Valitsemissektori finantsstatistika


Andmed 23. aprilli 2018. aasta seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: oktoober 2019.

Ingliskeelne versioon on uuem.

Olulised faktid


EL 28 valitsemissektori eelarvepuudujäägi suhe SKPsse vähenes 2016. aasta –1,6 %-lt 2017. aastal –1,0 %-le.

Valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenes EL 28s 83,3 %-lt 2016. aasta lõpus 81,6 %-le 2017. aasta lõpus.

2017. aasta lõpus ulatus valitsemissektori võla suhe SKPsse 9,0 %st Eestis 178,6 %ni Kreekas.

General government debt, 2017

Käesolevas artiklis uuritakse peamise valitsemissektori finantsstatistika kujunemist Euroopa Liidus (EL) ja euroalal (EA 19). Täpsemalt vaadeldakse valitsemissektori eelarve puudujääki, koguvõlga, kogutulusid ja kogukulusid, samuti valitsemissektori tulude peamiseks allikaks olevaid makse ja sotsiaalmakseid.

Artikli täistekst


Sissejuhatus

Valitsemissektori finantsstatistika sisaldab väga olulisi näitajaid ELi liikmesriikide majanduse elujõulisuse kindlakstegemiseks. Kooskõlas ELi stabiilsuse ja kasvu paktiga kohustusid liikmesriigid hoidma riigi eelarvepuudujäägi ja võla allpool teatavat taset: liikmesriigi valitsemissektori eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3 % riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning valitsemissektori võlg ei tohi ületada 60 % SKPst. Kui liikmesriik neid piiranguid ei järgi, siis algatatakse tema vastu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. See hõlmab mitmesuguseid samme, sealhulgas karistuste määramise võimalust, et innustada asjaomast liikmesriiki sellise olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid võtma. Samad eelarvepuudujäägi ja võlapiirangud kehtivad ka majandus- ja rahaliidu puhul ja seega euro kasutuselevõtu suhtes. Peale selle hõlmab majandus- ja tööhõive koondsuuniste (mida on tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ osana muudetud) viimane versioon suuniseid riigi rahanduse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamise kohta.

Võrreldes 2016. aastaga vähenes 2017. aastal valitsemissektori eelarve puudujääk (konsolideeritud valitsemissektori võetud/antud netolaenu osakaal SKPs) nii EL 28s kui ka euroalal (EA 19). Samuti vähenes valitsemissektori võla suhe SKPsse.

Valitsemissektori eelarveülejääk/-puudujääk

EL 28 valitsemissektori eelarvepuudujäägi suhe SKPsse vähenes 2016. aasta –1,6 %-lt 2017. aastal –1,0 %-le ning EA 19s kahanes see näitaja –1,5 %-lt –0,9 %-le. 12 ELi liikmesriigis – Maltal (+3,9 %), Küprosel (+1,8 %), Tšehhi Vabariigis (+1,6 %), Luksemburgis (+1,5 %), Rootsis ja Saksamaal (mõlemas +1,3 %), Madalmaades (+1,1 %), Taanis (+1,0 %), Bulgaarias (+0,9 %), Kreekas ja Horvaatias (mõlemas +0,8 %) ning Leedus (+0,5 %) – oli valitsemissektori eelarve 2017. aastal ülejäägis.

Sloveenias registreeriti eelarvetasakaal 0,0 % SKPst.

13 ELi liikmesriigis, nimelt Eestis, Iirimaal, Lätis, Soomes, Austrias, Belgias, Slovakkias, Poolas, Ühendkuningriigis, Ungaris, Itaalias, Prantsusmaal ja Rumeenias oli eelarvepuudujääk 2017. aastal 3,0 % SKPst või alla selle. Väikseim valitsemissektori eelarvepuudujääk protsendina SKPst registreeriti Eestis ja Iirimaal (mõlemas –0,3 %), Lätis (–0,5 %) ja Soomes (–0,6 %).

Kahes liikmesriigis oli eelarvepuudujääk 3 % SKPst või suurem: Hispaanias (–3,1 %) ja Portugalis (–3,0 %) (vt joonis 1).

Joonis 1. Valitsemissektori eelarvepositsioon, 2016 ja 2017
(valitsemissektori netolaenuandmine/netolaenuvõtmine, % SKPst)
Allikas: Eurostat (tec00127)


Hispaania teatatud eelarvepuudujääk (SKP suhtes) ületas 3,0 % ka kõigil kolmel eelneval aastal, seega kogu tabelis 1 näidatud perioodi jooksul, kuigi eelarvepuudujääk näitab langustrendi.

Tabel 1. Valitsemissektori eelarvepositsioon ja valitsemissektori võlg, 2014–2017
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (tec00127) ja (tsdde410)


Valitsemissektori eelarvepositsioon (SKP suhtes) paranes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 24 ELi liikmesriigis, kõige rohkem (enam kui 2 protsendipunkti SKPst) Maltal (+2,9 protsendipunkti SKPst) ja Sloveenias (+2,0 protsendipunkti SKPst). Taanis ja Horvaatias asendus 2016. aasta puudujääk 2017. aastal ülejäägiga. Bulgaaria, Küprose, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Kreeka, Leedu, Malta, Madalmaade ja Rootsi ülejääk oli 2017. aastal suurem kui 2016. aastal. Lätis oli 2016. aastal ülejääk ja 2017. aastal puudujääk. Sloveenias oli 2016. aastal puudujääk ja 2017. aastal tasakaalustatud eelarve. Ungaris ja Portugalis oli 2017. aastal suurem puudujääk kui 2016. aastal, samal ajal kui Eesti eelarvepuudujäägi suhe SKPsse oli 2017. aastal sama kui 2016. aastal.

Valitsemissektori võlg

Valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenes EL 28s 83,3 %-lt 2016. aasta lõpus 81,6 %-le 2017. aasta lõpus ning EA 19s 89,0 %-lt 86,7 %-le (vt joonis 2).

Kokku 15 ELi liikmesriigis oli võlasuhe 2017. aasta lõpus üle 60 % SKPst. Suurim valitsemissektori võla suhe SKPsse registreeriti Kreekas (178,6 %), järgnesid Itaalia (131,8 %), Portugal (125,7 %), Belgia (103,1 %) ja Hispaania (98,3 %). Väikseim valitsemissektori suhe SKPsse registreeriti Eestis (9,0 %), Luksemburgis (23,0 %), Bulgaarias (25,4 %), Tšehhi Vabariigis (34,6 %), Rumeenias (35,0 %) ja Taanis (36,4 %).

Joonis 2. Valitsemissektori võlg, 2016 ja 2017
(valitsemissektori konsolideeritud koguvõlg, % SKPst)
Allikas: Eurostat (tsdde410)


2017. aasta lõpus kasvas valitsemissektori võla suhe SKPsse 2016. aasta lõpuga võrreldes kahes ELi liikmesriigis ning vähenes 26 liikmesriigis, kõige rohkem Küprosel (–9,1 protsendipunkti SKPst), Maltal (–5,4 protsendipunkti SKPst), Austrias (–5,1 protsendipunkti) ja Madalmaades (–5,0 protsendipunkti SKPst). Võla suhe SKPsse suurenes ajavahemikul 2016. aasta lõpust 2017. aasta lõpuni Luksemburgis (2,2 protsendipunkti) ja Prantsusmaal (0,4 protsendipunkti).

Valitsemissektori tulud ja kulud

Valitsemissektori tähtsust majandusele võib mõõta valitsemissektori kogutulude ja kogukulude osatähtsusega SKPst. EL 28s moodustasid valitsemissektori kogutulud 2017. aastal 44,9 % SKPst (kasvades võrreldes 44,7 %ga 2016. aastal) ja kogukulud 45,8 % SKPst (vähenedes võrreldes 46,3 %ga 2016. aastal). EA 19s moodustasid valitsemissektori kogukulud 2017. aastal 47,1 % SKPst (vähenedes võrreldes 47,6 %ga 2016. aastal) ja kogutulud 46,2 % SKPst (kasvades võrreldes 46,1 %ga 2016. aastal) – vt joonis 3.

Joonis 3. Muudatused kogukuludes ja kogutuludes, 2007–2017
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)


EL 28 ja EA 19 valitsemissektori kogukulude osatähtsus SKPs suurenes ajavahemikul 2007–2009 järsult, jõudes 2009. aastal EL 28s 50,1 %ni SKPst ja EA 19s 50,7 %ni SKPst. Seejärel kahanes kogukulude osakaal SKPst mõlemas piirkonnas aastatel 2009–2011, suurenes 2012. aastal ja kahanes seejärel 2017. aastani, kuigi EA 19 koondandmed aastatel 2012–2013 ei muutunud.

Absoluutarvudes suurenesid valitsemissektori kogukulud ajavahemikul 2007–2017 suhteliselt aeglaselt nii EL 28s kui ka EA 19s (välja arvatud väike kahanemine EA 19s aastatel 2010–2011; vt joonis 4). Kogukulud miljardites eurodes vähenesid EL 28s ajavahemikul 2015–2016, peamiselt seoses vahetuskursi muutustega (naelsterlingi väärtuse langus). Tulud kasvasid aastatel 2009–2017 nii EL 28s kui ka EA 19s mõnevõrra kiiremas tempos kui kulud, mis tõi kaasa eelarvepuudujäägi vähenemise.

Joonis 4. Muudatused kogukuludes ja kogutuludes, 2007–2017
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)


Samal ajal kui valitsemissektori kulud suurenesid EL 28s ajavahemikul 2009–2017 kokku 857 miljardi euro võrra, suurenesid EL 28 valitsemissektori tulud 1 525 miljardi euro võrra. Aastatel 2016–2017 suurenesid valitsemissektori kulud 118 miljardi euro võrra, samal ajal kui valitsemissektori tulud suurenesid 213 miljardi euro võrra. EA 19s kasvasid ajavahemikul 2009–2017 valitsemissektori kulud 544 miljardi euro võrra, tulud aga kasvasid 1 026 miljardi euro võrra.

Valitsemissektori kulude ja tulude tase on ELi liikmesriikide lõikes väga erinev (vt joonis 5). 2017. aastal oli kõige suurem valitsemissektori kombineeritud kulude ja tulude osatähtsus SKPs (üle 100 %) liikmesriikidest Prantsusmaal, Soomes, Taanis ja Belgias; ka Norras oli see suhe üle 100 %. Suhteliselt madalast kombineeritud määrast (alla 80 % SKPst) teatasid 2017. aastal kümme liikmesriiki – Iirimaa, Rumeenia, Leedu, Bulgaaria, Läti, Malta, Küpros, Hispaania, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia.

Joonis 5. Valitsemissektori tulud ja kulud, 2017
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)


Kõikjal EL 28s koosnevad valitsemissektori kogutulud peamiselt maksudest ja netosotsiaalmaksetest (vt joonis 6). 2017. aastal moodustasid maksud 59,8 % EL 28 ja 56,6 % EA 19 kogutuludest, samal ajal kui netosotsiaalmaksed moodustasid 29,7 % EL 28 ja 33,1 % EA 19 kogutuludest. Turutoodang, toodang enda lõpptarbeks ja maksed muu turuvälise toodangu eest („müük/tasud“ ja enda tarbeks tehtud kapitali kogumahutus) moodustasid EL 28s 6,8 % kogutuludest ja samasugune oli see määr ka EA 19s. Omanditulu (peamiselt intressid, dividendid ja rent) moodustasid EL 28s 1,7 % ja EA 19s 1,5 % kogutuludest.

Joonis 6. Kogutulude struktuur, 2017
(% kogutuludest)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)


ELi liikmesriike eraldi vaadeldes selgub, et eri tululiikide suhteline osatähtsus oli riigiti väga erinev. Näiteks moodustasid maksud 2017. aastal Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis alla 50 % valitsemissektori tuludest, Taanis aga 87,6 % ja Rootsis 81,5 % valitsemissektori kogutuludest. Netosotsiaalmaksete osakaal kogutuludes oli suurim Leedus ja Slovakkias (2017. aastal mõlemas 37,5 % kogutuludest), Tšehhi Vabariigis ja Saksamaal (mõlemas 37,2 %) ning nende osakaal kogutuludes oli väikseim Taanis (1,7 %). Omanditulu osakaal oli suurim Norras (22,1 %) (vt joonis 7).

Joonis 7. Valitsemissektori tulude peamised koostisosad, 2017
(% kogutuludest)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)


2017. aastal moodustas EL 28s valitsemissektori kuludest suurima osa sissetulekute ümberjagamine sotsiaalsete siirete näol kas raha või loonusena (vt joonised 8 ja 9). Sotsiaalsiirded (sotsiaaltoetused ja mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang) moodustasid 45,1 % EL 28 ja 47,9 % EA 19 kogukuludest. Hüvitised töötajatele moodustasid EL 28s 21,7 % ja EA 19s 20,9 % valitsemissektori kuludest. Vahetarbimise osa kogukuludest oli EL 28s 12,6 % ja EA 19s 10,9 % kogukuludest. Makstud omanditulu, millest ülekaalukalt suurima osa moodustasid intressimaksed, oli EL 28s 4,3 % ja EA 19s 4,2 % valitsemissektori kuludest. Kapitali kogumahutus põhivarasse (peamiselt investeeringud) moodustasid 6,0 % EL 28 ja 5,5 % EA 19 kogukuludest.

Joonis 8. Kogukulude struktuur, 2017
(% kogukuludest)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)


Joonis 9. Valitsemissektori kulude peamised koostisosad, 2017
(% kogukuludest)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)


Valitsemissektori peamised tululiigid on jooksvad tulumaksud, kapitalimaksud jne, tootmis- ja impordimaksud ning netosotsiaalmaksed. Tootmis- ja impordimaksud moodustasid EL 28s 2017. aastal 13,4 % SKPst, jooksvad tulumaksud, kapitalimaksud jne 13,2 % SKPst ja netosotsiaalmaksed 13,3 % SKPst. Tootmis- ja impordimaksudest saadav tulu suhtena SKPsse suurenes EL 28 riikides ajavahemikul 2009–2014 1,0 protsendipunkti võrra (vt joonis 10). Ajavahemikul 2014–2017 jäi tootmis- ja impordimaksude suhe SKPsse stabiilseks. Jooksvate tulu- ja kapitalimaksude jne suhe SKPsse langes 2010. aastaks 12,1 %ni SKPst ning tõusis 2017. aastal 13,2 %ni SKPst. Netosotsiaalmaksed püsisid EL 28s ajavahemikus 2012–2014 peaaegu stabiilselt 13,3 % SKPst, langesid 2015. aastal 13,1 %ni SKPst ning tõusid 2016. aastal taas 13,3 %ni SKPst. Ajavahemikul 2016–2017 jäi netosotsiaalmaksete suhe SKPsse stabiilseks.

Joonis 10. Maksude ja sotsiaalmaksete peamised liigid, EL 28, 2007–2017
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)


2017. aastal valitsesid ELi liikmesriikide maksutulude struktuuris märkimisväärsed erinevused (vt joonis 11). Ootuspäraselt kogusid need riigid, kes teatasid suhteliselt suurest kulude tasemest, ka valitsemissektorile rohkem makse (osatähtsusena SKPst). Näiteks registreeriti 2017. aastal suurim peamist liiki maksudest ja sotsiaalmaksetest saadud tulude suhe SKPsse Prantsusmaal (48,0 %), millele järgnes Taani (47,0 %). Sellise tulu osakaal SKPs oli alla 30 % neljas liikmesriigis (Iirimaal, Rumeenias, Bulgaarias ja Leedus).

Joonis 11. Maksude ja sotsiaalmaksete peamised liigid, 2017
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)


Tabelite ja jooniste lähteandmed

Andmete allikad

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tingimuste kohaselt on ELi liikmesriigid kohustatud esitama Euroopa Komisjonile statistika oma valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta igal aastal enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit. Lisaks sellele kogub Eurostat üksikasjalikumat teavet valitsemissektori finantsstatistika kohta edastamisprogrammi raames, millega esitatakse andmeid rahvamajanduse arvepidamise kohta. Eurostatile esitatakse valitsemissektori kohta kogutud peamised koondandmed kaks korda aastas. Statistika valitsemisfunktsioonide (COFOG) kohta tuleb seevastu edastada ühe aasta jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu ning üksikasjalik teave maksude ja sotsiaalmaksete laekumise kohta üheksa kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu. Mittefinants- ja finantskontode kvartaliandmed ning valitsemissektori koguvõla kvartaliandmed esitatakse neli korda aastas.

Käesolevas artiklis esitatud andmed vastavad teatavatele valitsemissektori põhinäitajatele, mis on koostatud rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA 2010) alusel.

Erinevus kogutulu ja kogukulu vahel – sealhulgas kapitalikulud (eelkõige kapitali kogumahutus põhivarasse) – on võrdne valitsemissektori netolaenuandmisega/netolaenuvõtmisega, mis on ühtlasi ka üks valitsuse mittefinantskontode tasakaalustav kirje.

Valitsemissektori kirjeldus

Valitsemissektor hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida rahastatakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010 punkt 2.111). Valitsemissektor on jagatud neljaks allsektoriks: keskvalitsus, piirkondlik valitsus (kui see on asjakohane), kohalik omavalitsus ja sotsiaalkindlustusfondid (kui see on asjakohane).

Peamiste näitajate määratlused

Valitsemissektori eelarvepositsiooni määratletakse kui valitsemissektori netolaenuandmist/netolaenuvõtmist, millest on teatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärgil, väljendatuna SKP suhtes. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokolli kohaselt on valitsemissektori võlg valitsemissektori kogukohustused sularahas ja hoiustes, võlaväärtpaberites ja laenudes, mis on mõõdetud nimiväärtuses, konsolideeritud ja aasta lõpu seisuga täitmata.

Valitsemissektori tulud koosnevad peamiselt maksudest, sotsiaalmaksetest ning müügi- ja omanditulust. ESA 2010 kohaselt jagunevad valitsemissektori tulud järgmiselt: turutoodang, toodang enda lõpptarbeks, maksed turuvälise toodangu eest, tootmis- ja impordimaksud, muud tootmissubsiidiumid, omanditulu, jooksvad tulumaksud, kapitalimaksud jne, netosotsiaalmaksed, muud jooksvad siirded ja kapitalisiirded.

Valitsemissektori kulud koosnevad peamiselt hüvitistest (valitsemissektori) töötajatele, sotsiaaltoetustest (sotsiaaltoetused ja mitterahalised sotsiaalsiirded – valitsemissektori ostetud turutoodang), valitsemissektori võla intressidest, subsiidiumidest ja kapitali kogumahutusest põhivarasse. Valitsemissektori kogukulusid määratletakse ESA 2010s järgmiste kategooriate kaudu: vahetarbimine, kapitali kogumahutus, hüvitised töötajatele, muud tootmismaksud, subsiidiumid, omanditulu, jooksvad tulumaksud, kapitalimaksud jne, sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, mitterahalised sotsiaalsiirded (ostetud turutoodang), muud jooksvad siirded, kohandused pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks, kapitalisiirded ja tehingud mittetoodetud varaga.

ESA 2010 raames esitatud valitsemissektori peamised koondnäitajad peavad olema teatavate rahvamajanduse arvepidamise tehingute osas konsolideeritud, mis tähendab, et kindlad valitsemissektorisisesed institutsionaalsete üksuste vahel toimunud tehingud – omanditulu, muud jooksvad siirded ja kapitalisiirded – jäetakse välja või taandatakse. Nende tehingute puhul tuleb allsektorite andmed konsolideerida igas allsektoris, kuid mitte allsektorite vahel. Seega peaksid sektori tasandi andmed olema võrdsed allsektorite andmete summaga, välja arvatud omanditulu, muid jooksvaid siirdeid ja kapitalisiirdeid hõlmavad kirjed, mis konsolideeritakse. Viimati nimetatud kirjete ja sellest tulenevalt ka kogutulude ja -kulude puhul peaks allsektorite summa ületama sektori väärtust.

Maksud ja sotsiaalmaksed on tulud, mida koguvad (kas raha või loonusena) keskvalitsus, piirkondlik ja kohalik omavalitsus ning sotsiaalkindlustusfondid. Need lõivud (mida üldiselt nimetatakse maksudeks) on jaotatud kolme peamisse rühma:

  • tulu- ja kapitalimaksud jne, mis hõlmavad kõiki kohustuslikke vastuteenustega kompenseerimata makseid, mida valitsemissektor kogub perioodiliselt ettevõtete ja kodumajapidamiste tuludelt ja varalt;
  • tootmis- ja impordimaksud, mis hõlmavad kõiki kohustuslikke vastuteenustega kompenseerimata makseid, mida valitsemissektor kogub kaupade ja teenuste tootmiselt ja impordilt, tööhõivelt, maa, ehitiste või muu tootmises kasutatud vara omandiõiguselt või kasutamiselt;
  • netosotsiaalmaksed, mis hõlmavad tööandjate ja kodumajapidamiste tegelikke sotsiaalmakseid, samuti arvestuslikke sotsiaalmakseid (need kujutavad endast sotsiaaltoetuste vastaskirjet, mida tööandjad maksavad otse), lisaks veel kahte arvestuslikku ühikut (kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused ja sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud).

Kontekst

2007.–2008. aasta ülemaailmne finants- ja majanduskriis põhjustas paljudele Euroopa valitsustele tõsiseid raskusi. Peamised probleemid olid seotud riikide haldusasutuste suutlikkusega teenindada oma laenumakseid, võtta vajalikke meetmeid avaliku sektori kulude kontrolli alla saamiseks ning püüda samal ajal majanduskasvu edendada.

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on hoida majandusarengut ELi ja eelkõige euroala riikides enam-vähem ühtlasena. Lisaks sellele soovitakse stabiilsuse ja kasvu paktiga tagada, et ELi liikmesriigid ei võtaks poliitikameetmeid, mis toetaksid ülemääraselt nende enda majandust teiste arvelt. Stabiilsuse ja kasvu paktil on kaks peamist põhimõtet: valitsemissektori eelarvepuudujääk (kavandatud või tegelik) ei tohi ületada 3 % of SKPst ja valitsemissektori võlasuhe SKPsse ei tohiks olla suurem kui 60 % (või peaks vähenema selle suunas). Stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdati märkimisväärselt 2011. aastal, nagu ka ELi majanduse juhtimist tervikuna.

ELi liikmesriigid esitavad igal aastal Euroopa Komisjonile üksikasjaliku teabe oma majanduspoliitika ja riigi rahanduse seisukorra kohta. Euroala riigid esitavad sellise teabe stabiilsusprogrammide raames, samas kui teised liikmesriigid teevad seda lähenemisprogrammide kaudu. Euroopa Komisjon hindab, kas sellised tegevussuunad on kooskõlas kokkulepitud majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkidega, ning kui komisjoni arvates on eelarvepuudujääk muutumas liiga suureks, võib ta esitada riigile sellekohase hoiatuse. Selle meetme põhjal võib nõukogu teha järelduse, et riigis eksisteerib ülemäärane eelarvepuudujääk, mille korrigeerimiseks tuleb ette näha asjakohane tähtaeg.

Otselingid
Muud artiklid
Tabelid
Andmebaas
Erirubriik
Väljaanded
Metoodika
Õigusaktid
Visualiseeringud
Välislingid







Government finance statistics (EDP and ESA2010) (t_gov_gfs10)


Government finance statistics (EDP and ESA2010) (gov_gfs10)
Government contingent liabilities and potential obligations (gov_cl)