Põllumajandusettevõtted ja -maa Euroopa Liidus – statistika


Andmed 2018. aasta novembri seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: juuni 2023.

Olulised faktid
2016. aastal oli ELis 10,5 miljonit põllumajandusettevõtet, millest kaks kolmandikku olid väiksemad kui viis hektarit.
ELi põllumajandusettevõtted kasutasid 2016. aastal põllumajanduslikuks tootmiseks 173 miljonit hektarit maad, mis moodustab 39 % ELi kogupindalast.
Põllumajandusettevõtete arv on ELis järsult vähenenud, aga tootmiseks kasutatava maa pindala on püsinud stabiilsena.
ELi põllumajandusettevõtete ja kasutatava põllumajandusmaa jaotus põllumajandusettevõtete suuruse alusel, 2016
(%)
Allikas: Eurostat (ef_m_farmleg)

See artikkel on osa artiklitest Eurostati väljaandes „Agriculture, forestry and fishery statistics – 2018 edition“ (inglise keeles). ELi põllumajandusettevõtted on arvukad ja erinevad; neid on igas suuruses, kasvatatakse erinevaid kultuure ja loomi, neil on erinevad juhtimisstruktuurid ning neid leidub eri geoloogiliste ja topograafiliste omaduste ning eri kliimaga piirkondades.

Artikli täistekst

Põllumajandusettevõtted 2016. aastal

2016. aastal oli ELis 10,5 miljonit põllumajandusettevõtet

Üks kolmandik (32,7 %) ELi põllumajandusettevõtetest asus Rumeenias, kus neid oli palju rohkem kui üheski muus liikmesriigis. Rumeenias oli põllumajandusettevõtteid umbes sama palju nagu Poolas (13,5 % of EL 28 koguarvust), Itaalias (10,9 %) ja Hispaanias (9,0 %) ehk kolmes järgmises kõige suurema põllumajandusettevõtete arvuga riigis kokku.

Enamik ELi põllumajandusettevõtteid on põllumajanduslikud pereettevõtted

Valdav enamik (2016. aastal 96,0 %) ELi põllumajandusettevõtetest liigitatakse põllumajanduslikeks pereettevõteteks [1]. Rohkem kui üheksas ELi põllumajandusettevõttes kümnest (93,0 %) töötasid 2016. aastal ainult peretöötajad (põllumajandustootja ja tema pereliikmed). Põllumajanduslik pereettevõte oli kõigis liikmesriikides valdav põllumajandusettevõtte liik. Prantsusmaal moodustasid muud kui põllumajanduslikud pereettevõtted aga märkimisväärse vähemuse (27,3 % ligi 0,5 miljonist põllumajandusettevõttest), nagu ka Eestis (21,0 %).

Enamik ELi põllumajandusettevõtteid on väikesed

Kahe kolmandiku ELi põllumajandusettevõtete suurus jäi 2016. aastal alla viie hektari (vt joonis 1). Neil väikestel põllumajandusettevõtetel võib olla oluline osa maapiirkondade vaesusriski vähendamisel ning lisasissetuleku ja -toidu pakkumisel. Kui käsitleda suurema tootmismahuga tootjaid, oli 6,9 % ELi põllumajandusettevõtete suurus 50 hektarit või enam ning need ettevõtted kasutasid kaht kolmandikku (68,2 %) kasutatavast põllumajandusmaast ELis. Seega, kuigi põllumajandusettevõtte keskmine suurus oli ELis 2016. aastal 16,6 hektarit, olid üksnes 15 % põllumajandusettevõtetest nii suured või suuremad.

Joonis 1. ELi põllumajandusettevõtete ja kasutatava põllumajandusmaa jaotus põllumajandusettevõtete suuruse alusel, 2016
(%)
Allikas: Eurostat (ef_m_farmleg)

Selline jaotus oli eriti selge Rumeenias – liikmesriigis, kus on kõige rohkem põllumajandusettevõtteid; üheksa kümnest põllumajandusettevõttest (91,8 % või 3,1 miljonit põllumajandusettevõtet) olid väiksemad kui viis hektarit, aga see 0,5 % põllumajandusettevõtetest, mille suurus oli vähemalt 50 hektarit, kasutas poolt (51,1 %) kogu kasutatavast põllumajandusmaast riigis. Väikesed, alla viie hektari suurused põllumajandusettevõtted oli tavapärased ka Maltal (96,5 % koguarvust), Küprosel (89,6 %), Bulgaarias (82,6 %), Ungaris (81,4 %), Kreekas (77,3 %), Portugalis (71,5 %) ja Horvaatias (69,5 %), aga ka muude riikide konkreetsetes piirkondades, näiteks Poola lõunaosas ning Hispaania ja Itaalia rannikualadel. Väikeste põllumajandusettevõtete arv teatavates liikmesriikides ja piirkondades kajastab kasvatatavate kultuuride (näiteks väikesed oliivisalud ja viinamarjaistandused), maaomanike suure arvu ning geoloogiliste ja topograafiliste piirangute kombinatsiooni.

Suuremad põllumajandusettevõtted (50 hektarit või suuremad) olid palju levinumad Luksemburgis (51,8 % põllumajandusettevõtetest), Prantsusmaal (41,3 %), Ühendkuningriigis (38,6 %) ja Taanis (35,3 %). Enamikus liikmesriikides oli suurem osa kasutatavast põllumajandusmaast koondunud suurimate põllumajandusettevõtete (50 hektarit või enam) kätte.

ELi põllumajandusettevõtted võib jaotada kolme selgesti eristatavasse suurusrühma

Üldjoontes on ELis kolm selgesti eristatavat põllumajandusettevõtete rühma: i) elatuspõllumajandusettevõtted, mille puhul kasvatatakse suur osa toidust põllumajandustootjate ja nende perede toitmiseks, ii) väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted, mis on üldiselt pereettevõtted, ning iii) suured põllumajandusettevõtted, mis on tõenäolisemalt juriidilise isiku staatusega või ühistud.

Nende rühmade erinevused on selgemad, kui analüüsida põllumajandusettevõtteid nende majandusliku suuruse põhjal. ELi 10,5 miljonist põllumajandusettevõttest 4,0 miljoni standardtoodangu väärtus oli alla 2 000 euro aastas ning nende toodang moodustas ainult 1 % ELi põllumajanduse kogutoodangust. Need väga väikesed põllumajandusettevõtted kuuluvad elatuspõllumajandusettevõtete hulka; umbes kolm neljandikku sellistest põllumajandusettevõtetest ELis tarbisid enam kui poole oma toodangust.

3,0 miljoni põllumajandusettevõtte majandustoodangu väärtus oli 2 000–8 000 eurot aastas. Koos moodustasid need väga väikesed ja väikesed põllumajandusettevõtted 2016. aastal kaks kolmandikku (67,6 %) kõigist põllumajandusettevõtetest ELis.

Seevastu 304 000 põllumajandusettevõtte (2,9 % ELi koguarvust) standardtoodangu väärtus oli 2016. aastal vähemalt 250 000 eurot aastas ning nende ettevõtete toodang moodustas suurema osa (55,6 %) ELi põllumajanduse kogutoodangust; need põllumajandusettevõtted võib liigitada suurteks põllumajandusettevõteteks. Kaks viiendikku sellistest suurtest põllumajandusettevõtetest olid juriidilise isiku või põllumajandusettevõtete ühenduse staatusega.

Suurema osa (55,1 %) ELi põllumajanduse standardtoodangust moodustas 2016. aastal Prantsusmaa (16,8 %), Itaalia (14,2 %), Saksamaa (13,5 %) ja Hispaania (10,5 %) põllumajandusettevõtete toodang. Kuigi Rumeenias asub umbes üks kolmandik ELi põllumajandusettevõtetest, moodustas tema toodang üksnes 3,3 % ELi standardtoodangust (vt joonis 2).

Joonis 2. Põllumajandusettevõtted ja standardtoodang, 2016
(osakaal ELi kogutoodangus, %)
Allikas: Eurostat (ef_m_farmleg)

ELi põllumajandusettevõtted on kasvatatavate kultuuride ja loomade poolest endiselt mitmekülgsed

Põllumajandusettevõtete liikide mitmekesisust võib näidata kasvatatavate kultuuride või loomade põhjal, lähtudes sellest, kas olemas on üks peamine tegevusala või mitte. Põllumajandusettevõte loetakse spetsialiseerunuks, kui ühest konkreetsest tegevusest tuleneb vähemalt kaks kolmandikku toodangust või kui see moodustab vähemalt kaks kolmandikku põllumajandusettevõtte äritegevusest. Muudel põllumajandusettevõtetel on mitu tegevusala, millest ükski pole valdav.

Mõni põllumajandusettevõte on spetsialiseerunud taimekasvatusele, mille puhul võib olla valdav põllukultuuride või püsikultuuride (näiteks õunad, viinamarjad ja oliivid) või hoopis aiakultuuride kasvatamine. Mõni põllumajandusettevõte on spetsialiseerunud loomakasvatusele ja loomsetele saadustele, olgu siis valdavad rohusööjad kariloomad või teratoidulised (nagu sead ja kodulinnud). Muud põllumajandusettevõtted kasvatavad mitmesuguseid põllumajanduskultuure, mitmesuguseid kariloomi või nii põllumajanduskultuure kui ka kariloomi.

2016. aastal võis umbes poole (52,5 %) kõigist põllumajandusettevõtetest liigitada põllumajanduskultuuridele spetsialiseerunud ettevõteteks; veidi alla ühe kolmandiku (31,6 %) kõigist põllumajandusettevõtetest spetsialiseerus põllukultuuridele, umbes üks viiendik (18,9 %) püsikultuuridele ning ülejäänud (1,8 %) olid aiandusettevõtted. Sellise põllumajandusettevõtete liigituse kohaselt olid enim levinud üldviljelusettevõtted, kes olid spetsialiseerunud juurviljadele (näiteks kartul ja suhkrupeet), põlluköögiviljadele ja põllukultuuridele (moodustades 16,4 % kõigist ELi põllumajandusettevõtetest – vt joonis 3). Järgnesid teraviljale, õliseemnetele ja valgukultuuridele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtted (15,2 % kõigist ELi põllumajandusettevõtetest).

Ühe neljandiku (25,1 %) ELi põllumajandusettevõtetest moodustasid kariloomadele spetsialiseerunud ettevõtted, mille hulgas olid levinuimad lammaste, kitsede ja muude rohusööjatest kariloomade kasvatajad (6,2 %) ning piimatootmisele spetsialiseerunud ettevõtted (5,4 %). Ülejäänud ELi põllumajandusettevõtted olid segatüüpi (21,1 %) ning väike osa põllumajandusettevõtetest polnud liigitatavad.

Joonis 3. Põllumajandusettevõtted spetsialiseerumisvaldkondade kaupa, EL 28, 2016
(kõigi ELi põllumajandusettevõtete osakaal, %)
Allikas: Eurostat (ef_m_farmleg)

Paljudes Vahemere maades (Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros) ja ka Soomes olid valdavad taimekasvatusele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtted (enam kui 60 % kõigist põllumajandusettevõtetest) ning mõnel pool Loode-Euroopas (Benelux, Austria, Ühendkuningriik, Iirimaa, Norra) oli peamine tegevusala loomakasvatus (enam kui 50 % kõigist põllumajandusettevõtetest). Portugalis, Rumeenias, Bulgaarias, Leedus ja Horvaatias oli enam kui 30 % põllumajandusettevõtetest segatüüpi [2].

Põllumajandusmaa 2016. aastal

ELi põllumajandusettevõtted kasutasid 2016. aastal põllumajanduslikuks tootmiseks 173 miljonit hektarit maad

Ligi kolm neljandikku (71,5 %) ELi kasutatavast põllumajandusmaast asus üksnes seitsmes liikmesriigis. Prantsusmaa kasutas 2016. aastal põllumajanduslikul otstarbel 27,8 miljonit hektarit maad, Hispaania 23,2 miljonit hektarit, Ühendkuningriik ja Saksamaa mõlemad 16,7 miljonit hektarit, Poola 14,4 miljonit hektarit, Itaalia 12,6 miljonit hektarit ning Rumeenia 12,5 miljonit hektarit.

Põllumajandusettevõtted kasutasid 2016. aastal ligi poolt (47,1 %) ELi kogupindalast

ELi põllumajandusettevõtted haldasid kaht viiendikku (38,8 %) ELi kogupindalast kasutatava põllumajandusmaana; samuti kuulus neile metsamaad (6,2 %) ja muud põllumajandusmaad, mida ei kasutata põllumajanduslikult (2,1 %). Mõne liikmesriigi maapiirkondades domineeris põllumajandusmaastik; umbes kaht kolmandikku Iirimaa pindalast (70,0 %) ja Ühendkuningriigi pindalast (65,7 %) kasutati põllumajandusmaana ja sellise maa osakaal oli eriliselt suur ka Taanis (60,9 %). Olukord oli täiesti erinev Soomes (6,5 %) ja Rootsis (6,9 %), kus maastikul domineerisid metsad. Need kaks Põhjamaadest liikmesriiki olid ainsad ELi liikmesriigid, kus põllumajandusettevõtetele kuuluvat metsamaad oli rohkem kui põllumajandusmaad.

Joonis 4. Põllumajandusettevõtetele kuuluv maa liikide kaupa, 2016
(% kogupindalast)
Allikas: Eurostat (ef_lus_main) ja (reg_area3)

Põllumajandusettevõtete ja -maa muutused 2005.–2016. aastal

Põllumajandusettevõtete arv on ELis järsult vähenenud

Põllumajandusettevõtete arv on ELis pikka aega vähenenud. Kadunud põllumajandusettevõtete arvu täpsesse väljendamisse tuleks aga suhtuda ettevaatusega, sest nende hulk on mõnes riigis vähenenud koos põllumajandusettevõteteks peetavate ettevõtete suuruse künnise tõstmisega. See tähendab, et aegridade analüüsi arvnäitajaid põllumajandusettevõtete arvu, liikide ja tööjõu omaduste kohta tuleks käsitada ligikaudsete, mitte täpsetena[3].

Eeltoodut silmas pidades vähenes põllumajandusettevõtete arv ELis suhteliselt lühikesel ajavahemikul, 2005.–2016. aastal umbes ühe kolmandiku võrra. See tähendab, et liikmesriikides kadus kuni 4,2 miljonit põllumajandusettevõtet, millest enamik (umbes 85 %) olid alla viie hektari suurused väikesed põllumajandusettevõtted. Sel ajavahemikul vähenes põllumajandusettevõtete arv kõige rohkem Poolas (ligikaudu 1,1 miljoni põllumajandusettevõtte võrra või 43 %), Rumeenias (ligikaudu 0,8 miljoni põllumajandusettevõtte võrra või 20 %) ja Itaalias (ligikaudu 0,6 miljoni põllumajandusettevõtte võrra või 34 %). Kõigis liikmesriikides peale Iirimaa registreeriti põllumajandusettevõtete arvu vähenemine. Proportsionaalselt toimus kõige järsum vähenemine Slovakkias ja Bulgaarias – ligi kahe kolmandiku võrra.

Põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maa pindala on ELis stabiilsena püsinud

Põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maa pindala jäi 2005.–2016. aastal üldjoontes muutumatuks (+0,2 %), vaatamata põllumajandusettevõtete arvu järsule vähenemisele. ELi tasandil kajastas see põllumajandusmaa ühendamine suurimate ettevõtete arvu ja nende põllumajanduslikul eesmärgil kasutatava maa pindala suurenemist (vt joonis 5).

Joonis 5. Põllumajandusettevõtete arvu ja kasutatava põllumajandusmaa muutus suurusklasside kaupa, EL 28, 2005–2016
(%)
Allikas: Eurostat (ef_m_farmleg)

Liikmesriikides toimus see muutus eri suurusklassides. Eelkõige Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes ja Ühendkuningriigis suurenes ettevõtete arv ja kasutatava põllumajandusmaa pindala üksnes suurimate põllumajandusettevõtete (100 hektarit või enam) kategoorias, samas kui kõigis muudes suurusklassides toimus vähenemine. Paljudes muudes liikmesriikides toimus muutus väiksemates suurusklassides; näiteks suurenes ajavahemikul 2005–2016 põllumajandusettevõtete arv ja kasutatava põllumajandusmaa pindala Itaalias ja Rumeenias üle 20 hektari suuruste põllumajandusettevõtete puhul ning Ungaris ja Bulgaarias üle 10 hektari suuruste põllumajandusettevõtete puhul.

Kuigi neid on suhteliselt vähe, suurenes juriidilisest isikust põllumajandusettevõtete arv ELis enne 2016. aastat umbes 40 000 võrra. Juriidilisest isikust põllumajandusettevõtete arvu suurenemist täheldati igas suuruskategoorias, kuigi eelkõige vähemalt 100 hektari suuruste põllumajandusettevõte puhul.

Tabelite ja jooniste lähteandmed


Andmete allikad

Peaaegu kogu statistika põllumajandusettevõtete ja põllumajandustootjate kohta saadi 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringust. Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu kaudu saadakse põllumajandusettevõtete kohta mitmesugust teavet, sealhulgas üksikasjalikku teavet põllumajandusettevõtete tööjõu omaduste kohta. Uuring korraldatakse põllumajandusloendusena iga 10 aasta tagant ja põhiuuringute vahel valikuuringuna iga kolme või nelja aasta tagant.

Kontekst

Põllumajandus on tegevus, mis hõlmab põllukultuuride ja kariloomade kasvatamist. Selle äritegevusega tagatakse meile meie toidu peamised koostisosad ja suur osa sellest, mida me joome. Põllumajanduses tuginetakse põllumajandustoodete tootmisel ja põllumajandusteenuste osutamisel teatavatele ressurssidele. Need ressursid või tootmistegurid võib üldjoontes liigitada maaks, tööjõuks, teadmisteks, kapitaliks ja ettevõtluseks. ELis tegutsetakse põllumajandussektoris ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames. Põllumajanduses tuleb pidada sammu teadusliku ja tehnoloogilise arenguga ning seega tuleb ühise põllumajanduspoliitikaga reageerida muutuvatele katsumustele. Ühist põllumajanduspoliitikat on aastate jooksul mitu korda reformitud ning 1. juunil 2018 esitas Euroopa Komisjon ettepanekud täiendavateks muudatusteks pärast 2020. aastat. Selle tulevase ÜPP üheksa kavandatavat eesmärki osutavad põllumajandusettevõtete ja -tootjate kesksele osale selliste probleemide lahendamisel, mis on seotud kliimamuutustega, elujõuliste maapiirkondade loomisega, maapiirkondade maastike säilitamisega, keskkonnakaitsega ning toidu ja tervise kvaliteedi kaitsega. Nende majanduslike, keskkonna- ja kliimaalaste ning sotsiaal-majanduslike probleemide tõttu pean põllumajandustootjatel olema Euroopa maakogukondades keskne roll. See aitab selgitada, miks põlvkondade vahetumise toetamine põllumajandusettevõtetes ja põllumajandustootjate uue põlvkonna innustamine on samuti uue ÜPP ettepaneku oluline osa.

Otselingid
Muud artiklid
Tabelid
Andmebaas
Erirubriik
Väljaanded
Metoodika
Õigusaktid
Visualiseeringud
Välislingid





Farm structure (ef)