Tervisenäitajad

Muud näitajad

Tervishoiualaste ettepanekute koostamisel vajavad poliitikakujundajad andmeid erinevate tervist mõjutavate tegurite kohta, mis võivad olla nii sotsiaalsed, majanduslikud, halduslikud kui ka keskkonnaalased.

EL koostab oma näitajad mitmete allpool nimetatud küsimuste põhjal.

Kestliku arengu näitajad

2016. aastal võttis komisjon vastu teatise „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ [COM(2016)739]. Selles kaardistatakse poliitikavaldkonnad, mis aitavad kaasa ÜRO 17 kestliku arengu eesmärgi, eelkõige eesmärgi 3 (tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu) saavutamisele.

Komisjon töötas 2017. aastal välja kestliku arengu eesmärkide ELi näitajad. Kestliku arengu eesmärke käsitleva esimese järelevalvearuande raames valiti tervise ja heaoluga seotud eesmärgi 3 jaoks välja järgmised 6 näitajat:

Lisaks on ka mõned teised kestliku arengu eesmärgid seotud eesmärgiga 3. Need on nn mitmeotstarbelised näitajad:

Mõned neist näitajatest ühtivad Euroopa peamiste tervishoiunäitajate (ECHI) loeteluga.

Hindamisprotsess

Euroopa Komisjon hindab oma iga-aastases kestlike arengu eesmärkide seirearuandes tehtud edusamme. 2017. aasta kestliku arengu eesmärkide seirearuanne ELi kontekstis on kättesaadav koos mitme täiendava vahendiga ELi olukorra hindamiseks.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas

Euroopa sotsiaalõiguste sambe eesmärk on saavutada sotsiaalsem ja õiglasem Euroopa ning see on Euroopa Komisjoni üks peamisi prioriteete. Avaliku sektori toetus / sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse suund hõlmab tervishoiuga seotud näitajaid:

  • Rahuldamata vajadus arstiabi järele inimeste endi esitatud teabe põhjal
  • Jooksvad kulutused tervishoiule
  • Tervena elatud aastad 65aastasena.

Vt ka ELi sotsiaalseid näitajaid ja tervishoidu käsitlevat ühist hindamisraamistikku.

ELi noorte tervisenäitajad

The ELi noortestrateegias sätestatakse koostööraamistik ajavahemikuks 2010–2018. Selle eesmärk on luua noortele võrdsemad võimalused ja julgustada neid aktiivselt ühiskonnas osalema. See tagab omakorda, et noortega seotud küsimusi võetakse arvesse noori märkimisväärselt mõjutava poliitika ja meetmete (nt hariduse, tööhõive või tervise ja heaolu valdkondades) väljatöötamisel, rakendamisel ja hindamisel.

Tervishoiusüsteemi kvaliteedinäitajad ja patsiendi teatatud meetmed

OECD juhitava projekti „Tervishoiu kvaliteedinäitajad” (mida Euroopa Komisjon toetab) eesmärk on mõõta ja võrrelda tervishoiuteenuste kvaliteeti erinevates riikides. Peamised valdkonnad on:

Üldjuhul hinnatakse tervishoiu edukust ravijärgse ellujäämismäära või ravi määra alusel. See peidab olulisi erinevusi, mis ilmnevad alles siis, kui arvesse võetakse patsientide endi teatatud tulemusi ja kogemusi.

OECD patsientide teatatud näitajate uuring (PaRIS), mida toetab ka komisjon, täidab elutähtsa teabe lüngad ning avab patsiendikeskse vaatenurga tervishoiusüsteemi tulemuslikkusele.

Tehakse tööd selle nimel, et kiirendada patsientide teatatud näitajate vastuvõtmist ja teatamist erinevate haigusvaldkondade puhul eraldi (rinnavähk, puusa- ja põlveliigese proteesid ning vaimne tervis). Samuti töötatakse välja uus rahvusvaheline patsiendiuuring (keskendudes esmatasandi tervishoiu raames ravitavatele komplekssetele ja kroonilistele terviseprobleemidele).