Tervisestrateegia

Tervishoiusüsteemide koordineerimine

Tervishoiusüsteemid peavad olema kättesaadavad, tõhusad ning vastupidavad muutustele ning tulevastele väljakutsetele. Neid tuleb edasi arendada, ajakohastada ja kohandada vastavalt muutuvale keskkonnale, mis omakorda võib avaldada negatiivset mõju tervishoiukuludele. Tervishoiusüsteemidele sellist survet avaldavateks teguriteks võivad olla:

  • demograafilised muutused (elanikkonna vananemine);
  • muutuv epidemioloogia (kroonilistest haigustest tulenev kasvav koormus);
  • uued tehnoloogiad (ning nende koostalitlusvõime ja standardimine);
  • patsientide võimestamine;
  • tööjõu puudus;
  • tervishoiutöötajate ebaühtlane jaotumine;
  • tervisealane ebavõrdsus.

2014. aastal käivitati tervishoiusüsteeme käsitlev ELi tegevuskava, et välja töötada ELi tasandi koordineeritud meetmed, mis parandaksid tervishoiusüsteemide tõhusust, juurdepääsetavust ning vastupanuvõimet.






Tõhusaid, kättesaadavaid ja vastupanuvõimelisi tervishoiusüsteeme käsitlev ELi tegevuskava

Tõhususe suurendamine

Juurdepääsetavuse parandamine

Vastupanuvõime parandamine

Tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamine ELi tervishoiuvaldkonna tööjõu planeerimine Tervisetehnoloogia hindamine
Patsiendi ohutus ja ravi kvaliteet Ravimite kulutõhus kasutamine Tervishoiuvaldkonna teabesüsteem
Ravi integreerimine Direktiivi 2011/24 optimaalne rakendamine E-tervis

Tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus

Rahvatervise, majandusliku jõukuse ja sotsiaalse kaasatuse vaheline seos on hästi teada, nagu ka mure seoses riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega. Nende probleemide lahendamine tõhususe suurendamise kaudu, säilitades samal ajal juurdepääsu tervishoiuteenustele, on järgmistes dokumentides esitatud poliitikavalikute keskmes:

Euroopa poolaasta ja tervishoid

Riiklike tervishoiusüsteemide tõhusust, juurdepääsetavust ning vastupanuvõimet analüüsitakse korrapäraselt Euroopa poolaasta (raamistik, mille alusel koordineeritakse alates 2014. aastast majanduspoliitikat kogu ELis) raames. Tervishoiu tähtsust rõhutatakse üldiselt ka iga Euroopa poolaasta tsükli alguses avaldatavates komisjoni iga-aastastes majanduskasvu analüüsides.

Nende analüüside abil soovib komisjon toetada ELi riike, esitades analüüse ja prognoose ning tehes ettepanekuid reforme täiustavate konkreetsete meetmete kohta. Komisjon võimaldab ka rahalist toetust, et suurendada erinevate rahastamisvahendite kaudu riiklike asutuste suutlikkust reforme rakendada.

Euroopa poolaasta tsükliga julgustatakse ja toetatakse tervishoiusüsteemide riiklikke struktuurireforme. Neid reforme ja meetmeid analüüsitakse ja kajastatakse Euroopa poolaasta riigiaruannetes ning riigipõhistes soovitustes. Alates sellest ajast, mil Euroopa poolaasta tsükkel kasutusele võeti, on rohkem kui üks kolmandik ELi riikidest saanud tervishoiusüsteeme käsitlevaid soovitusi, mille rakendamist jälgib komisjon. Võttes arvesse seda, et need soovitused käsitlevad keerukaid tervishoiuvaldkonna reforme, tuleb nende tulemuslikkust hinnata pikemas perspektiivis.