Uudiskiri 205 – Terviseseisund ELis

Tervis-EL uudiskiri nr 205 – Fookuses

Kuidas hoolitseda meie kodanike tervise eest – Euroopa Komisjon diagnoosib ELi terviseseisundit

Kuidas saavad ELi tervishoiusüsteemid täita oma eesmärgid ning olla tõhusad, juurdepääsetavad ja paindlikud? Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis selgitab mõningaid komisjoni järeldusi, mis on tehtud kaheaastase tsükli „Terviseseisund ELis“ käigus saadud õppetundide põhjal. Komisjon avaldas hiljuti 28 riigi terviseprofiilid ja aruande, mis koos moodustavad ELi riikide tervishoiusüsteemide põhjaliku uuringu.

Miks need aruanded koostati?

Aruannetest selgub, millised on ELi tervishoiusüsteemide ühised probleemid. Pakkudes ammendavaid andmeid ja selgitusi, soovime toetada riiklikke tervishoiuasutusi probleemide lahendamisel ja õigete poliitika- ja investeerimisvalikute tegemisel.

Kuidas aruanded koostati?

Riikide terviseprofiilid koostati tihedas koostöös Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Euroopa tervishoiupoliitika ja -süsteemide vaatluskeskusega. Riikide terviseprofiilidele lisatud komisjoni aruanne kajastab liikmesriikide ühiseid poliitikaeesmärke ning heidab valgust võimalikele valdkondadele, kus komisjon võiks julgustada üksteiselt õppima ja jagama häid tavasid.

Millised olid peamised järeldused?

Peame hakkama poliitika kujundamisel tervishoiule vaatama uue pilguga. Liikmesriikidel on väga sarnased probleemid. Panime tähele, et toimumas on viis suuremat muutust, millele reageerimiseks peame hakkama rohkem pingutama. Need on lühidalt järgmised:

  • 1. Terviseedendamine ja haiguste ennetamine
    Kõigest 3% tervishoiu eelarvevahenditest kulutatakse ennetamisele, samas kui suures osas ennetatavad mittenakkuslikud haigused moodustavad kuni 80% tervishoiukuludest. Ettevaatav investeerimine tervislike eluviiside edendamisse ja tegelemine peamiste riskifaktoritega, nagu alkoholi tarvitamine, suitsetamine, vähene füüsiline tegevus, vähendaksid märkimisväärselt mittenakkuslikest haigusest tulenevat koormust ning päästaks elusid ja säästaks raha.

  • 2. Tõhus esmatasandi tervishoid
    Iga neljas terviserikkega patsient satub haiglasse, sest neil puudub juurdepääs esmatasandi tervishoiule sel ajal, kui neil seda vaja on. See tekitab haiglatele tohutu koormuse. Heal tasemel esmatasandi tervishoiu tegemine kõigile kättesaadavaks ning edendus- ja ennetustegevuse integreerimine esmatasandi tervishoidu vähendaks aktiivravi koormust.

  • 3. Integreeritud hooldus
    On tavapärane, et eelkõige vanemaealistel patsientidel on rohkem terviseprobleeme. Nad peavad abi saamiseks läbima tervishoiuteenuste labürindi selle asemel, et saada tuge ja abi tänu integreeritud hooldusele. Tervishoiutöötajad peavad tegema koostööd ja taristu peab neid selles toetama.

  • 4. Ennetav tervisesektori tööjõud ja heal tasemel planeerimine
    Meil on vaja, et meie tervisesektori tööjõud oleks hea tervisliku seisundi juures, et pakkuda tervist edendavaid teenuseid. Esmatasandi tervishoiu rolli suurendamiseks, ennetamisele ja edendamisele suurema tähelepanu pööramiseks ning tervishoiuteenuste integreerimiseks on vaja ettevaatavat planeerimist ja prognoose, et tervishoiusektori tööjõud suudaks muutustele paindlikumalt reageerida.

  • 5. Patsiendikesksed terviseandmed
    Ravitulemuste kohta on vähe andmeid. Teame kindlalt ainult seda, kas haigus lõppes surmaga või mitte. Kui palju mõjutab haigus inimese igapäevaelu? Kui palju parandas ravi haige elukvaliteeti? Meil on vaja patsientide kogemuste ja ravitulemuste kohta rohkem terviseandmeid. Uued tehnoloogilised lahendused on siin suureks abiks.

Mis hakkab toimuma nüüd, kus esimese tsükkel „Terviseseisund ELis“ on jõudmas lõpule?

Liikmesriikidel on nüüd võimalus soovi korral võtta ühendust aruanded koostanud ekspertidega. Ja kuigi üks tsükkel sai just läbi, algab kohe uus. Järgmise kahe aasta jooksul avaldatakse uued aruanded. Loodame, et need kajastavad üha enam tegelikke saavutusi ja muutusi meie suhtumises tervisesse. Eelkõige just poliitikakujunduses.