Kalandus

Kalapüük väljaspool ELi

Kalapüük väljaspool ELi

Kalapüük väljaspool ELi

Üle veerandi Euroopa kalapüügialuste püütavast saagist pärineb väljastpoolt ELi meresid. Umbes 8 % ELi püügist teostatakse vastavalt kalanduskokkulepetele ELi mittekuuluvate riikidega. 20 % saagist pärineb avamerelt – peamiselt piirkondadest, mida haldavad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid.

EL on suur kalapüügiga tegeleja ning maailma suurim kalandustoodete ühtne turg. ELil on ka oluline roll parema halduskorralduse edendamisel paljude rahvusvaheliste organisatsioonide raames. Ta töötab välja ja rakendab kalavarude haldamise poliitikat ning mereõigust üldisemalt. EL teeb ÜRO süsteemis tihedat koostööd oma partneritega kogu maailmas. Nende hulgas on näiteks Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.

Kalandustoodetega kauplemine

EL on maailma suurim kalanduse ühtne turg ning kala ja kalasaaduste sissevedaja.

Iga kolme aasta järel kehtestab EL teatavate kalaliikide ja kalasaaduste suhtes autonoomsed tariifimäärad. Need võimaldavad vedada ELi sisse teatava koguse tooteid alandatud tariifiga, mis on tavaliselt kas 0, 4 või 6 protsenti. Kvootide abil suurendatakse olukorras, kus nõudmine ELis ületab pakkumise, ELi töötleva tööstuse varustamist sellise toorainega, millest ta sõltub.

The international dimension of the EU Common Fisheries Policy

The international dimension of the EU Common Fisheries Policy

Ametlikud dokumendid

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008