E-tervis

ELi koostöö

Kuigi e-tervise lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt tervishoiusüsteemides kuulub liikmesriikide pädevusse, on EL pühendunud riikide toetamisele ning teeb selleks kättesaadavaks rahastust ja platvorme, kus ELi liikmesriigid saavad e-tervisega seotud küsimustes koostööd teha. Mõningaid aspekte, nagu koostalitlusvõime või kvaliteedistandardid, käsitletakse Euroopa tasandil koordineeritud tegevuse ja digitaalse ühtlustamise kaudu.

Poliitilise koostöö platvormid

Mitmed struktuurid pakuvad koostöö tegemiseks veebiplatvormi.

  • E-tervise võrgustik, mis loodi direktiiviga 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, ühendab e-tervise eest vastutavaid riiklikke asutusi. Selle vabatahtliku võrgustiku kaudu saavad ELi liikmesriigid suunata e-tervise arengut Euroopas ning aidata kujundada e-tervise koostalitlusvõime ja standardimise poliitikat. E-tervise võrgustiku tegevus põhineb 2018.–2021. aasta mitmeaastases töökavas sätestatud prioriteetidel.
  • E-tervise võrgustikku toetav ühismeede (eHAction) käivitati 2018. aastal. Sedalaadi kolmas ühismeede tugineb oma edukate eelkäijate tööle. Selle peamised eesmärgid on toetada e-tervise võrgustikku tehniliste ja teaduslike nõuannetega, hõlbustada piiriülest tervishoidu kogu ELis ja pakkuda vajalikku poliitilist toetust e-tervise digitaalteenuse taristule (eHDSI).

    Ühismeetme eHAction raames töötatakse välja strateegilised soovitused ja vahendid, et toetada e-tervise võrgustiku, ELi riikide ja komisjoni vahelisi poliitilisi arutelusid neljas prioriteetses valdkonnas, mis põhinevad e-tervise võrgustiku mitmeaastasel tööprogrammil aastateks 2018–2021. Seda rahastatakse ELi terviseprogrammi kaudu, mille eesmärgid on järgmised:

    • inimeste võimestamine;
    • terviseandmete uuenduslikule kasutamisele kaasaaitamine;
    • ravi järjepidevuse parandamine;
    • rakendamisprobleemide lahendamine.
  • E-tervise sidusrühm (eHSG) koosneb Euroopa katusorganisatsioonide/-ühenduste või üleeuroopalise tegevusega teadusuuringute, tööstuse, standardimise valdkonna organisatsioonide esindajatest või e-tervise sektori kasutajaid (patsiendid, spetsialistid, teenuseosutajad jne) esindavatest ühendustest. Selle peamine eesmärk on aidata kaasa e-tervise poliitika arendamisele ELi tasandil. Sidusrühm loodi 2012. aastal ja selle volitused kestavad kuni 2022. aasta lõpuni; rühmas on 30 liiget.
    Euroopa tasandi koostööd arendatakse praegu järgmistes tehnilistes valdkondades, et edendada digitervise eeliseid ja lisaväärtust konkreetsetes tegevusvaldkondades:
    • e-tervise digitaalteenuse taristu loomine terviseandmete piiriüleseks vahetamiseks, et võimaldada ELi piires välismaal reisivatele kodanikele ravi järjepidevust;
    • tervishoiu Euroopa andmeruumi loomine, et võimaldada terviseandmete turvalist kasutamist tervishoiuteenuste osutamise, teadusuuringute ja poliitika kujundamise toetamiseks.

ELi rahaline toetus

E-tervise poliitika rakendamisel tugineb komisjon mitmele rahastamisvahendile.

  • Euroopa ühendamise rahastust toetatakse transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikavaldkonna üleeuroopalisi võrke ja taristuid. Sellest rahastatakse projekte, mis tegelevad ühiste probleemidega, pakkudes tehnilisi ja korralduslikke eksperditeadmisi. Euroopa Ülemkogu poolt ajavahemikuks 2021–2027 kavandatud eelarve on 28 396 miljonit eurot kogu programmi jaoks.
  • programm „Digitaalne Euroopa“ investeerib peamisesse strateegilisse digivõimekusse ja täiendab muid digipöörde toetamise vahendeid ning selle eelarve on Euroopa Ülemkogu ettepaneku kohaselt 6761 miljonit eurot.
  • ELi suurim teadusuuringute programm „Horisont 2020“ toetab tervise ja heaoluga seotud IKT valdkonnas teadusuuringuid, innovatsiooni ja koostööd. Samuti julgustab see VKEsid laiendama e-tervise lahendusi ja liikuma välismaistele turgudele. Ajavahemikul 2021–2027 järgneb sellele järgmine programm „Euroopa horisont“, mille eelarve on 2020. aasta juulis Euroopa Ülemkogu poolt tehtud ettepaneku kohaselt 75 900 miljonit eurot.
  • Kolmanda terviseprogrammiga (2014–2020) toetati ühismeetmeid ja kaasrahastati mitmeid e-tervise valdkonna projekte. Tulevane ELi neljas terviseprogramm (2021–2027) toetab jätkuvalt e-tervise alast Euroopa Liidu tegevust. Euroopa Ülemkogu 2020. aasta juuni järelduste kohaselt on selle eelarve 1670 miljonit eurot. 

E-tervisega seotud uuringud

Euroopa Komisjon toetas kahte uuringut telemeditsiini ja suurandmete kohta, et suunata digitervise ja -hoolduse poliitikat. 

Komisjon on tellinud uuringu „Liikmesriikide tervisealaste andmekaitsenormide hindamine seoses isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisega“. Uuringu käigus kaardistatakse, kuidas isikuandmete kaitse üldmäärust rakendatakse eri riikide tervishoiusektoris. Samuti antakse ülevaade ELi riikides kehtivast õiguslikust ja tehnilisest terviseandmete jagamise korrast ning juhtimismehhanismidest, mis on loodud selleks, et hõlbustada kolmandate isikute juurdepääsu terviseandmetele nende taaskasutamiseks. Selle uuringu tulemusi oodatakse 2020. aasta lõpuks.

Euroopa Komisjon korraldab ka õiguslikke lünkasid käsitleva uuringu, mille eesmärk on teha kindlaks takistused digitaalsete tervishoiuteenuste osutamisel, tehisintellekti kasutamisel tervishoius ning pöörata erilist tähelepanu vastutusele ja terviseandmete kasutamisele. Uuringus vaadeldakse ka riigihankeid käsitleva direktiivi 2012/24/EÜ artiklit 14.

Suutlikkuse suurendamine ja digioskused

Kui tervise- ja hooldusvaldkonna digilahendusi kavandatakse eesmärgipäraselt ja neid rakendatakse kulutõhusal viisil, võivad need parandada miljonite kodanike heaolu ning muuta radikaalselt patsientidele tervise- ja hooldusteenuste osutamise viisi. Samuti võivad need aidata lahendada selliseid tervisekriise nagu COVID-19 pandeemia.

Komisjon püüab toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist selliste uute tehnoloogiate kasutamisel nagu teletervis ja tehisintellekt. Samuti aidatakse neil optimeerida oma tervishoiusüsteeme näitajate ja võrdlusuuringute ning lühiajaliste vastastikuste eksperdihinnangute / mestimisprogrammide väljatöötamise kaudu. Tervishoiu- ja hooldussektori digiteerimise olulise osana teeb komisjon koostööd ELi riikidega, et pakkuda üliõpilastele ja tervishoiutöötajatele, haiglate juhtidele ja poliitikakujundajatele digioskuste alast koolitust ja haridust, sealhulgas oskuste täiendamist, ümberõpet ja teadmiste jagamise võimalusi.