Tervisestrateegia

Ülevaade

Tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ning kättesaadavaks tegemise eest vastutavad peamiselt ELi riigid. ELi tervisepoliitika ülesanne on seega täiendada riiklikku poliitikat, tagada tervisekaitsega arvestamine kõikides ELi poliitikastrateegiates ja tugevdada terviseliitu.

ELi poliitika ja meetmete eesmärk rahvatervise valdkonnas on

  • kaitsta ja parandada inimeste tervist;
  • toetada tervishousüsteemide ja -taristu ajakohastamist ja digitaliseerimist;
  • parandada Euroopa tervisesüsteemide paindlikkust;
  • anda ELi riikidele paremad võimalused tulevaste pandeemiate ennetamiseks ja nendega tegelemiseks.

Riiklike ametiasutuste ning Euroopa Komisjoni esindajad arutavad strateegilisi terviseprobleeme kõrgetasemelises rahvatervise töörühmas. ELi institutsioonid, liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning muud huvirühmad annavad kõik ELi tervisestrateegia ja iga-aastaste tööprogrammide rakendamisse oma panuse.

Euroopa Komisjoni roll

Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE) toetab jõupingutusi, mida ELi riigid teevad oma kodanike tervise kaitseks ja parandamiseks ning oma tervishoiusüsteemide kättesaadavuse, tõhususe ja vastupidavuse tagamiseks. Selleks tehakse:

  • õigusaktide ettepanekuid;
  • antakse finantsabi;
  • hõlbustatakse ELi riikide ja terviseekspertide vahelist parimate tavade vahetamist ja selle koordineerimist;
  • korraldatakse tervise edendamise kampaaniaid.

Õigusaktid

EL saab terviseteemalisi õigusakte vastu võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel: artikkel 168 (rahvatervis), artikkel 114 (siseturg) ja artikkel 153 (sotsiaalpoliitika). EL on vastu võtnud õigusakte muu hulgas järgmistes valdkondades:

Euroopa Liidu Nõukogu saab ELi liikmesriikidele anda ka rahvatervisealaseid soovitusi.

Tervisesse investeerimine

Programmi „EL tervise heaks“ raames rahastatakse tervise parandamist liidus, piiriüleste terviseohtudega tegelemist, ravimite, meditsiiniseadmete ja kriisiga seotud toodete kättesaadavuse ja taskukohasuse parandamist ning tervishoiusüsteemide vastupanuvõime suurendamist.

Tervishoiusüsteemidesse, terviseuuringutesse, taristusse või laiematesse tervisega seotud aspektidesse investeeritakse ka muude ELi programmidega, eelkõige

2021.–2027. aasta prioriteedid

Euroopa terviseliit keskendub nii kiireloomulistele kui ka pikaajalistele terviseprioriteetidele, alates reageerimisest COVID-19 kriisile ja vastupidavusest piiriülestele terviseohtudele kuni Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, Euroopa ravimistrateegia ja e-terviseni.

EL jätkab rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete terviseohtude ja -probleemide valdkonnas, nagu antimikroobikumiresistentsed nakkused ja vaktsineerimine.

Lisateave