Turismistatistika


2020. aasta jaanuari andmed.

Artikli kavandatud uuendamine: märts 2021.

Olulised faktid

2018. aastal oli üle poole mitteresidentide ööbimistest ELis Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal.

2018. aastal oli oma riigist väljaspool reisivate inimeste jaoks kõige tavalisem turismisihtkoht ELis Hispaania, mille majutusettevõtetes ööbimiste arv oli 301 miljonit ööd ehk 23 % ELi kogunäitajast.

2018. aastal tegi vähemalt ühe turismireisi 64 % ELi residentidest.

Turismi sihtkohad – majutusettevõtetes ööbimiste arv, 2018

Selles artiklis antakse ülevaade värskeimast statistikast turismi kohta Euroopa Liidus (EL). Turism on ELis oluline oma majandusliku ja tööhõivepotentsiaali, samuti sotsiaalsete ja keskkonnamõjude tõttu. Turismistatistikat kasutatakse peale ELi turismipoliitikast ülevaate saamise ka regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitika jälgimiseks.

2016. aastal tegutses iga kümnes Euroopa finantssektoriväline ettevõte turismimajanduses. Neis 2,4 miljonis ettevõttes töötas hinnanguliselt 13,6 miljonit inimest. Turismiga seotud valdkondades tegutsevate ettevõtete arvele langes 9,5 % kogu finantssektorivälise majanduse ja 21,7 % teenustesektori tööhõivest. Turismimajanduse osakaal kogukäibes ja tegurikuludes arvestatud lisandväärtuses oli suhteliselt madalam, moodustades finantssektorivälise majanduse käibest 3,9 % ja lisandväärtusest 5,8 %.

Artikli täistekst

Voodikohad EL 27s: esirinnas Itaalia ja Prantsusmaa

2018. aastal oli 36 % kõikidest voodikohtadest EL 27s koondunud Itaaliasse ja Prantsusmaale

Hinnangute järgi tegutses EL 27s 2018. aastal üle 600 000 majutusettevõtte, milles oli kokku peaaegu 28,3 miljonit voodikohta (vt tabel 1). Üle kolmandiku (36,1 %) kõigist voodikohtadest EL 27s koondus vaid kahte ELi liikmesriiki, nimelt Itaaliasse ja Prantsusmaale (kumbki 5,1 miljonit voodikohta), kellele järgnesid Hispaania ja Saksamaa (vastavalt 3,6 ja 3,5 miljonit voodikohta).

Tabel 1. Majutusettevõtted, 2018
Allikas: Eurostat (tour_cap_nat), (tour_occ_ninat) ja (tour_occ_nim)

Mitteresidentide ööbimised EL 27s: esikohal Hispaania

Üle poole mitteresidentide ööbimistest EL 27s oli Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal

Majutusettevõtetes ööbimiste arv on viimastel aastatel üldiselt kasvanud (vt joonis 1). 2008. ja 2009. aastal vähenes lühiajaliselt majutusettevõtetes ööbimiste arv majandus- ja finantskriisi tõttu: EL 27s ööbimiste arv kahanes 2008. aastal 0,2 % ja 2009. aastal veel 2,8 %. Kuid 2010. aastal hakkas ööbimiste arv taastuma ja tipnes 2018. aastal 2,8 miljardi ööbimisega, mis oli veel 2,7 % võrra rohkem kui 2017. aastal.

Joonis 1. Majutusettevõtetes ööbimiste arvu suundumused EL 27s, 2005–2018
(indeks 2005=100)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)

2018. aastal oli mitteresidentide (st oma riigist väljaspool reisivate inimeste) jaoks kõige tavalisem turismisihtkoht ELis Hispaania, mille majutusettevõtetes ööbimiste arv oli 301 miljonit ööd ehk 22,6 % EL 27 kogunäitajast (vt joonis 2 ja tabel 3). Hispaania 301 miljoni ööbimise juures oli ööbimine enam kui seitsmel juhul kümnest koondunud kolme piirkonda: Canarias (Kanaari saared), Illes Balears (Baleaarid) ja Cataluña (Kataloonia), (vt ka artikkel „Tourism statistics at regional level“).

Mitteresidentide jaoks olid neli kõige populaarsemat sihtkohta ELis Hispaania, Itaalia (217 miljonit ööbimist), Prantsusmaa (141 miljonit ööbimist) ja Kreeka (103 miljonit ööbimist), kus mitteresidendid veetsid kokku üle poole (57,2 %) kõigist EL 27s veedetud öödest. Kõige vähem külastatud sihtkohad olid Luksemburg, Leedu ja Läti; nende näitajate tõlgendamisel tuleks arvestada nimetatud liikmesriikide väiksust.

Joonis 2. Turismi sihtkohad – majutusettevõtetes ööbimiste arv, 2018
(mitteresidentide riigis ööbimiste arv miljonites)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)


Joonis 3. Väljaspool oma elukohariiki reisivate turistide EL 27 majutusettevõtetes ööbimiste osakaal, 2018
(% kõikidest EL 27 majutusettevõtetes ööbimistest)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)

Parema ülevaate (residentide ja mitteresidentide) ööbimiste arvust saab siis, kui võrrelda seda iga riigi rahvaarvuga – see näitab turismi intensiivsust. Selle näitaja põhjal olid 2018. aastal kõige populaarsemad turismi sihtkohad Vahemere riigid Horvaatia, Malta ja Küpros, kus veedeti vastavalt 22, 21 ja 20 ööd elaniku kohta (vt joonis 4), järgnesid Austria (14 ööd elaniku kohta), Kreeka (11 ööd elaniku kohta) ja Hispaania (10 ööd elaniku kohta).

Joonis 4. Turismi intensiivsus, 2018
(residentide ja mitteresidentide majutusettevõtetes ööbimiste arv elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)

Turismis osalemine: enam kui üheksa kümnest Soome residendist osales turismis

2018. aastal tegi vähemalt ühe isikliku reisi 64 % ELi residentidest

Hinnangute järgi osales 64,1 % 15-aastastest ja vanematest EL 27 elanikest 2018. aastal turismis isiklikul eesmärgil, see tähendab, et nad tegid aasta jooksul isiklikel põhjustel vähemalt ühe turismireisi. ELi liikmesriikide vahel võib taas täheldada suuri erinevusi: turismis osalemise määr oli Rumeenias 27,0 %, Soomes aga 91,0 % (vt joonis 5).

Joonis 5. Turismis osaleva elanikkonna osakaal, 2018
(15-aastaste või vanemate elanike %)
Allikas: Eurostat (tour_dem_tttot)

Turismireisid: Luksemburgi, Belgia, Malta ja Sloveenia residendid tegid rohkem välisreise kui riigisiseseid reise

Seitse kümnest ELi residentide reisist toimus oma riigis

EL 27 residendid (15-aastased ja vanemad) tegid 2018. aastal isiklikul või ärilisel eesmärgil hinnanguliselt 1,1 miljardit turismireisi. Lühireisid (2–3 ööd) moodustasid enam kui poole (54,8 %) kõigist reisidest (vt tabel 2), samas kui 70,5 % kõigist reisidest olid riigisisesed reisid ja ülejäänud olid välisreisid.

Tabel 2. Residentide
turismireisid (15-aastased või vanemad), 2018
Allikas: Eurostat (tour_dem_tttot) ja (tour_dem_totot)

Neljas ELi liikmesriigis moodustasid välisreisid 2018. aastal üle poole kõigist turismireisidest. Nii oli see Luksemburgis (98 %), Belgias (78 %), Maltal (72 %) ja Sloveenias (61 %). Siiski oli Rumeenia (6 %), Hispaania (11 %), Portugali (12 %), Kreeka (13 %) ja Bulgaaria (18 %) residentide puhul vähem kui iga viies reis välisreis. Ilmselt mõjutab neid näitajaid nii liikmesriigi suurus kui ka geograafiline asukoht (välismaale eelistasid reisida pigem väiksemate ja põhjapoolsemate riikide residendid).

ELi residendid eelistasid reisida suvekuudel, kusjuures peaaegu iga neljas reis tehti juulis või augustis (vt ka artikkel „Seasonality in tourism demand").

EL 27 residentide välisriigis veedetud ööd: kui lähtuda ööde arvust elaniku kohta, on esikohal Luksemburg

Saksamaa ja Prantsusmaa residentide arvele langes 2018. aastal rohkem kui pool kõigist EL 27 residentide välismaal veedetud öödest

EL 27 residendid veetsid 2018. aastal turismireiside käigus välismaal hinnangute järgi 2,6 miljardit ööd (vt joonis 6). Saksamaa elanikud veetsid 2018. aastal väljaspool Saksamaad 911 miljonit ööd, Prantsusmaa residendid viibisid välismaal 400 miljonit ööd; nende kahe liikmesriigi elanike arvele langes rohkem kui pool (51,0 %) kõigist EL 27 residentide välismaal ööbimiste koguarvust.

Joonis 6. Eurooplaste puhkuse jooksul välisriigis ööbimiste osakaal turisti elukohariigi järgi, 2018< BR>(% EL 27 residentide välismaal ööbimiste arvust)
Allikas: Eurostat (tour_dem_tntot)

Kui arvestada riigi suurust rahvaarvu järgi, siis oli Luksemburg see ELi liikmesriik, mille residendid veetsid välismaal kõige rohkem öid ühe elaniku kohta (2018. aastal keskmiselt 31,3 ööd), järgnesid Rootsi (17,2 ööd) ja Küpros (16,5 ööd). Seevastu Rumeenia, Kreeka, Bulgaaria ja Portugali residendid veetsid 2018. aastal välismaal keskmiselt vähem kui kaks ööd (vt joonis 7).

Joonis 7. Väljamineva turismi päritoluriigid, 2018< BR>(välismaal ööbimiste keskmine arv 15-aastase või vanema elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (tour_dem_tntot) ja (demo_pjanbroad)

Turismiga seotud kulud: kõige suuremaid kulutusi tegid Saksamaa residendid

Sakslased kulutasid ELis rahvusvahelisele turismile kõige rohkem – kulude kogusumma oli 2018. aastal 80,9 miljardit eurot

Rahvusvahelise turismi majanduslikku tähtsust saab mõõta, vaadates rahvusvahelise turismiga teenitud tulu suhet SKPsse; need andmed on võetud maksebilansistatistikast ja hõlmavad äri- ja puhkusereise. 2018. aastal oli turismiga teenitud tulu suhe SKPsse ELi liikmesriikide seas suurim Horvaatias (18,4 %), Küprosel (13,9 %) ja Maltal (12,7 %), mis kinnitab turismi tähtsust nendes riikides (vt tabel 3). Absoluutarvestuses oli 2018. aastal rahvusvahelisest turismist saadud tulu suurim Hispaanias (69,0 miljardit eurot) ja Prantsusmaal (55,5 miljardit eurot), järgnesid Itaalia (41,7 miljardit eurot) ja Saksamaa (36,4 miljardit eurot).

Tabel 3. Reisimisega seotud tulud ja kulud, mis on kajastatud maksebilansis, 2013–2018
Allikas: Eurostat (bop_c6_q), (bop_eu6_q) ja (nama_10_gdp)


2018. aastal kulutati rahvusvahelisele turismile kõige rohkem Saksamaal (kokku 80,9 miljardit eurot), järgnesid Prantsusmaa (40,5 miljardit eurot), Itaalia (25,5 miljardit eurot) ja Hispaania (22,7 miljardit eurot).

Turismist saadud netotulu oli 2018. aastal ELi liikmesriikide seas kõige suurem Hispaanias (46,3miljardit eurot), samas kui puudujääk oli suurim Saksamaal (–44,5 miljardit eurot).

Tabelite ja jooniste lähteandmed

Andmeallikad

Statistikas tähendab turism tegevust, mille käigus külastajad reisivad oma tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse sihtkohta vähem kui aastaks ja mis tahes põhieesmärgil, sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil, välja arvatud külastatava koha residendist elaniku, kodumajapidamise või ettevõtja juures töötamise eesmärgil.

2011. aasta juulis võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu uue määruse (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ; Seda hakati kohaldama alates vaatlusaastast 2012 ja sellega on ette nähtud, et ELi liikmesriigid esitavad korrapäraselt võrreldavat turismistatistikat.

ELi turismistatistika koosneb kahest põhikomponendist: ühest küljest ühismajutusettevõtete mahutavust ja täitumust käsitlev statistika, teisest küljest turismi nõudlust käsitlev statistika. Enamikes ELi liikmesriikides kogutakse esimest liiki statistikat küsitlustes, millele vastavad majutusettevõtted. Teisena mainitud statistikat kogutakse peamiselt reisijate küsitlustes, mida tehakse piiriületusel või kodumajapidamiste küsitluste raames.

Ühismajutusettevõtete mahutavust käsitlev statistika hõlmab majutusettevõtete, magamistubade ja voodikohtade arvu. Selline statistika on kättesaadav majutusasutuste liikide või piirkondade kaupa ning seda koostatakse igal aastal. Ühismajutusettevõtete täitumust käsitlev statistika hõlmab (majutusettevõtetesse) saabunute arvu ning residentide ja mitteresidentide ööbimiste arvu asutuse liigi või piirkonna kaupa; kättesaadavad on nii aasta- kui ka kuuandmed. Lisaks koostatakse statistikat magamistubade ja voodikohtade (täitumuse) kohta.

Turismi nõudluse kohta kogutakse statistikat turismireiside (ja nendel reisidel veedetud ööde) arvu põhjal järgmiste jaotuste kaupa:

  • sihtriik;
  • eesmärk;
  • reisi kestus;
  • majutuse liik;
  • reisi alguskuu;
  • transpordiliik;
  • kulud.

Andmeid analüüsitakse ka turisti sotsiaal-demograafiliste tunnuste alusel:

  • sugu;
  • vanuserühm;
  • haridustase (valikuline);
  • leibkonna sissetulek (valikuline);
  • hõiveseisund (valikuline).

Kuni 2013. aastani kajastati turismistatistikas vähemalt ühe ööbimisega viibimisi. Alates vaatlusaastast 2014 hõlmab Euroopa ametlik statistika ka välisriiki tehtud ühepäevakülastusi.

Turismi võib uurida ka mitmesugustest muudest ametlikest allikatest saadud andmete põhjal. Selline statistika hõlmab järgmist:

  • ettevõtluse struktuuristatistika ja lühiajaline ettevõtlusstatistika, mida võib kasutada lisateabe andmiseks turismivoogude ja teatavate turismiga seotud sektorite majandusnäitajate kohta;
  • tööjõu-uuringu andmed tööhõive kohta majutussektoris, mida on analüüsitud tööaja (täistööaeg / osaline tööaeg), ametiseisundi, vanuse, haridustaseme, soo, sama tööandja juures töötamise pidevuse ja tööstaaži järgi (aasta- ja kvartaliandmed);
  • andmed reisimisega seotud isiklike tulude ja kulude kohta, mis on näha maksebilansis;
  • transpordistatistika (näiteks reisijate lennutransport).

Kontekst

ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) väljaande ‘International Tourism Highlights’ (inglise keeles) andmetel on EL oluline turismisihtkoht ja neli ELi liikmesriiki olid maailma sihtkohtade esikümnes. Turismil on potentsiaal edendada tööhõivet ja majanduskasvu, samuti maapiirkondade, äärealade või vähem arenenud piirkondade arengut. Seetõttu on kõnealuses valdkonnas ning laiemalt ka regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitika valdkondades vaja usaldusväärset ja ühtlustatud statistikat.

Turismil võib olla Euroopa piirkondade arengule märkimisväärne mõju. Turismi arendamise eesmärgil loodud taristu toetab kohalikku arengut, loodud või säilitatud töökohad võivad aga aidata pidurdada tööstuse või maaelu hääbumist. Säästev turism hõlmab kultuuri- ja looduspärandi säilitamist ja rikastamist, alates kunstist ja kohalikust toidukultuurist ning lõpetades elurikkuse säilitamisega.

Euroopa Komisjon võttis 2006. aastal vastu teatise pealkirjaga „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis“ (KOM(2006) 134 (lõplik)). Selles käsitleti mitmesuguseid probleeme, mis hakkavad lähiaastatel turismi mõjutama. Nende hulgas on näiteks rahvastiku vananemine Euroopas, suurenev väliskonkurents, tarbijate nõudlus rohkem spetsialiseerunud turismiliikide järele ning vajadus töötada välja säästvamad ja keskkonnasõbralikumad turismitavad. Teatises väideti, et konkurentsvõimelisemate turismiteenuste pakkumine ja jätkusuutlikud sihtkohad aitaksid suurendada turistide rahulolu ning kindlustada Euroopa kui maailma juhtiva turismisihtkoha positsiooni. 2007. aasta oktoobris võttis komisjon vastu uue teatise „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia“ (KOM(2007) 621 (lõplik)), milles soovitatakse meetmeid sihtkohtade jätkusuutlikuks haldamiseks, jätkusuutlikkusküsimuste omaksvõtuks ettevõtjate hulgas ja turistide teadlikkuse suurendamiseks jätkusuutlikkuse teemast.

Lissaboni lepingus tunnustati turismi olulisust: sellega nähti ette ELi eripädevus kõnealuses valdkonnas ja võimaldati võtta vastu otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Aluslepingu ühes artiklis on sätestatud, et EL „täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris“. 2010. aasta juunis võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (KOM(2010) 352 (lõplik)). Selle teatisega sooviti toetada turismisektori algatuste puhul kooskõlastatud lähenemisviisi ning töötati välja uus tegevusraamistik, et suurendada turismisektori konkurentsivõimet ja edendada selle jätkusuutlikku arengut. Teatises pakuti kõnealuste eesmärkide saavutamiseks välja mitu Euroopa tasandi või mitut riiki hõlmavat algatust – sealhulgas turismialaste sotsiaal-majanduslike alusteadmise tugevdamine.

Otselingid
Muud artiklid
Tabelid
Andmebaas
Erirubriik
Väljaanded
Metoodika
Õigusaktid
Visualiseeringud
Välislingid