Uudiskiri nr 240 – Vaktsineerimine

Tervis–EL uudiskiri nr 240 – Fookuses

Kümme meedet üldise vaktsineerituse saavutamiseks

Euroopa Komisjon ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) korraldasid 12. septembril ülemaailmse vaktsineerimisele keskenduva tippkohtumise, et peatada vaktsiinennetatavate haiguste ning väärinfo levik. Arutelud on kokku võetud järgmistes meetmetes ja järeldustes.

Igaüks peaks saama kasu vaktsineerimise positiivsest mõjust. Vaatamata ohutute ja tõhusate vaktsiinide kättesaadavusele tõkestavad vaktsineerituse määra suurenemist järgmised tegurid: vaktsiinidele juurdepääsu puudumine, vaktsiinide puudus, väärinfo, teadmatus haiguste riskidest, üldsuse usalduse vähenemine vaktsiinide väärtuse vastu ja investeeringute vähenemine. Vaktsineerimine on vaieldamatult üks rahvatervise kõige tõhusamaid meetmeid. Peame püüdma säilitada raskelt tulnud edu vaktsineerimise valdkonnas, kuid eesmärgiks on teha veel rohkem ja paremini, et luua tõhusad ja õiglased tervishoiusüsteemid ning vähendada haiguste põhjustatud kahju ja kannatusi, mis on tegelikult ennetatavad. See hõlmab ka vajalike teadus- ja arendustöö investeeringute tegemist, et leida lahendus rahuldamata meditsiinilistele vajadustele, töötades välja uusi vaktsiine ja täiustades olemasolevaid.

Saadud õppetunnid ja vajalikud meetmed üldise vaktsineerituse saavutamiseks ja vaktsiinennetatavate haiguste täielikuks kaotamiseks.

  1. Edendada vaktsineerimisega seotud ülemaailmset poliitilist juhtimist ja kohustuste võtmist ning luua tõhusad koostööpartnerlused rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tervishoiuasutuste, tervishoiutöötajate, kodanikuühiskonna, kogukondade, teadlaste ja tööstusega – et kaitsta kõiki ja kõikjal kõrge vaktsineerituse taseme säilitamise kaudu.
     
  2. Tagada, et kõigil riikidel oleksid olemas ja rakendamisel riiklikud immuniseerimisstrateegiad ning et nad tugevdaksid nende rahalist jätkusuutlikkust, et teha edusamme üldise tervisekindlustuse suunas, mis ei jätaks kedagi kõrvale.
     
  3. Luua tugevad seiresüsteemid vaktsiinennetatavate haiguste (eelkõige üleilmsete likvideerimiseesmärkide alla kuuluvate haiguste) jaoks.
     
  4. Tegeleda vaktsiinikõhkluse algpõhjustega, suurendades usaldust vaktsineerimise vastu ning töötades välja ja rakendades tõenditel põhinevaid meetmeid.
     
  5. Kasutada ära digitaaltehnoloogia võimalusi selleks, et tugevdada vaktsineerimisprogrammide tulemuslikkuse seiret.
     
  6. Teha jätkuvat teadustööd, et genereerida pidevalt andmeid vaktsiinide tõhususe ja ohutuse ning vaktsineerimisprogrammide mõju kohta.
     
  7. Jätkata jõupingutuste ja investeeringute tegemist teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, võttes sealhulgas kasutusele uudseid rahastamismudeleid ja stiimuleid, et töötada välja uusi või täiustada olemasolevaid vaktsiine ning vaktsineerimisvahendeid.
     
  8. Leevendada vaktsiinide puudusega seotud riske paremate vaktsiinide kättesaadavuse, seire-, prognoosimise, ostu-, kättetoimetamise ja varumise süsteemide loomise kaudu ning tehes paremat koostööd tootjate ja kõigi turustusahela osalistega, et olemasolevat tootmisvõimsust paremini ära kasutada või seda suurendada.
     
  9. Võimestada tervishoiutöötajaid kõigil tasanditel ja meediat, et anda üldsusele tõhusat, läbipaistvat ja objektiivset teavet ning võidelda vale ja eksitava teabe vastu, kaasates sellesse ka sotsiaalmeedia platvorme ja tehnoloogiaettevõtteid.
     
  10. Lõimida vaktsineerimine üleilmsetesse tervise- ja arengukavadesse uuendatud immuniseerimiskava (2030) kaudu.