Kalandus

Kahepoolsed lepingud ELi mittekuuluvate riikidega

Kahepoolsed lepingud ELi mittekuuluvate riikidega

Kahepoolsed lepingud ELi mittekuuluvate riikidega

ELil on liitu mittekuuluvate riikidega kahte liiki kalanduskokkuleppeid:

  • kalandusalased partnerluskokkulepped – EL annab kalapüügiõiguste eest rahalist ja tehnilist toetust (sõlmitakse peamiselt lõunapoolsete partnerriikidega);
  • nn Põhjamaade lepingud – ühine varude haldamine Norra, Islandi ja Fääri saartega.

Kalandusalased partnerluskokkulepped

EU SFPAs infographic

ELi mittekuuluvate riikidega peab Euroopa Komisjon ELi nimel säästvate kalanduskokkulepete alaseid läbirääkimisi ning sõlmib asjaomaseid kokkuleppeid. Kokkulepete eesmärk on võimaldada ELi alustel püüda õiguslikult reguleeritud moel ülemääraseid varusid vastava riigi majandusvööndis.

Tuunipüügilepingud võimaldavad ELi alustel püüda rändavaid tuunikalaparvesid, mis liiguvad Aafrika rannikul ja India ookeanis.

Segalepingud annavad juurdepääsu mahukatele kalavarudele partnerriigi majandusvööndis.

Kokkulepete raames keskendutakse ka kalavarude säilitamisele ning keskkonnasäästlikkusele, tagades kõigi ELi aluste suhtes kehtivad samad kontrolli ja läbipaistvuse eeskirjad.

Vastutasuks annab EL partnerriikidele rahalist toetust, mis koosneb kahest osast:

  • juurdepääsuõigused majandusvööndile
  • valdkondlik rahaline toetus

Valdkondliku toetuse eesmärk on edendada säästva kalanduse arengut partnerriikides, tugevdades nende haldus- ja teadusalast suutlikkust, keskendudes säästvale kalanduse haldamisele, seirele, kontrollile ja järelevalvele.

ELi kalanduspoliitika reformi mõju kokkulepetele

ELi kalanduspoliitika reform on osaliselt suunatud järgmisele:

  • parandada teadusalaseid teadmisi, mis on aluseks lepingulistele kalapüügiõigustele ning pakkuda rohkem teavet üldise püügikoormuse kohta partnerriigi vetes
  • tugevdada lepingute haldamist, sealhulgas ka sätet inimõiguste kaitse kohta ning suurendada järk-järgult ELi laevaomanike panust seoses juurdepääsu maksumusega
  • edendada rohkem säästvat kalapüüki partnerriigi vetes, suunates täpsemini ELi valdkondlikku toetust ning muuta see sõltuvaks regulaarsest järelevalvest.


Põhjamaade lepingud

ELi kalapüük Põhjamerel ja Kirde-Atlandil on tihedalt seotud naabrite Norra, Islandi ja Fääri saarte sealse tegevusega. Kuna mitmeid kalavarusid hallatakse piiriüleselt, siis on mõistlik, et neli osapoolt koordineerivad oma tegevust eelkõige seepärast, et eri laevastikud ei ole tingimata huvitatud samadest kalavarudest.

Mitmeid varusid hallatakse ühiselt ning kvootide ärakasutamise huvides neid vahetatakse. Osa varudest hallatakse valitsustevahelise Kirde-Atlandi kalanduse konventsiooni raames, mille eesmärk on kalavarude haldamine asjaomases piirkonnas. Teist osa varudest hallatakse rannikuriikide omavaheliste kokkulepete raames.

Sellised kokkulepped on äärmiselt olulised suurele osale ELi laevastikust; eriti oluline on kokkulepe Norraga, mis hõlmab kvoote väärtuses üle 2 miljardi euro. 

Kalanduslepingute nimekiri

Riik Kehtivusaeg Liik ELi panus aastas Eraldised kalanduspoliitika arenguks

 

Cabo Verde 22.12.2018 Tuna 550 000 €/ 500 000 € 275 000 €/ 250 000 €
Comoros Protocol expired on 31.12.2016
Cook Islands 13.10.2020 Tuna 385 000 / 350 000 € 350 000 €
Côte d'Ivoire 30.6.2018 Tuna 680 000 € 257 500 €
Gabon Protocol expired on 23.7.2016
Greenland 31.12.2020 Mixed 16 099 978 € 2 931 000 €
Guinea- Bissau 23.11.2017 Mixed   9 200 000 € 3 000 000 € 
Kiribati Protocol expired on 15.09.2015
Liberia 8.12.2020 Tuna 715 000 €/ 650 000 €/ 585 000 357 500/ 325 000/ 292 500
Madagascar 31.12.2018 Tuna 1 566 250/
1 487 500 €
700 000 €
 Mauritania

15.11.2019

Mixed 61 625 000 € 4 125 000 €
 Mauritius

07.12.2021

Tuna 575 000 € 220 000 €
Micronesia   Protocol expired on 24.2.2010
Morocco 27.2.2019 Mixed 30 million € 14 million €
Mozambique Protocol expired on 31.1.2015
São Tomé and Principe 22.5.2018 Tuna 710 000/
675 000 €
325 000 €
Senegal 19.11.2019 Tuna (+ hake component)  1 808 000/
1 668 000 € 
750 000 €
Seychelles 17.1.2020 Tuna

5 350 000 € in 2014
To 5 000 000 in 2019

2 600 000 €
Solomon Islands Protocol expired on 8.10.2012

Northern agreements

Country Period
Faeroe Islands 2006 - 2012
Norway 2009 - 2015

Historical and legal context of the bilateral agreements

The European Economic Community concluded its first bilateral fisheries agreements in the late 1970's. More than 30 other bilateral agreements were concluded until today mainly with developing States in Africa or in the Pacific. The negotiation of fisheries bilateral agreements resulted from the adoption of the UN Convention of the Law of the Sea (UNCLOS) which establishes a legal sovereignty for coastal states over living marine resources in maritime zones within 200 nautical miles from their baselines (the "Exclusive Economic Zone"). As a result, the conclusion of bilateral agreements with third countries appeared necessary to give European Union fleets access to fish stock surplus that are not used by the coastal states' local fleets.

The Common Fisheries Policy, especially its external dimension, establishes a legal framework for EU fishing activities outside the European waters.