Kalandus

Ühine kalanduspoliitika (ÜKP)

Ühine kalanduspoliitika (ÜKP)

Ühine kalanduspoliitika (ÜKP)

ELi kalavarude majandamine

Mis on ühine kalanduspoliitika?

Ühine kalanduspoliitika – see on eeskirjade kogum Euroopa kalalaevastike haldamiseks ja kalavarude säilitamiseks. Poliitika, mille eesmärk on majandada ühist ressurssi, annab kõigile Euroopa kalalaevastikele võrdse juurdepääsu ELi vetele ja püügipiirkondadele ning tagab kaluritele õiglase konkurentsi.

Varud võivad olla küll taastuvad, kuid need saavad aja jooksul otsa. Mõned kalavarud kannatavad siiski ülepüügi all. Seepärast on ELi liikmesriigid võtnud meetmeid, et tagada Euroopa kalatööstuse jätkusuutlikkus. Samuti selleks, et kalapopulatsioonide suurus ja juurdekasv ei oleks pikas perspektiivis ohus.

Ühist kalanduspoliitikat hakati rakendama 1970. aastatel ning seda on korduvalt ajakohastatud. Viimane uuendus jõustus 1. jaanuaril 2014.

Mis on ühise kalanduspoliitika eesmärk?

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et kalandus ja vesiviljelus oleksid keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikud ning et need oleksid ELi kodanikele tervisliku toidu allikaks. Eesmärgiks on tugevdada dünaamilist kalatööstust ja tagada kalapüügiga tegelevatele kogukondadele rahuldav elatustase.

Kuigi püüki on oluline maksimeerida, peavad siiski olema kehtestatud asjaomased piirnormid. Me peame tagama, et kalapüük ei kahjustaks kalapopulatsioonide paljunemisvõimet. Praeguse poliitikaga kehtestatakse see, et püügi piirnormid ajavahemikus 2015–2020 peaksid olema säästvad ning pikas perspektiivis kalavarusid säilitama.

Tänaseni ei ole täielikult selge, milline on kalapüügi mõju haavatavale merekeskkonnale. Sel põhjusel on ühise kalanduspoliitika lähenemisviis ettevaatlik ning võtab arvesse inimtegevuse mõju ökosüsteemi kõigi komponentide suhtes. Kalalaevastikke püütakse mõjutada võtma kasutusele selektiivsemat lähenemist püügile. Samuti püütakse järk-järgult välja juurida soovimatu saagi vette tagasi laskmise praktika.

Reform muudab ka ühise kalanduspoliitika juhtimist, andes ELi liikmesriikidele riiklikul ja piirkondlikul tasandil rohkem volitusi.

Ühisel kalanduspoliitikal on neli peamist poliitikavaldkonda:

ÜKP hõlmab ka vesiviljelust käsitlevaid eeskirju ja sidusrühmade osalust.

Uue ühise kalanduspoliitika põhipunktid

 sustainability in depth The international dimension of the EU Common Fisheries Policy

The European Maritime and Fisheries Fund 2014-2020 Sustainable tools for the world's largest seafood market

The new Common Fisheries Policy: sustainability in depth

The international dimension of the EU Common Fisheries Policy

The European Maritime and Fisheries Fund 2014-2020

Sustainable tools for the world's largest seafood market

Ametlikud dokumendid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/812, 20. mai 2015, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2187/2005, (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 2347/2002 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1379/2013 ja (EL) nr 1380/2013 seoses lossimiskohustusega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1434/98

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ