Veri, koed ja elundid

Elundid

Kuigi elundite siirdamine on üha levinum ravimeetod, on peamine selle kasutamist piirav tegur elundite vähene kättesaadavus.

Neerud on kõige sagedamini siirdatav elund, mis on lõppstaadiumis olevate neeruhaiguste puhul suureks abiks. Muud sagedamini siirdatavad elundid on maks, kopsud ja süda, kuid siirdada on võimalik ka peensoolt ja kõhunääret ning pidevalt töötatakse välja uusi siirdamisliike.

Surmajärgselt on võimalik annetada kõiki elundeid ning elusdoonorid saavad annetada ka ühe neeru või osa maksast.

/health/file/31893_et2017_infographic_obtc.jpg

Õigusaktid

Elundite siirdamise standardite õigusraamistik on sätestatud direktiivis 2010/53/EL (ELi elundidirektiiv).

Direktiiviga kehtestatakse elundite kvaliteedi- ja ohutusstandardid ning see hõlmab kõiki siirdamisprotsessi etappe – annetamine, hankimine, uurimine, käsitsemine ja jaotamine.

Direktiivi kui põhiakti rakendamise hõlbustamiseks on komisjon teinud ELi liikmesriikide ametiasutustega tihedat koostööd ja vastu võtnud rakendusdirektiivi 2012/25/EL (millega kehtestatakse siirdamiseks ettenähtud inimelundite liikmesriikidevahelist vahetust käsitleva teavitamise kord).

Elundidirektiivi käsitleva komisjoni ettepanekuga kaasnes mõjuhinnang. Kehtivad õigusaktid põhinevad Euroopa Parlamendi resolutsioonil 2007/2210, nõukogu järeldustel nr 15332/07 SAN elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta, komisjoni teatisel KOM(2007) 275 ning konsultatsioonidokumendil elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta.

Suunised

Euroopa Komisjon teeb tihedat koostööd ekspertasutustega, nagu Euroopa Nõukogu ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), et töötada välja praktilised suunised, mis aitavad siirdamiskeskustel ja hankimisasutustel rakendada kohustuslikku õigusraamistikku.

Koordineerimine ja rakendamine

ELi õigusaktide rakendamise eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused. Euroopa Komisjon kohtub nendega korrapäraselt, et hõlbustada teabevahetust, vahetada häid tavasid ning jõuda ühisele seisukohale direktiivide rakendamise üksikasjades.

Pädevate asutuste korraldatavad korrapärased uuringud aitavad Euroopa Komisjonil õigusaktide rakendamise olukorra kohta aruandeid koostada.

Tegevuskava

Euroopa elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava (2009–2015): Tihedam liikmesriikide koostöö aitab neil toime tulla doonorelundite puudusega, tõhustada siirdamissüsteeme ning täiustada siirdamiseks mõeldud elundite kvaliteeti ja ohutust. Tegevuskava abil on liikmesriigid võtnud ühise suuna tõhusama riikliku siirdamisalase tegevuse poole ja see on olnud aluseks paljudele ELi rahastatud meetmetele. Tegevuskava rakendamise ajal (2009–2015) kasvas elundisiirdamiste arv ELis igal aastal 4600 võrra.

ELi rahastatavad meetmed

Euroopa Komisjon rahastab inimpäritoluga ainete valdkonna meetmeid ELi kolmanda terviseprogrammist (2014–2020) ja on seda teinud ka varasemate ELi terviseprogrammide vahendusel. Peamiselt toetatakse projekte ning koos riikide ametiasutustega võetavaid ühismeetmeid. Lisaks on Euroopa Parlament teinud ettepaneku rahastada selles valdkonnas mõnda katseprojekti.

Meetmete eesmärk on toetada ELi kohustuste täitmist ohutuse ja kvaliteedi valdkonnas, kuid need aitavad saavutada ka muid poliitilisi prioriteete, nagu inimpäritoluga ainete kättesaadavuse parandamine ning annetamist ja tarnet toetavate tervishoiusüsteemide tõhustamine. Mõned näited hiljutistest meetmetest:

  • EDITH – erinevaid elundidoonorluse ja elundite siirdamise tavasid käsitlev projekt
  • EUDONORGAN – koolitused ja sotsiaalne teadlikkus elundidoonorluse laiema leviku saavutamiseks Euroopa Liidus ja naaberriikides
  • COORENOR – Euroopa algatuse koordineerimine riiklike elundisiirdamisorganisatsioonide vahel
  • ODEQUS – elundidoonorlust käsitlevad Euroopa kvaliteedisüsteemi näitajad ja metoodika
  • Ühismeede ACCORD – üldine koordineerimine elundidoonorluse valdkonnas kogu Euroopa Liidus
  • Ühismeede MODE – vastastikused elundidoonorluse ja elundite siirdamise vahetused: surmajärgse elundidoonorluse ja elundite siirdamise programmide täiustamine ja arendamine
  • EFRETOS – Euroopa raamistik elundite siirdamise tulemuste hindamiseks
  • DOPKI – elundidoonorluse alaste teadmiste suurendamine ja tavade täiustamine
  • ALLIANCE-O – elundidoonorlust ja elundite siirdamist käsitlevate riiklike teadusprogrammide koostööd edendav Euroopa rühm
  • ETPOD – elundidoonorluse Euroopa koolitusprogramm
  • ELIPSY – Euroopa elusdoonorite psühhosotsiaalne jätkutoetus
  • EULOD – elusdoonorlus Euroopas