Veri, koed ja elundid

Ülevaade

Veri, koed, rakud ja organid on vajalikud mitmesuguste ravimeetodite puhul. Tänu inimpäritoluga ainetel põhinevale ravile päästetakse elusid (nt vereülekanne trauma korral), parandatakse elukvaliteeti (nt neerusiirdamine) ning luuakse isegi uut elu (sugurakud ja kehaväline viljastamine).

Hoolimata nendest ainetest saadavale kasule kaasneb nendega ka riske, eelkõige nakatumisoht. Euroopa Komisjon aitab neid riske vähendada, kasutades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punkti a kohast mandaati sätestada inimpäritoluga ainetele kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded.

Selleks on komisjonil mitmesuguseid meetodeid, näiteks õigusaktide ettevalmistamine ja suuniste väljatöötamine, riiklike asutuste rakendustegevuse toetamine, järelevalve ja projektide toetamine. Komisjoni üldeesmärk on kaitsta oma kodanikke.

Kuna tervishoid on siiski riikide pädevuses, tehakse inimpäritoluga ainete puhul lubatud tavade kohta otsuseid riiklikul tasandil. Komisjon riikide otsustusprotsessi ei sekku ning otsused võivad riigiti olla erinevad. Lõpuks tuleb ELi riikides lubatud tavad siiski ELi ohutus- ja kvaliteedinõuetega kooskõlla viia. Riikide asutused võivad siiski otsustada lisada kohalikke ja rangemaid ohutus- ja kvaliteedinõudeid, näiteks täiendav laborianalüüs kohaliku eriti suure nakkusohuga epidemioloogilise haiguspuhangu korral.

Sektori korraldus

Kuigi doonorid ja lõplikud kliinilised retsipiendid on vere, kudede, rakkude ja organite puhul erinevad, on enamiku inimpäritoluga ainete kulg kogu protsessi jooksul sarnane. See algab annetamisega ja lõppeb kliinilise rakendamisega ning hõlmab kogumist, töötlemist ja jaotamist, aga ka doonori uuringuid ja ainete, eelkõige vere, kudede ja rakkude säilitamist. Kogu protsess toimub spetsialiseeritud meditsiiniasutustes.

/health/file/32378_etdonor-to-recipient.jpg

Peamised käimasolevad algatused

Euroopa Komisjon hindab praegu esimest korda ametlikult ELi õigusakte, mis käsitlevad verd, kudesid ja rakke. Alusaktid võeti vastu 2002. aastal vere ja 2004. aastal kudede ja rakkude suhtes. Hinnatakse seda, kas need aktid täidavad põhieesmärki parandada vere, kudede ja rakkude ohutust ja kvaliteeti ning kas need on endiselt eesmärgipärased.

Kudede ja rakkude ühine Euroopa kood kehtestati selleks, et aidata riiklikel pädevatel asutustel jälgida kudede ja rakkude kulgu doonorilt kuni retsipiendini ja vastupidi. Selle kordumatu tunnuse kasutamisel iga koe- ja rakuühiku puhul on meditsiiniasutustel abiks avalik IT-platvorm. Selle vahendusel saavad kasutajad juurdepääsu vajalikule teabele ELis ringlevate kudede ja rakkude päritolu ja spetsifikatsioonide kohta.