E-tervis

e-tervis ja COVID-19

Euroopa Komisjon ja ELi riigid on kindlaks määranud ühise lähenemisviisi, mida tuleb järgida ühtsete ja koostalitluslike vaktsineerimistõendite puhul. Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid on teinud koostööd ka kontaktide jälgimiseks ja hoiatamiseks mõeldud tõhusalt toimivate rakenduste puhul.

ELi digitaalne COVID-tõend

ELi digitaalne COVID-tõend on elektrooniline tõend selle kohta, et selle omanik on COVID-19 vastu vaktsineeritud, COVID-19 läbi põdenud või saanud testitulemuse. Seega on ELi digitaalne COVID-tõend nimetus, millega viidatakse kolme liiki tõendile: vaktsineerimis-, läbipõdemis- või testitulemuste tõendile.

Vaktsineerimistõendid

ELi riikides vaktsineerimise edenedes peavad vaktsineeritud isikud saama vaktsineerimistõendid ehk vaktsineerimissertifikaadid, mis on kasulikud tervishoiualastes olukordades, eriti kui isik kasutab erinevate tervishoiuorganisatsioonide teenuseid, seda ka eri riikides.

Lisaks on need kasulikud reisimisel mõnes ELi riigis, kus on kehtestatud konkreetsed reisimist käsitlevad eeskirjad vaktsineeritud isikute jaoks. Euroopa Komisjon ja ELi riigid on vastu võtnud kontrollitavaid vaktsineerimistõendeid käsitlevad suunised. Kõnealuste suuniste eesmärk on toetada vaktsineerimistõendite koostalitlusvõimet ja luua minimaalne andmekogum, sealhulgas kordumatu tunnus. 

Läbipõdemistõendid

Mõned liikmesriigid on kehtestanud konkreetsed reisimist käsitlevad eeskirjad inimestele, kes on hiljuti koroonaviirushaiguse läbi põdenud. Testimis- või vaktsineerimistõendi asemel võib sellistelt isikutelt nõuda läbipõdemistõendi esitamist.

Selleks et toetada eri ELi liikmesriikide väljastatud läbipõdemistõendite koostalitlusvõimet ja aktsepteerimist, on e-tervise võrgustik avaldanud suunised kodanike COVID-19 läbipõdemistõendite kohta, kehtestades tõendites esitatava minimaalse andmekogumi.

Testitulemuste tõendid

Terviseohutuse komitee on seoses testitulemuste tõenditega võtnud vastu ühtse standardiseeritud andmekogumi, mis lisatakse COVID-19 testitulemuse tõendisse. Tavaliselt nõuavad ELi liikmesriigid osana oma vaba liikumisega seotud korraldustest testitulemusi selleks, et tõkestada viiruse ja selle variantide edasist levikut.

Usaldusraamistik ja üksikasjalik tehniline kirjeldus

E-tervise võrgustik on avaldanud üksikasjaliku tehnilise kirjelduse mehhanismidega vaktsineerimis-, läbipõdemis- või testimistõendite vastastikuseks tunnustamiseks ja koostalitluseks (vormid ja digitaalsete usaldusteenuste juhtimine, lüüs, 2D vöötkood, rakendused, digitaalsertifikaadi haldamine). Lisaks sellele on kättesaadavad ELi digitaalsete COVID-tõendite puhul kasutatavad üksikasjalikud tehnilised struktuurid ja väärtuskomplektid. Välja on töötatud avatud lähtekoodina avaldatud etalonteostused.

Tööd juhtinud e-tervise võrgustik on teinud koostööd ELi asutuste, terviseohutuse komitee, Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste institutsioonidega. ELi digitaalse COVID-tõendi liikmesriikides kasutusele võtmiseks tehakse täiendavat tööd. Rahvusvahelise koostalitlusvõime tagamiseks jätkub koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Lisateave:

Kontaktijälgimis- ja hoiatusrakendused

Mobiilsed kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendused saavad aidata kaasa SARS-CoV-2 viiruse leviku vähenemisele ja toetada liikumispiirangute järkjärgulist kaotamist järgmiselt:

  • teavitades kodanikke juhul, kui nad on olnud viirusega nakatunud isikute läheduses (kauem kui 15 minutit alla kahe meetri raadiuses) ning
  • julgustades neid teavitama oma tervishoiuasutusi ja paluma abi.

Euroopa Komisjon ja ELi riigid on loonud koostalitlusvõime tagamiseks kogu ELi hõlmava süsteemi – nn lüüsiteenuse.

See võimaldab eurooplastel

  • reisida ELi piires, kasutades vaid ühte rakendust, ja
  • saada hoiatusi juhul, kui nad võivad olla koroonaviirusega COVID-19 kokku puutunud, olles olnud pikemaajaliselt kontaktis või lähikontaktis kellegagi, kes on nakatunud.

Vaatamata sellele ei avaldata kunagi COVIDiga nakatunud isiku identiteeti.

Kontaktide jälgimise rakenduste installeerimine on vabatahtlik. Sellised rakendused põhinevad Bluetoothi lähedustehnoloogial, mis ei võimalda jälgida inimese asukohta.

Need rakendused hoiatavad inimesi, kes on viibinud teatud aja nakatunud isiku vahetuses läheduses, et nad saaksid hakata kaitsma ennast ja neid ümbritsevaid inimesi, näiteks eneseisolatsiooni ja testimise teel. Nii saab nakkuse edasikandumisele kiiresti piiri panna.

Siiski tuleb austada rakenduste kasutajate eraelu puutumatust ja kaitsta nende andmeid. Riiklikud ametiasutused deaktiveerivad rakendused pandeemia lõpus ning kasutajatel on igal ajal vabadus rakendus seadmest eemaldada.

Kuidas koostalitlusvõime süsteem toimib?

Kasutajad peavad paigaldama ainult ühe rakenduse, mis annab neile hoiatusi ka välismaale reisides. Lüüsiserver võtab vastu ja edastab riiklike rakenduste vahel juhuslikke identifikaatoreid ning minimeerib seeläbi vahetatavate andmete mahtu.

Üha enam Euroopa riike saab võimaluse lüüsiteenusega liituda, sidudes oma riiklikud kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendused süsteemiga ning kasutades seeläbi ära selliste rakenduste täielikku potentsiaali koroonaviiruse nakkusahela piiriülesel katkestamisel ja elude päästmisel.

Lüüsiteenuses osalevad ELi riigid, keda esindavad määratud riiklikud asutused või ametiasutused, on andmete töötlemise kaasvastutavad töötlejad. Nad peavad andma kasutajatele asjakohast teavet nende isikuandmete töötlemise kohta Euroopa liidenduslüüsiteenuse kaudu vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 13 (isikuandmete kaitse põhimõtted). 

Selleks et aidata kaasvastutavatel töötlejatel täita isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 35 tulenevaid kohustusi, on komisjon koostanud Euroopa liidenduslüüsiteenuse kohta dokumendi, mida liikmesriigid saavad kasutada osana oma andmekaitsealasest mõjuhinnangust, mis on seotud lüüsiteenuse kaudu toimuva isikuandmete vahetamisega. Isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks ei avalikustata seda osa dokumendist, milles kirjeldatakse rakendatud turvameetmeid.

Meetmed ja koostalitlusvõime suunised

16. aprillil 2020 võtsid ELi riigid komisjoni toetusel vastu ELi meetmekogumi, et kasutada koroonaviiruse pandeemiale reageerimiseks mobiilirakendusi, mis on vastavuses isikuandmete kaitse põhimõtetega ning mida saab kasutada kontaktide jälgimiseks ja hoiatamiseks. 13. mail 2020 võtsid ELi riigid Euroopa Komisjoni toetusel vastu koostalitlusvõime suunised kontaktide jälgimiseks heaks kiidetud mobiilirakenduste kohta ELis ja 30. juunil 2020 asjaomased tehnilised kirjeldused.

Suuniste peamine põhimõte on, et kasutajatel peaks olema võimalik kasutada ühte rakendust, olenemata sellest, kus nad ELis viibivad. Koostalitlusvõime lüüsiteenus on seotud riiklike kontaktide jälgimise rakenduste tagasüsteemiga, mis tagab selle, et riiklikud rakendused töötavad sujuvalt erinevates ELi riikides. Lüüsiteenuse kaudu töötlemise kord on kindlaks määratud komisjoni vastu võetud rakendusotsuses.

Lisateave