Turismistatistika


Andmed seisuga detsembri 2017. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli kavandatud uuendamine: märts 2019.
Tabel 1. Majutusettevõtted, 2016
Allikas: Eurostat (tour_cap_nat) ja (tour_occ_ninat)
Joonis 1. Majutusettevõtetes ööbimiste arvu suundumused EL 28s, 2005–2016
(indeks 2005 = 100)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)
Joonis 2. Turismi sihtkohad – majutusettevõtetes ööbimiste arv, 2016
(mitteresidentide riigis ööbimiste arv miljonites)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)
Joonis 3. Väljaspool oma elukohariiki reisivate turistide EL 28 majutusettevõtetes ööbimiste osakaal, 2016
(% kõikidest EL 28 majutusettevõtetes ööbimistest)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)
Joonis 4. Turismi intensiivsus, 2016
(residentide ja mitteresidentide majutusettevõtetes ööbimiste arv elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)
Joonis 5. Turismis osaleva elanikkonna osakaal, 2016
(15-aastaste või vanemate elanike %)
Allikas: Eurostat (tour_dem_tttot)
Tabel 2. Residentide turismireisid (15-aastased või vanemad), 2016
Allikas: Eurostat (tour_dem_tttot) ja (tour_dem_totot)
Joonis 6. Eurooplaste puhkuse jooksul välisriigis ööbimiste osakaal turisti elukohariigi järgi, 2016
(% EL 28 residentide välismaal ööbimiste arvust)
Allikas: Eurostat (tour_dem_tntot)
Joonis 7. Väljamineva turismi päritoluriigid, 2016
(välismaal ööbimiste keskmine arv 15-aastase või vanema elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (tour_dem_tntot) ja (demo_pjanbroad)
Tabel 3. Reisimisega seotud tulud ja kulud, mis on kajastatud maksebilansis, 2011–2016
Allikas: Eurostat (bop_c6_q), (bop_eu6_q) ja (nama_10_gdp)

Selles artiklis antakse ülevaade värskeimast statistikast turismi kohta Euroopa Liidus (EL). Turism on ELis oluline oma majandusliku ja tööhõivepotentsiaali, samuti sotsiaalsete ja keskkonnamõjude tõttu. Turismistatistikat kasutatakse peale ELi turismipoliitikast ülevaate saamise ka regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitika jälgimiseks.

2014. aastal tegutses iga kümnes Euroopa finantssektoriväline ettevõte turismimajanduses. Neis 2,3 miljonis ettevõttes töötas hinnanguliselt 12,3 miljonit inimest. Turismiga seotud valdkondades tegutsevate ettevõtete arvele langes 9,1 % kogu finantssektorivälise majanduse ja 21,5 % teenustesektori tööhõivest. Turismimajanduse osakaal kogukäibes ja tegurikuludes arvestatud lisandväärtuses oli suhteliselt madalam, moodustades finantssektorivälise majanduse käibest 3,7 % ja lisandväärtusest 5,6 %.

Peamised statistilised näitajad

Üks kolmandik kõikidest voodikohtadest EL 28s on koondunud Prantsusmaale ja Itaaliasse

Hinnangute järgi tegutses EL 28s 2016. aastal üle 608 000 majutusettevõtte, milles oli kokku üle 31 miljoni voodikoha (vt tabel 1). Ligi üks kolmandik (32,2 %) kõigist EL 28 voodikohtadest oli koondunud vaid kahte ELi liikmesriiki: Prantsusmaale (5,1 miljonit voodikohta) ja Itaaliasse (4,9 miljonit voodikohta); järgnesid Ühendkuningriik, Hispaania ja Saksamaa.

Majutusettevõtetes ööbimiste arv on viimastel aastatel üldiselt kasvanud (vt joonis 1). 2008. ja 2009. aastal vähenes aga majutusettevõtetes ööbimiste arv lühiajaliselt majandus- ja finantskriisi tõttu: EL 28s ööbimiste arv kahanes 2008. aastal 0,6 % ja 2009. aastal veel 2,0 %. Kuid 2010. aastal hakkas ööbimiste arv taastuma ja tipnes 2016. aastal 2,9 miljardi ööbimisega, mis oli veel 3,0 % võrra rohkem kui 2015. aastal.

Üle poole (55,7 %) mitteresidentide ööbimistest EL 28s olid Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis

2016. aastal oli mitteresidentide (st oma riigist väljaspool reisivate inimeste) jaoks kõige tavalisem turismisihtkoht ELis Hispaania, mille majutusettevõtetes ööbimiste arv oli 295 miljonit ööd ehk 22,2 % EL 28 kogunäitajast (vt joonis 2 ja tabel 3). Hispaania 295 miljoni ööbimise juures oli ööbimine enam kui 7 juhul 10-st koondunud kolme piirkonda: Kanaari saared, Baleaarid ja Kataloonia.

Mitteresidentide jaoks olid neli kõige populaarsemat sihtkohta ELis Hispaania, Itaalia (199 miljonit ööbimist), Prantsusmaa (124 miljonit ööbimist) ja Ühendkuningriik (119 miljonit ööbimist; hinnang põhineb 2016. aasta kuuandmetel), kus mitteresidendid veetsid kokku üle poole (55,7 %) kõigist EL 28s veedetud öödest. Kõige vähem külastatud sihtkohad olid Luksemburg ja Läti; nende näitajate tõlgendamisel tuleks arvestada nimetatud liikmesriikide väiksust.

Parema ülevaate (residentide ja mitteresidentide) ööbimiste arvust saab siis, kui võrrelda seda iga riigi rahvaarvuga – see näitab turismi intensiivsust. Selle näitaja põhjal olid 2016. aastal kõige populaarsemad turismisihtkohad EL 28s Vahemere riigid Malta, Horvaatia ja Küpros ning Austria Alpid ja linnad (vt joonis 4); turismi intensiivsuse näitajat kasutades olid Island ja Montenegro samuti populaarsed sihtkohad.

62 % ELi residentidest osales turismis ja tegi 1,2 miljardit reisi

Hinnangute järgi osales 62,1 % 15-aastastest ja vanematest EL 28 elanikest 2016. aastal turismis isiklikul eesmärgil, see tähendab, et nad tegid aasta jooksul isiklikel põhjustel vähemalt ühe turismireisi. ELi liikmesriikide vahel võib endiselt täheldada suuri erinevusi: turismis osalemise määr oli Rumeenias 23,7 %, Soomes aga 88,9 % (vt joonis 5).

EL 28 residendid (15-aastased ja vanemad) tegid 2016. aastal isiklikul või ärilisel eesmärgil hinnanguliselt 1,2 miljardit turismireisi. Lühireisid (1–3 ööd) moodustasid enamiku (58,0 %) kõigist reisidest (vt tabel 2), kolmveerand kõigist reisidest (74,4 %) olid riigisisesed reisid ja ülejäänud olid välisreisid.

Mõnes ELi liikmesriigis moodustasid välisreisid 2016. aastal üle poole kõigist turismireisidest; nii oli see Luksemburgi, Belgia, Malta ja Sloveenia (samuti Šveitsi) puhul. Rumeenia ja Hispaania residentide reisidest moodustasid välisreisid aga vähem kui 10 %. Ilmselt mõjutab neid näitajaid nii liikmesriigi suurus kui ka geograafiline asukoht (välismaale eelistasid reisida pigem väiksemate ja põhjapoolsemate riikide residendid).

ELi residendid eelistasid reisida suvekuudel, kusjuures peaaegu üks neljast reisist oli tehtud juulis või augustis.

Saksamaa ja Ühendkuningriigi residentide arvele langes rohkem kui pool kõigist EL 28 residentide välismaal veedetud öödest

EL 28 residendid veetsid 2016. aastal turismireiside käigus välismaal hinnangute järgi 2,6 miljardit ööd (vt joonis 6). Saksamaa elanikud veetsid 2016. aastal väljaspool Saksamaad 771 miljonit ööd, Ühendkuningriigi residendid viibisid välismaal aga 564 miljonit ööd (Ühendkuningriigi andmed pärinevad 2013. aastast); nende kahe liikmesriigi elanike arvele langes rohkem kui pool (51,3 %) kõigist EL 28 residentide välismaal ööbimiste koguarvust.

Kui arvestada riigi suurust rahvaarvu järgi, siis oli Luksemburg see ELi liikmesriik, mille residendid veetsid välismaal kõige rohkem öid ühe elaniku kohta (2016. aastal keskmiselt 22,3 ööd); talle järgnes Küpros (18,7 ööd). Seevastu Rumeenia, Bulgaaria ja Kreeka residendid veetsid 2016. aastal välismaal keskmiselt vähem kui ühe öö (vt joonis 7).

Sakslased kulutasid rahvusvahelisele turismile kõige rohkem

Rahvusvahelise turismi majanduslikku tähtsust saab mõõta, vaadates rahvusvahelise turismiga teenitud tulu suhet SKPsse; need andmed on võetud maksebilansistatistikast ja hõlmavad äri- ja puhkusereise. 2016. aastal oli turismiga teenitud tulu suhe SKPsse ELi liikmesriikide seas suurim Horvaatias (18,6 %), Küprosel (13,7 %) ja Maltal (13,2 %), mis kinnitab turismi tähtsust nendes riikides (vt tabel 3). Absoluutarvestuses oli 2016. aastal rahvusvahelisest turismist saadud tulu suurim Hispaanias (54,7 miljardit eurot), Prantsusmaal (38,3 miljardit eurot) ja Ühendkuningriigis (37,4 miljardit eurot), järgnesid Itaalia (36,4 miljardit eurot) ja Saksamaa (33,8 miljardit eurot).

2016. aastal kulutati rahvusvahelisele turismile kõige rohkem Saksamaal (kokku 72,1 miljardit eurot), järgnesid Ühendkuningriik (58,4 miljardit eurot) ja Prantsusmaa (36,5 miljardit eurot).

Turismist saadud netotulu oli 2016. aastal ELi liikmesriikide seas kõige suurem Hispaanias (37,2 miljardit eurot), samas kui puudujääk oli suurim Saksamaal (–38,3 miljardit eurot).

Andmete allikad ja kättesaadavus

Statistikas tähendab turism tegevust, mille käigus külastajad reisivad oma tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse sihtkohta vähem kui aastaks ja mis tahes põhieesmärgil, sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil, välja arvatud külastatava koha residendist elaniku, kodumajapidamise või ettevõtja juures töötamise eesmärgil.

2011. aasta juulis võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu uue määruse (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ. Seda hakati kohaldama alates vaatlusaastast 2012 ja sellega on ette nähtud, et ELi liikmesriigid esitavad korrapäraselt võrreldavat turismistatistikat.

ELi turismistatistika koosneb kahest põhikomponendist: ühest küljest ühismajutusettevõtete mahutavust ja täitumust käsitlev statistika, teisest küljest turismi nõudlust käsitlev statistika. Enamikus ELi liikmesriikidest kogutakse esimest liiki statistikat küsitlustega, millele vastavad majutusettevõtted. Teisena mainitud statistikat kogutakse peamiselt reisijate küsitlustega, mida tehakse piiriületusel või kodumajapidamiste küsitluste raames.

Ühismajutusettevõtete mahutavust käsitlev statistika hõlmab majutusettevõtete, magamistubade ja voodikohtade arvu. Selline statistika on kättesaadav majutusasutuste liikide või piirkondade kaupa ning seda koostatakse igal aastal. Ühismajutusettevõtete täitumust käsitlev statistika hõlmab (majutusettevõtetesse) saabunute arvu ning residentide ja mitteresidentide ööbimiste arvu asutuse liigi või piirkonna kaupa; andmed on kättesaadavad nii aastate kui ka kuude lõikes. Lisaks koostatakse statistikat magamistubade ja voodikohtade (täitumuse) kohta.

Turismi nõudluse kohta kogutakse statistikat turismireiside (ja nendel reisidel veedetud ööde) arvu põhjal järgmiste jaotuste kaupa:

  • sihtriik;
  • eesmärk;
  • reisi kestus;
  • majutuse liik;
  • reisi alguskuu;
  • transpordiliik;
  • kulud.

Andmeid analüüsitakse ka turisti sotsiaal-demograafiliste tunnuste alusel:

  • sugu;
  • vanuserühm;
  • haridustase (valikuline);
  • leibkonna sissetulek (valikuline);
  • hõiveseisund (valikuline).

Kuni 2013. aastani kajastati turismistatistikas vähemalt ühe ööbimisega viibimisi. Alates vaatlusaastast 2014 hõlmab Euroopa ametlik statistika ka välisriiki tehtud ühepäevakülastusi. Neid andmeid analüüsitakse varsti uues saidi Statistics Explained artiklis.

Turismi võib uurida ka mitmesugustest muudest ametlikest allikatest saadud andmete põhjal. Selline statistika hõlmab järgmist:

  • ettevõtluse struktuuristatistika ja lühiajaline ettevõtlusstatistika, mida võib kasutada lisateabe andmiseks turismivoogude ja teatavate turismiga seotud sektorite majandusnäitajate kohta;
  • tööjõu-uuringu andmed tööhõive kohta majutussektoris, mida on analüüsitud tööaja (täistööaeg / osaline tööaeg), ametiseisundi, vanuse, haridustaseme, soo, sama tööandja juures töötamise pidevuse ja tööstaaži järgi (aasta- ja kvartaliandmed);
  • andmed reisimisega seotud isiklike tulude ja kulude kohta, mis on näha maksebilansis;
  • transpordistatistika (näiteks reisijate lennutransport).

Kontekst

ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) väljaande „Tourism highlights“ (inglise keeles) andmetel on EL oluline turismisihtkoht ja viis ELi liikmesriiki olid 2015. aastal maailma sihtkohtade esikümnes. Turismil on potentsiaal edendada tööhõivet ja majanduskasvu, samuti maapiirkondade, äärealade või vähem arenenud piirkondade arengut. Seetõttu on selles valdkonnas suur vajadus usaldusväärse ja ühtlustatud statistika järele, mis hõlmaks ka regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitikat laiemas kontekstis.

Turismil võib olla Euroopa piirkondade arengule märkimisväärne mõju. Turismi arendamise eesmärgil loodud taristu aitab kaasa kohalikule arengule, samas võivad loodud või säilitatud töökohad pidurdada tööstuse taandarengut ja maalelu allakäiku. Säästev turism hõlmab kultuuri- ja looduspärandi säilitamist ja rikastamist, alates kunstist ja kohalikust toidukultuurist ning lõpetades elurikkuse säilitamisega.

Euroopa Komisjon võttis 2006. aastal vastu teatise pealkirjaga „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis“ (KOM(2006) 134 (lõplik)). Selles käsitleti mitmesuguseid probleeme, mis hakkavad lähiaastatel turismi mõjutama. Nende hulgas on näiteks rahvastiku vananemine Euroopas, suurenev väliskonkurents, tarbijate nõudlus rohkem spetsialiseerunud turismiliikide järele ning vajadus töötada välja säästvamad ja keskkonnahoidlikumad turismitavad. Teatises väideti, et konkurentsivõimelisemate turismiteenuste pakkumine ja jätkusuutlikud sihtkohad aitaksid suurendada turistide rahulolu ning kindlustada Euroopa kui maailma juhtiva turismisihtkoha positsiooni. 2007. aasta oktoobris võttis komisjon vastu uue teatise „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia“ (KOM(2007) 621 (lõplik)), milles soovitatakse meetmeid sihtkohtade jätkusuutlikuks haldamiseks, jätkusuutlikkusküsimuste omaksvõtuks ettevõtjate hulgas ja turistide teadlikkuse suurendamiseks jätkusuutlikkuse teemast.

Lissaboni lepingus tunnustati turismi olulisust: sellega nähti ette ELi eripädevus kõnealuses valdkonnas ja võimaldati võtta vastu otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Aluslepingu ühes artiklis on sätestatud, et EL „täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris“. 2010. aasta juunis võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (KOM(2010) 352 (lõplik)). Selle teatisega sooviti toetada turismisektori algatuste puhul kooskõlastatud lähenemisviisi ning töötati välja uus tegevusraamistik, et suurendada turismisektori konkurentsivõimet ja edendada selle jätkusuutlikku arengut. Teatises pakuti kõnealuste eesmärkide saavutamiseks välja mitu Euroopa tasandi või mitut riiki hõlmavat algatust – sealhulgas turismialaste sotsiaal-majanduslike alusteadmiste tugevdamine.

Vaata lisaks

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

Põhitabelid

Andmebaas

Erirubriik

Metoodika / Metaandmed

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

Muu teave

Välislingid