terviseohu korral võib asjaomane ELi riik paluda otsusega 2007/779/EÜ (Euratom) asutatud ühenduse kodanikukaitse mehhanismi kaudu abi ka teistelt ELi riikidelt.

Terviseohutuse komitee üldkoosolekud toimuvad kaks korda aastas ning muud kohtumised planeeritakse vastavalt vajadusele. Koosolekute lühiaruanded ja protokollid tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Riskidest ja kriisiolukorrast teavitamine

Selge ja tõhus teave ning teabevahetus üldsuse ja riiklike asutustega on oluline osa kriisile reageerimisest. Euroopa Komisjoni eesmärk on määrata kindlaks teabevahetuse selged põhimõtted:

  • töötades välja ELi-üleseid strateegiaid;
  • integreerides teavitajaid paremini kriisiohjamisprotsessi;
  • tihendades nende koostööd poliitikakujundajate ja riskijuhtijatega.

Teavitajate võrgustik

Terviseohutuse komitee on loonud teavitajate võrgustiku, kuhu kuuluvad ELi riikide, komisjoni ja ELi ametite riskijuhtimise eksperdid, kes vastutavad tervisekriisi olukorras teabevahetuse korraldamise eest.

See võrgustik hõlbustab koostööd:

  • kriisi ajal – korraldades teabevahetust kriisi algusest alates ning koordineerides ühiseid strateegiaid ja üldsuse teavitamist;
  • pikemas perspektiivis – korraldades terviseriskidest ja kriisiolukorrast teavitamise heade tavade vahetamist ning esitades ennetusmeetmete kohta soovitusi.

Ülemaailmselt on see võrgustik oluline kanal üleilmsete terviseohtude kontrolli alla saamiseks ja nende leevendamiseks. See võimaldab ELil jagada teavet väga kiiresti üle kogu maailma, kasutades selleks olemasolevaid teavitajate võrgustikke ülemaailmse terviseohutuse algatuse ning Maailma Terviseorganisatsiooni võrgustiku rahvusvaheliste tervise-eeskirjade raames.