Rasked ja kroonilised haigused

Vaimne tervis

Vaimset tervist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas geneetiline eelsoodumus, sotsiaalmajanduslik taust, negatiivsed lapsepõlvekogemused, kroonilised tervisehäired ja alkoholi või narkootikumide kuritarvitamine.

Seega moodustavad vaimne tervis ja heaolu omavahel seotud küsimusteringi, mida mõjutavad eri poliitikavaldkonnad ja -meetmed, sealhulgas hariduse, tervishoiu, tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ning vaesuse vastu võitlemise valdkonnas võetavad meetmed.

See suhe on vastastikune: kui me ei tegele piisavalt vaimse tervise probleemide ennetamisega ega paku asjakohast toetust ja ravi, suureneb kehva hariduse või töötuse oht.

Vaimselt terve inimene suudab end teostada, luua hõlpsasti suhteid teiste inimestega, aidata kaasa ühiskonnaelule ja oma tööd hästi teha. Vaimselt terve inimene suudab toime tulla ka igapäevaste pingete, murede ja tagasilöökidega.

Euroopa elanikkonna vaimne tervis ei olnud kõige parem ka enne COVID-19 pandeemia algust. 2018. aasta aruandes „Health at a Glance Europe“ on eraldi peatükk, kus rõhutatakse, et vaimse tervise probleemid mõjutavad ligikaudu 84 miljonit inimest kogu ELis. Vaimse tervise probleemidest põhjustatud kogukulud moodustavad ELi 28 liikmesriigis hinnanguliselt üle 4 % SKP-st (rohkem kui 600 miljardit eurot).

Vaimne tervis ja COVID-19

Pandeemia raskendas meile eluolu, põhjustades hirmu, isolatsiooni, ebakindlust, stabiilsuse kadumist, sissetulekute vähenemist ja lähedaste kaotust.

Aruandes „Health at a Glance: Europe 2020“ märgiti, et COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud majanduskriis on negatiivselt mõjutanud kodanike vaimset heaolu, millest annab tunnistust stressi, ärevuse ja depressiooni nähtude kasv. Vaimse tervise probleemid ohustavad eelkõige noori ja väiksema sissetulekuga inimesi. Häired tervishoiuteenuste osutamisel neile, kel on juba varem olnud vaimse tervise probleeme, moodustavad olulise osa pandeemia negatiivsest mõjust vaimsele tervisele.

COVID-19 pandeemiast põhjustatud vaimse tervise probleemid muutuvad üha keerukamaks ja sunnivad Euroopa Komisjoni otsima lahendusi, et leevendada nende vahetuid ning pikaajalisi tagajärgi. Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat on loonud tervishoiupoliitika platvormil erivõrgustiku, kus tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmade organisatsioonid saavad vahetada konkreetseid kogemusi ja teadmisi vaimse tervise kaitsmise kohta COVID-19 kriisi tingimustes.

See virtuaalne võrgustik, mida koordineerib organisatsioon Mental Health Europe, keskendub haavatavate rühmade, nagu kodutute, juba varem haigestunud inimeste ja eakate vajadustele. Veebilehelt leiab ka virtuaalse raamatukogu.

16. oktoobril 2020 korraldati esimene veebiseminar, mille käigus tutvustati esialgse kaardistamise tulemusi ja vaadeldi tervishoiutöötajate vaimse tervisega seotud vajadusi.

Meetmed

Euroopa Komisjon on elanikkonna vaimse tervise parandamist juba pikka aega oluliseks pidanud, nagu näitab ülevaade varem võetud meetmetest.

Komisjoni töö mittenakkuslike haiguste ja vaimse tervise valdkonnas põhineb rahvusvahelistel poliitikaraamistikel, eelkõige ÜRO kestliku arengu eesmärkidel ja Maailma Terviseorganisatsiooni poolt mittenakkuslike haiguste suhtes seatud üheksal üleilmsel vabatahtlikul eesmärgil. Komisjon keskendub ELi liikmesriikide poliitika toetamisele ja täiendamisele.

2018. aastal loodi tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühm (SGPP) – ELi liikmesriikide tervishoiuministeeriumide esindajatest koosnev eksperdirühm, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel saavutada kestliku arengu tervishoiualased eesmärgid.

Komisjon tutvustab juhtrühmale parimaid tavasid ja lähenemisviise, mis on valitud vastavalt liikmesriikide ja ELi prioriteetidele. Seejärel annavad liikmesriigid teada, milliste poliitikastrateegiate ja lähenemisviiside rakendamisest või laiendamisest nad oleksid huvitatud.

Parimate tavadega seotud avatud ja sihtotstarbelised projektikonkursid avaldatakse parimate tavade portaalis. Lisaks antakse portaalis ülevaade tervishoiuprogrammide raames kaasrahastatud meetmete rakendamisel kogutud ja edastatud tavadest.

SGPP seadis 2018. aastal parimate tavade rakendamise valdkonnas prioriteediks vaimse tervise. 2019. aasta mais tutvustati esialgset valikut parimatest tavadest ELi liikmesriikidele, kes järjestasid need seejärel vastavalt oma riiklikele prioriteetidele.

Tervishoiuprogrammi 2020. aasta töökava raames on ette nähtud rahaline toetus, et kaasrahastada kolme kõige kõrgemalt hinnatud tava rakendamist:

  • vaimse tervise süsteemi reform, mis keskendub kliendikesksete kogukonnapõhiste teenuste tugevdamisele ja mis töötati välja Belgias;
  • enesetappude ennetamise mitmetasandiline riiklik programm, mis töötati välja Austrias;
  • astmeline sekkumisprogramm depressiooni vastu võitlemiseks, mis töötati välja Euroopa koostöö raames.

2021. aastal esitatakse ettepanek võtta vastu ühismeede „ImpleMENTAL“, et viia ellu vaimse tervise süsteemi reform ja enesetappude ennetamise programm. Projekti „EEAD-Best“ kaudu rakendatakse etapiviisilist sekkumisprogrammi depressiooni vastu võitlemiseks.

ELi jõupingutuste eesmärk vaimse tervise valdkonnas on toetada tegelikku tegevust kohapeal – seal, kus see on liikmesriikide jaoks kõige olulisem.

Lisateave