Veri, koed ja elundid

Veri

Vere ja selle komponentide (punaliblede, vereliistakute ja plasma) annetamine võimaldab teha tervet rida olulisi ja tihti elupäästvaid raviprotseduure. Vereülekannetel on oluline roll suuremate vigastuste ja operatsioonide puhul ning tihti on neid vaja ka vähiraviks ja pärilike krooniliste verehaiguste, nagu talasseemia raviks.

Verekomponendina annetatud plasmat saab kasutada meditsiinitoodete, nt immunoglobuliini ja protrombiini valmistamiseks. Selliste toodete valmistamist reguleerivad ravimialased õigusaktid, plasma annetamist, kogumist ja analüüsimist aga verd käsitlevad õigusaktid.

Vere ja verekomponentide kättesaadavus oleneb kodanike valmisolekust verd annetada. Enamik inimesi, kelle tervis on korras, võivad verd annetada.

/health/file/31409_etblood_donations_transfusions.png

Õigusaktid

Vere ja verekomponentide kvaliteedi- ja ohutusnõuete õigusraamistik on kehtestatud direktiiviga 2002/98/EÜ, mida nimetatakse ka Euroopa veredirektiiviks. Sellega reguleeritakse kõiki vereülekandeahela etappe alates vere annetamisest, kogumisest, uurimisest, töötlemisest ja säilitamisest kuni jaotamiseni.

Direktiivi kui põhiakti rakendamise hõlbustamiseks on Euroopa Komisjon teinud ELi liikmesriikide ametiasutustega tihedat koostööd ning vastu võtnud järgmised rakendusaktid.:

Komisjoni direktiivides 2009/135/EÜ, 2011/38/EL, 2014/110/EL ja (EL) 2016/1214 käsitletakse teatavaid täiendavaid tehnilisi nõudeid.

Oluline on silmas pidada, et ELi riigid võivad alati otsustada kohaldada ülaltoodutest rangemaid vere- ja veretoodete kvaliteedi- ja ohutusnõudeid.

Praegu on komisjonil käsil verd, kudesid ja rakke käsitlevate ELi õigusaktide esimene ametlik hindamine.

Suunised

Euroopa Komisjon teeb tihedat koostööd ekspertasutustega, nagu Euroopa Nõukogu ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, et koostada praktilisi suuniseid, mis aitavad vereteenistusasutustel rakendada kohustuslikku õigusraamistikku.

  • Vere, kudede, rakkude või organite seisukohalt ohtliku epidemioloogilise haiguspuhangu korral koostab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus alati riskihindamise ja valmisolekukava. Viimati on seda tehtud seoses järgmiste haigustega:

Koordineerimine ja rakendamine

ELi õigusaktide rakendamise eest vastutavad riikide pädevad asutused. Euroopa Komisjon kohtub nendega korrapäraselt, et hõlbustada teabevahetust, vahetada häid tavasid ning jõuda direktiivide rakendamise üksikasjades ühisele seisukohale.

Pädevate asutuste korrapärane küsitlemine aitab komisjonil õigusaktide rakendamise hetkeolukorra kohta aruandeid koostada.

Järelevalve

Järelevalve on inimpäritoluga aineid käsitleva õigusraamistiku üks võtmekohti. ELi õigusaktide kohaselt peavad nii koe- ja vereteenistusasutused kui ka siirdamiskeskused ja haiglad teatama oma riigi pädevale asutustele kõikidest juhtumitest, mil patsiendil ilmneb raske kõrvaltoime või tõsine kõrvalekalle.

Pädevad asutused esitavad Euroopa Komisjonile igal aastal aruande ning nende põhjal koostab komisjon ELis registreeritud raskete kõrvaltoimete ja tõsiste kõrvalekallete aastakokkuvõtte. Koostatud aruandeid ja kokkuvõtteid kasutatakse ELis järgitavate annetamise ning ülekannete ja siirdamise tavade parandamiseks. Rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamist jälgib spetsiaalne järelevalve töörühm, et saadud õppetundidest võimalikult palju kasu oleks.

Komisjon haldab ka vere ja verekomponentide kiirhoiatussüsteemi (RAB) ning inimkudede ja -rakkude kiirhoiatussüsteemi (RATC), mis võimaldavad tõhusat ja turvalist kiirteabevahetust olukordades, mis võivad mõjutada vere, kudede või rakkude käitlemise turvalisust ja kvaliteeti kahes või enamas ELi riigis.

Komisjon julgustab riike panustama Maailma Terviseorganisatsiooni andmebaasi veebilehel NOTIFY Library, kus kogu maailma eksperdid jagavad teavet valitud ja analüüsitud rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest, mida seostatakse inimorganite, -vere, -kudede või -rakkude annetamise, käitlemise või kliinilise kasutamisega. Veebilehe eesmärk on informatiivne ning sealt leiab esitatud andmete kohta eksperdiarvamusi ja lisateavet.

ELi rahastatavad meetmed

Euroopa Komisjon rahastab inimpäritoluga ainete valdkonna meetmeid ELi terviseprogrammist. Peamiselt toetatakse projekte ning koos riikide ametiasutustega võetavaid ühismeetmeid.

Meetmete eesmärk on toetada ELi kohustuste täitmist ohutuse ja kvaliteedi valdkonnas, kuid need aitavad saavutada ka muid poliitilisi prioriteete, nagu inimpäritoluga ainete kättesaadavuse parandamine ning annetamist ja tarnet toetavate tervishoiusüsteemide tõhustamine. Mõned näited hiljutistest meetmetest:

  • Kaks juhendit patsientide vere käitlemise kohta. Üks neist on mõeldud tervishoiuasutustele, teine haiglatele
  • Ühismeede VISTART edendab ja hõlbustab vere, kudede ja rakkudega seotud kontrolli-, tegevuslubade andmise ja järelevalvesüsteemide ühtlustamist
  • Eurobaromeetri aruanded Euroopa avaliku arvamuse kohta vere, kudede ja rakkude annetamise ning ülekannete ja siirdamise küsimuses
  • Creative Ceutical Report – kogu ELi hõlmav uuring vere, verekomponentide ja plasmaderivaatide turu kaardistamiseks peatähelepanuga nende kättesaadavusel patsientide jaoks
  • Catie – pädevate asutuste koolitamine kontrollide teostamiseks Euroopas. Koolituste väljatöötamine inspektoritele vere ja verekomponentide valdkonnas
  • EUOBU – Juhend optimaalse verekasutuse kohta ELis
  • DOMAINE – piisava arvu turvaliste veredoonorite võrgustiku loomise projekt: võrreldakse ja soovitatakse doonorihalduse häid tavasid
  • EuBIS – vereteenistusasutuste kontrollimise üleeuroopaliste standardite ja kriteeriumide väljatöötamine
  • EU - Q - Blood SOP – üleeuroopalise standardse töökorra väljatöötamine vere kvaliteedi ja ohutuse tagamise hea tava jaoks