Inimtervishoius kasutatavad ravimid

Euroopa ravimistrateegia

25. novembril 2020 vastu võetud Euroopa ravimistrateegia (lugejasõbralik versioon) eesmärk on luua tulevikukindel õigusraamistik ning toetada ravimitööstust teadusuuringute ja patsientideni jõudvate ja nende ravivajadusi rahuldavate tehnoloogialahenduste edendamisel ning samal ajal tegelda ka turutõrgetega. Samuti võetakse strateegias arvesse koroonaviiruse pandeemiaga ilmsiks tulnud puudusi ja nähakse ette asjakohased meetmed süsteemi tugevdamiseks.

Strateegia põhineb neljal sambal, mis hõlmavad nii seadusandlikke kui ka muid meetmeid:

  • tagada patsientidele taskukohaste ravimite kättesaadavus ja tegeleda rahuldamata ravivajadustega (nt antimikroobikumiresistentsuse ja harvikhaiguste valdkonnas);
  • toetada ELi ravimitööstuse konkurentsivõimet, innovaatilisust ja kestlikkust ning kvaliteetsete, ohutute, tõhusate ja keskkonnahoidlikumate ravimite väljatöötamist;
  • tõhustada kriisiks valmisoleku ja sellele reageerimise mehhanisme, toetada mitmekesiseid ja turvalisi tarneahelaid, vähendada raviminappust;
  • tagada tugev ELi hääl maailmas ning edendada sel eesmärgil kõrgetasemelisi kvaliteedi-, tõhusus- ja ohutusstandardeid.

Algatus on kooskõlas uue Euroopa tööstusstrateegiaga (lugejasõbralik versioon) ja prioriteetidega, mis on esitatud Euroopa rohelises kokkuleppes, Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas ja Euroopa digistrateegias.

Sektori ees seisvad väljakutsed

Inimesed kogu ELis loodavad saada kasu võrdsest juurdepääsust ohututele, kaasaegsetele ja taskukohastele ravimeetoditele. Ravimitel on oluline roll, sest need võimaldavad haiguste diagnoosimist, ravi ja ennetamist. Euroopa ravimisektor annab kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomisega ja innovatsiooni tehtavate investeeringutega olulise panuse ELi majandusse.

Digitehnoloogia ja innovatsioon tegelikes tingimustes saadud andmete kasutamisel avavad uusi võimalusi ravimite väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Uuenduslikud ravimeetodid ei jõua aga kõigi patsientideni kogu Euroopas ühesuguse kiirusega ning vajalikud ravimid ei pruugi olla nappuse tõttu patsientidele kättesaadavad. Enneolematu koroonaviiruse pandeemia näitas veelgi, kui oluline on kriisikindel süsteem ja ravimite kättesaadavuse tagamine igas olukorras.

Euroopa elanikkond samal ajal vananeb ning EL seisab silmitsi suureneva haiguskoormuse ja esilekerkivate terviseohtudega, nagu COVID-19. Lisaks on tervisesüsteemidel ja patsientidel raske kanda ravimitega seotud kulusid. EL sõltub ravimite ja nende toimeainete importimisel üha enam ka kolmandatest riikidest. Samuti valmistavad muret sellised küsimused nagu antimikroobikumiresistentsus ja ravimite keskkonnasäästlikkus.

Ravimistrateegia on poliitiline vahend, millega soovitakse eespool kirjeldatud eesmärkide abil need olulised probleemid lahendada ja kohandada lähiaastatel ELi ravimisüsteemi.

Järgmised sammud

Euroopa ravimistrateegiat käsitlev teatis sisaldab mitmeid meetmeid. Töö mõnes edenenumas valdkonnas on juba edukalt käimas, näiteks harvikhaigusi ja lapsi käsitlevate õigusaktide läbivaatamine. Strateegia rakendamine toimub praeguse komisjoni volituste kehtivusajal ja eelkõige tehakse ettepanek vaadata 2022. aastal läbi ravimeid käsitlevad õigusaktid. 30. märtsil 2021 avaldas komisjon tegevuskava üldiste ravimialaste õigusaktide läbivaatamiseks.

Lisateave eesseisva töö ja selle edenemise kohta avaldatakse varsti siin.

Konsultatsioonid

Alates ravimistrateegia tegevuskava avaldamisest 2020. aasta juunis on komisjon korraldanud mitmeid konsultatsioone ja kohtumisi, et saada infot strateegia kavandamiseks.

Komisjon on võtnud arvesse huvitatud isikute ja üldsuse seisukohti ja prioriteete ning teinud nõuandekomiteede raames tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega.

Rakendusetapis kavandatakse läbi viia täiendavaid konsultatsioone.

Üldiste ravimialaste õigusaktide läbivaatamisega seotud konsultatsioonid

.
Euroopa ravimistrateegiat käsitleva teatisega seotud konsultatsioonid

Lisateave

Muu seotud teave