Nakkushaigused

Ülevaade

Viimastel kümnenditel on ELi liikmesriigid edukalt võidelnud nakkushaiguste vastu nii ravi kui ka ennetuse abil. Haigestumus nakkushaigustesse on kas vähenenud või püsinud stabiilsena ning peamiseks surmapõhjuseks ELi liikmesriikides on nüüd mittenakkuslikud haigused, nagu vähktõbi ja südamehaigused.

Siiski ohustavad nakkushaigused endiselt Euroopa kodanike tervist. Üleilmastunud maailmas jõuavad nakkushaigused ühest riigist teise väga kiiresti. Nakkushaiguste (taas)levik, ravimiresistentsus ja vaktsineerimisvastasus on mõned probleemidest, millega ELil tegeleda tuleb. ELi peamised poliitilised meetmed nakkushaiguste vältimiseks on:

  • seire
  • kiire avastamine
  • kiire reageerimine

Nakkushaiguste seire

Seiresüsteemid võimaldavad koguda nakkushaigustega seotud suundumuste jälgimiseks ning haiguspuhangute kiireks avastamiseks vajalikku teavet ning kindlaks teha riskitegureid ja sekkumist vajavaid valdkondi. Kogutud teabel põhineb nii prioriteetide seadmine, tegevuste kavandamine, ennetusprogrammide rakendamine ja nende jaoks vahendite eraldamine kui ka nende programmide ja muude kontrollimeetmete hindamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2119/98/EÜ loodi nakkushaiguste epidemioloogilise seire ja tõrje võrgustik. Võeti vastu rida rakendusmeetmeid ning koostati nakkushaiguste ja nendega seotud rahvatervise probleemide loetelu (komisjoni otsus nr 2000/96/EÜ), sh haigusjuhtude määratlused (komisjoni otsus nr 2002/253/EÜ).

Hiljem otsus nr 2119/98/EÜ tühistati ja asendati see Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsusega nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta. Uue otsusega taaskäivitati ka nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste epidemioloogilise seire võrgustiku töö. Samuti sätestati selles andmed ja teave, mida riikide pädevad asutused peavad edastama, ning võrgustiku tööd määrati juhtima Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus.

Haiguste ja haigusjuhtude määratluste loetelu ajakohastatakse pidevalt, et võtta arvesse esmahaigestumuse ja levimuse suundumusi, uuemaid teadusandmeid ning viimaseid muutusi laboratoorse diagnostika kriteeriumides ja praktikas.

Haiguste kiire avastamine

Nakkushaigused ei tunne riigipiire ning võivad levida väga kiiresti, kui ei tegutseta õigeaegselt. Haiguspuhangu korral peab ELi tegevus olema kiire ja kooskõlastatud.

Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem (EWRS)

Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem on otsuse 1082/2013/EL artikliga 8 loodud ELi tasandi kiirhoiatussüsteem teadete edastamiseks tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta. Konfidentsiaalne arvutisüsteem võimaldab pidevat teabevahetust Euroopa Komisjoni ja ELi riikide vahel juhul, kui on vaja edastada hoiatusteateid, hinnata rahvatervise riske ning määrata kindlaks rahvatervise kaitseks vajalikke meetmeid.

Süsteem kuulub Euroopa Komisjonile ja seda haldab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Süsteemi on edukalt kasutatud hoiatusteadete edastamiseks, teabevahetuseks ning meetmete kooskõlastamiseks seoses varasemate haiguspuhangutega, nagu SARS, gripipandeemia A(H1N1), Ebola, Zika ning muud piiriülesed nakkushaiguste juhtumid.

Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu hoiatusteadete saatmise ning teabevahetuse, konsulteerimise ja kõnealustele ohtudele reageerimise koordineerimise kord on sätestatud komisjoni 13. veebruari 2017. aasta rakendusotsusega (EL) 2017/253.

Kiire reageerimine

Kiiret reageerimist tõsistele piiriülestele terviseohtudele kooskõlastatakse ELi tasandil terviseohutuse komitees. Terviseohutuse komitee on tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimise meetmete kooskõlastamise platvorm ning varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem selle töövahend. Komitee koosneb ELi riikide esindajatest. Komitee toetab teabevahetust ELi riikide vahel ning kooskõlastab koos komisjoniga valmisolekut, planeerimist, riskidest ja kriisiolukordadest teavitamist ning neile reageerimist liikmesriikides.

Terviseohutuse komitee kohtub korrapäraselt ja vastavalt vajadusele, kui selle kutsub kokku komisjon või ELi liikmesriik. Kõiki koosolekuid juhatab komisjoni esindaja.

Iga kord, kui ELi riik kavatseb tõsise piiriülese terviseohuga võitlemiseks võtta rahvatervisega seotud meetmeid, peab ta eelnevalt teatama teistele ELi riikidele ja komisjonile meetmete sisust, eesmärgist ja ulatusest, välja arvatud juhul, kui meetmed tuleb rahvatervise kaitseks vastu võtta viivitamata.

Pandeemiaoht

Gripipandeemia korral koordineerib ELi tasandi tegevust komisjon, kasutades varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi, mille kaudu riikide ametiasutused on kohustatud teineteisele teatama kavandatavatest või juba võetud meetmetest. Samuti suhtleb komisjon pidevalt kõikide oluliste partneritega, nagu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Ravimiamet, Maailma Terviseorganisatsioon ja ülemaailmne terviseohutuse algatus.

Komisjon võib kaaluda ka kiirmenetluse kasutamist pandeemilise gripi vaktsiini kasutusloa väljaandmisel. Näiteks viisid H1N1 gripipandeemiaga võitlemisel saadud õppetunnid tihedama koostööni komisjoni ja ELi riikide vahel, et tulevaste gripipandeemiate korral oleksid vaktsiinid paremini kättesaadavad.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

Keskus loodi 2005. aastal eesmärgiga aidata kindlaks teha ja hinnata nakkushaigustest tulenevaid olemasolevaid ja uusi ohte inimeste tervisele. Sellega toetab keskus Euroopa Komisjoni tööd valmisoleku, riskijuhtimise ja kriisidele reageerimise valdkonnas.

Keskuse seiretöö hulka kuulub näiteks nakkushaiguseid ja tervise eriküsimusi käsitlevate seireandmete kogumine kõikidelt ELi riikidelt ning Euroopa Majanduspiirkonna riikidelt (Island ja Norra), samuti nende andmete analüüs ja levitamine. Andmed kogutakse TESSy andmebaasi ning neid levitatakse järelevalveatlase kaudu.

Riskide kiirhinnanguid koostab keskus Euroopa Komisjoni või liikmesriigi taotlusel või asutusesisese otsuse alusel.

Lisateave