Digitaalmajanduse ja -ühiskonna statistika – leibkonnad ja üksikisikud


Andmed 2018. aasta märtsi seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: juuni 2019.

Olulised faktid

2017. aastaks oli internetiühendusega leibkondade osakaal EL 28s kasvanud 87 %ni, mis on 32 protsendipunkti rohkem kui 2007. aastal.

Lairibaühendust kasutas 2017. aastal 85 % EL 28 leibkondadest, mis on ligikaudu kaks korda suurem 2007. aastal registreeritud osakaalust (42 %).

Interneti vahendusel isiklikuks otstarbeks kaupu või teenuseid tellivate 16–74aastaste inimeste osakaal EL 28s oli 2017. aastal 57 %.

Internet access of households, 2017


Käesolevas artiklis esitatakse viimased statistilised andmed Euroopa Liidu (EL) infoühiskonna mitmete eri aspektide kohta, keskendudes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kättesaadavusele ning selle kasutamisele üksikisikute poolt ja leibkondades.

IKT mõjutab inimeste igapäevaelu mitmeti nii tööl kui ka kodus, näiteks internetis suhtlemisel või kaupade ja teenuste ostmisel. ELi poliitika ulatub tervete valdkondade, näiteks e-kaubanduse reguleerimisest kuni püüeteni kaitsta üksikisiku eraelu puutumatust. Seepärast on infoühiskonna areng paljude arvates äärmiselt oluline, et luua nüüdisaegse ja konkurentsivõimelise majanduse edendamiseks vajalikud tingimused.

Artikli täistekst

Juurdepääs internetile

IKT on muutunud avalikkusele laialdaselt kättesaadavaks nii juurdepääsetavuse kui ka hinna poolest. Läbimurre toimus 2007. aastal, kui enamikul (55 %) leibkondadest EL 28s oli juurdepääs internetile. See osakaal kasvas veelgi, ületades 2012. aastal kolmveerandi ja 2014. aastal nelja viiendiku taseme. 2017. aastaks oli internetiühendusega leibkondade osakaal EL 28s kasvanud 87 %ni, mis on ligikaudu 32 protsendipunkti rohkem kui 2007. aastal.

Üks viis teadmistepõhise ja teadliku ühiskonna edendamiseks on laialdaselt levinud ja taskukohane juurdepääs lairibaühendusele. Lairibaühendus oli ülekaalukalt kõige levinum internetiühenduse vorm ELi liikmesriikides: 2017. aastal kasutas seda 85 % EL 28 leibkondadest, mis on ligikaudu kaks korda suurem osakaal kui see, mis registreeriti 2007. aastal (42 %) – vt joonis 1.

Joonis 1. Leibkondade juurdepääs internetile ja lairibainternetiühendused, EL 28, 2007–2017
(% kõigist leibkondadest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_in_h) ja (isoc_ci_it_h)


2017. aastal registreeriti internetiühendusega leibkondade suurim osakaal (98 %) Madalmaades (vt joonis 2), kuid ka Taani, Luksemburgi, Rootsi, Soome, Ühendkuningriigi ja Saksamaa andmete kohaselt oli neis riikides 2017. aastal internetiühendus vähemalt üheksal leibkonnal kümnest. ELi liikmesriikidest oli kõige madalam internetile juurdepääsu määr Bulgaarias (67 %). Internetiühendusega leibkondade osakaal Bulgaarias, samuti Tšehhi Vabariigis, Itaalias, Küprosel, Kreekas, Portugalis ja Hispaanias kasvas aga kiiresti – ajavahemikus 2012–2017 jäi see kasv vahemikku 16–18 protsendipunkti. Ei ole üllatav, et mitmes liikmesriigis, kus leibkondade juurdepääs internetile oli juba 2012. aastal küllastumispunkti lähedal, näiteks Madalmaades, Luksemburgis ja Taanis, registreeriti suhteliselt väike kasv; samasugune oli olukord Islandi ja Norra puhul.

Joonis 2. Leibkondade juurdepääs internetile, 2012 ja 2017
(% kõigist leibkondadest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_in_h)


Joonisel 3 on näha, et EL 28s on internetile juurdepääsu mõttes teatav vahe linna- ja maapiirkondade vahel. Kui leibkondade juurdepääsu määrad suurlinnades, samuti väikelinnades ja äärelinnades olid suhteliselt suured – 90 % suurlinnades ning 87 % väikelinnades ja äärelinnades –, oli juurdepääs internetile maapiirkondades mõnevõrra väiksem (82 %). 23s ELi liikmesriigis oli maapiirkondades internetile juurdepääsu omavate leibkondade osakaal väiksem kui selliste leibkondade osakaal suurlinnades või väikelinnades ja äärelinnades. Erinevus maapiirkondade ja kaht teist liiki piirkondade vahel oli eriti suur Kreekas, Portugalis, Bulgaarias ja Rumeenias, kus kõigis oli internetile juurdepääsu üldine tase madalam kui EL 28 keskmine. Luksemburgis oli olukord üldisele suundumusele vastupidine, sest maapiirkondades oli internetile juurdepääsu omavate leibkondade osakaal suurem kui suurlinnades või väikelinnades ja äärelinnades. Kuigi Eestis oli juurdepääs internetile suurem suurlinnades, ei olnud väikelinnades ja äärelinnades ning maapiirkondades internetile juurdepääsu omavate leibkondade osakaalus mingit erinevust. Ühendkuningriigis oli internetile juurdepääsu omavate leibkondade osakaal linnastumise kolme erineva astme puhul peaaegu identne (üks protsendipunkt väiksem väikelinnades ja äärelinnades). Belgias registreeriti internetile juurdepääsu kõrgeim tase väikelinnades ja äärelinnades, samal ajal kui suurlinnades ja maapiirkondades oli internetiühendusega leibkondade osakaal identne. Viimane erand oli Prantsusmaa, kus internetile juurdepääsu kõrgeim tase registreeriti suurlinnades, ent madalaim väikelinnades ja äärelinnades (mitte maapiirkondades).

Joonis 3. Leibkondade juurdepääs internetile linnastumise astme järgi, 2017
(% kõigist leibkondadest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_in_h)

Interneti kasutamine

2017. aasta alguse seisuga kasutas EL 28s internetti (vähemalt üks kord uuringu kuupäevale eelnenud kolme kuu jooksul) üle nelja viiendiku (84 %) kõigist 16–74aastastest inimestest. Taanis, Luksemburgis, Rootsis, Madalmaades, Ühendkuningriigis, Soomes ja Saksamaal oli uuringule eelnenud kolme kuu jooksul internetti kasutanud vähemalt üheksa inimest kümnest. Seevastu kasutas internetti veidi enam kui kaks kolmandikku kõigist 16–74aastastest inimestest Itaalias (71 %), Kreekas (70 %) ja Horvaatias (67 %) ning see osakaal langes 64 %ni Rumeenias ja 63 %ni Bulgaarias.

Nende EL 28 elanike osakaal, kes ei ole kunagi internetti kasutanud, oli 2017. aastal 13 % (üks protsendipunkt vähem kui aasta varem), kusjuures see osakaal on vähenenud peaaegu kolmandikuni oma 2007. aasta tasemest (mil see oli 37 %).

2017. aastal kasutas EL 28s peaaegu kolmveerand inimestest (72 %) internetti iga päev – vt joonis 4 – ning veel 8 % kasutas seda vähemalt kord nädalas (kuid mitte igapäevaselt). Seega kasutas internetti regulaarselt (vähemalt kord nädalas) 80 % inimestest. Interneti igapäevaste kasutajate osakaal kõigi internetikasutajate hulgas (need, kes olid kasutanud internetti viimase kolme kuu jooksul) oli EL 28s keskmiselt 87 % ning ulatus ELi liikmesriikide vahel 73 %st Rumeenias enam kui 90 %ni kaheksas liikmesriigis, olles suurim Itaalias (96 %). Island teatas igapäevaste internetikasutajate veelgi suuremast osakaalust (97 %) kõigi internetikasutajate hulgas.

Joonis 4. Interneti kasutamise sagedus, 2017
(% 16–74aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_ifp_iu) ja (isoc_ci_ifp_fu)


Joonis 5 näitab interneti kasutamist liikvel olles ehk mujal kui kodus või tööl, näiteks sülearvutis või kaasaskantavas seadmes mobiilsidevõrgu või traadita internetiühenduse vahendusel. Joonisel on võrreldud 2012. aasta andmeid, mille kohaselt kasutas mobiilseadmeid internetiühenduse loomiseks 36 % 16–74aastastest EL 28 elanikest, 2017. aasta andmetega, mil kõnealune osakaal oli kasvanud 65 ni. Kõige levinumad mobiilseadmed, milles internetti kasutati, olid mobiil- või nutitelefonid, sülearvutid ja tahvelarvutid.

Kõige suurem mobiilse interneti kasutamise osakaal registreeriti 2017. aastal Madalmaades, Rootsis, Ühendkuningriigis, Taanis ja Luksemburgis, kus liikvel olles kasutas internetti üle nelja viiendiku 16–74aastastest inimestest, kusjuures suurim (87 %) oli see Madalmaades ja Rootsis; samaväärne osakaal (87 %) registreeriti ka Norras. Seevastu Horvaatias, Rumeenias, Kreekas, Leedus, Bulgaarias, Lätis, Portugalis ja Tšehhi Vabariigis kasutas internetti mujal kui kodus või tööl 50–60 % kõigist 16–74aastastest inimestest ning Poolas oli see osakaal kõigest 40 % ja Itaalias 32 %.

Joonis 5. Isikud, kes kasutasid sülearvutit või kaasaskantavat seadet internetile juurdepääsuks mujal kui kodus või tööl, 2012 ja 2017
(% 16–74aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_im_i)


Üks EL 28s kõige enam levinud tegevus internetis 2017. aastal oli suhtlusvõrgustikes osalemine, vt joonis 6. Enam kui pooled 16–74aastastest inimestest (54 %) kasutasid internetis suhtlusvõrgustikke (näiteks selliseid saite nagu Facebook või Twitter). Maltal, Ühendkuningriigis, Rootsis, Belgias ja Taanis kasutas suhtlusvõrgustikke 70–75 % inimestest, kusjuures tipptaseme (75 %) saavutas see osakaal Taanis ning oli märgatavalt suurem Islandil (89 %) ja Norras (83 %). Skaala teises otsas oli kolm ELi liikmesriiki, kus selliseid veebisaite kasutas kõige enam 45 % inimestest, nimelt Sloveenia (45 %), Prantsusmaa (43 %) ja Itaalia (43 %).

Joonis 6. Isikud, kes kasutasid internetti suhtlusvõrgustikes osalemiseks, 2017
(% 16–74aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_bde15cua)

Privaatsus ja isikliku identiteedi kaitsmine

2016. aastal võib ELi liikmesriikide vahel täheldada erinevusi viisis, kuidas internetikasutajad haldasid juurdepääsu oma isikuandmetele internetis. Rohkem kui veerand (28 %) EL 28 internetikasutajatest ei edastanud interneti kaudu isikuandmeid, kusjuures see osakaal ulatus kõigest 8 %st Luksemburgis kuni vähemalt pooleni Bulgaarias, Portugalis ja Rumeenias (vt joonis 7). Seega edastas enam kui 70 % EL 28 internetikasutajatest veebis mingit laadi isikuandmeid, kusjuures paljud neist võtsid erinevaid meetmeid oma isikuandmetele juurdepääsu kontrollimiseks internetis. Peaaegu pooled (46 %) kõigist internetikasutajatest keeldusid lubamast kasutada isikuandmeid reklaami eesmärgil ja kaks viiendikku (40 %) piiras juurdepääsu oma profiilile või sisule sotsiaalmeedia saitidel. Lisaks luges enam kui kolmandik (37 %) internetikasutajatest enne isikuandmete edastamist teateid privaatsuse kohta, samas kui juurdepääsu oma geograafilisele asukohale piiras veidi alla kolmandiku (31 %).

Joonis 7. Isikud, kes ei edastanud interneti teel üldse isikuandmeid, 2016
(% isikutest, kes kasutasid internetti viimase aasta jooksul)
Allikas: Eurostat (isoc_cisci_prv)


2016. aastal teadis EL 28s ligikaudu 71 % 16–74aastastest inimestest, kes olid kasutanud internetti viimase 12 kuu jooksul, et küpsiseid saab kasutada inimeste tegevuse jälgimiseks internetis. Nooremate kasutajate hulgas (16–24aastased) oli teadlikkus selles küsimuses veidi suurem (74 %) ja vanemate kasutajate hulgas (55–74aastased) väiksem (64 %). Veidi enam kui kolmandik (35 %) 16–74aastastest kasutajatest teatas, et oli muutnud oma internetibrauseri seadeid, et takistada või piirata küpsiste kasutamist (vt joonis 8).

ELi liikmesriikidest oli internetikasutajate teadlikkus sellest, et küpsiseid võidakse kasutada nende tegevuse jälgimiseks internetis, kõige suurem Madalmaades (89 %) ning Saksamaal ja Soomes (mõlemas 85 %). Teadlikkus oli suur ka Taanis (81 %), Horvaatias (78 %), Itaalias (77 %) ning Luksemburgis ja Austrias (mõlemas 76 %). Seevastu teadsid seda vähem kui pooled internetikasutajad Rumeenias (38 %), Lätis (47 %) ja Küprosel (48 %); vähesest teadlikkusest teatati ka Türgi ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi puhul (mõlemas 30 %). Nende internetikasutajate osakaal, kes olid vahetanud küpsiste kasutamise takistamiseks või piiramiseks oma internetibrauseri seadeid, oli rohkem kui pool vaid ühes liikmesriigis – Luksemburgis (54 %). Seevastu võttis selliseid meetmeid Tšehhi Vabariigis, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel ja Lätis vähem kui viiendik internetikasutajatest. Samasugune oli olukord ka Türgis.

Joonis 8. Küpsiste ja veebilehitseja seadete kasutamine, 2016
(% isikutest, kes kasutasid internetti viimase aasta jooksul)
Allikas: Eurostat (isoc_cisci_prv)

Kaupade ja teenuste tellimine või ostmine

EL 28s jätkus nende 16–74aastaste inimeste osakaalu suurenemine, kes tellisid interneti vahendusel kaupu või teenuseid isiklikuks otstarbeks: 2017. aastal oli see 57 %, mis on 13 protsendipunkti võrra rohkem kui 2012. aastal (vt joonis 9). Saksamaal ja Madalmaades tellis või ostis 2017. aastal interneti vahendusel kaupu või teenuseid vähemalt kolmveerand inimestest ja see osakaal oli vähemalt neli viiendikku Luksemburgis ja Taanis (mõlemas 80 %), Rootsis (81 %) ja Ühendkuningriigis (82 %). Seevastu oli kõnealune osakaal väiksem kui 30 % Horvaatias ning väiksem kui 20 % Bulgaarias ja Rumeenias.

Välja arvatud neli ELi liikmesriiki, kes teatasid aegrea katkemisest – Eesti, Läti, Rumeenia ja Rootsi –, täheldati nende inimeste osakaalu kõige suuremat kasvu, kes tellisid või ostsid aastatel 2012–2017 kaupu või teenuseid interneti vahendusel, Tšehhi Vabariigis (kasv 24 protsendipunkti), millele järgnes Hispaania (kasv 20 protsendipunkti). Ei ole üllatav, et kõige väiksem kasv (6–7 protsendipunkti) oli Taanis ja Soomes, kus nende inimeste protsent, kes tellisid või ostsid kaupu või teenuseid interneti vahendusel, oli teiste liikmesriikidega võrreldes juba niigi suhteliselt suur; samasugune oli olukord Norra puhul. Interneti vahendusel kaupu või teenuseid tellivate inimeste osakaal kasvas aga suhteliselt tagasihoidlikus tempos ka Iirimaal (7 protsendipunkti) ja Horvaatias (6 protsendipunkti).

Joonis 9. Isikud, kes uuringule eelnenud 12 kuu jooksul tellisid interneti vahendusel kaupu ja teenuseid isiklikuks otstarbeks, 2012 ja 2017
(% 16–74aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_ec_ibuy)

Interneti vahendusel teistelt isikutelt tellitud teenused

2017. aastal oli EL 28s nende 16–74aastaste inimeste osakaal, kes olid eelmise 12 kuu jooksul kasutanud mis tahes veebisaiti või rakendust majutuse korraldamiseks teiselt (era)isikult, 18 %. See osakaal ulatus kõrgest 34 %st Ühendkuningriigis ning vähemalt ühest viiendikust Luksemburgis, Iirimaal, Maltal ja Madalmaades vähem kui kümnest inimesest üheni kümnes ELi liikmesriigis, kusjuures kõige väiksem osakaal registreeriti Horvaatias (7 %), Portugalis ja Rumeenias (mõlemas 6 %), Tšehhi Vabariigis (5 %) ja Küprosel (4 %). Interneti vahendusel teistelt eraisikutelt majutuse broneerimine oli keskealiste inimeste (25–54aastased) hulgas levinum kui nooremate (16–24aastased) või vanemate (55–74aastased) põlvkondade seas. Enamik neist teenustest telliti spetsiaalsete veebisaitide või rakenduste kaudu, mis toimivad vahendajatena ja võimaldavad eraisikutel jagada juurdepääsu majutusteenustele, näiteks Airbnb, Lovehomeswap või Couchsurfing.

Joonis 10. Isikud, kes uuringule eelnenud 12 kuu jooksul kasutasid mis tahes veebisaiti või rakendust teiselt isikult majutuse korraldamiseks, 2017
(% 16–74aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_ce_i)


Sarnane analüüs on esitatud joonisel 11, mis näitab nende isikute osakaalu, kes kasutasid mis tahes veebisaiti või rakendust teiselt isikult transporditeenuse korraldamiseks. Seda liiki teenus oli üldiselt vähem levinud kui majutuse korraldamine, kuid ka seda pakuti sageli spetsiaalsete veebisaitide ja rakenduste kaudu (näiteks Liftshare, UberPool või Wundercar). 16–74aastaste inimeste osakaal, kes seda liiki teenuseid kasutasid, oli kogu EL 28s keskmiselt 8 %. ELi liikmesriikide seas oli transporditeenuse korraldamiseks mis tahes veebisaiti või rakendust kasutavate inimeste osakaal 2017. aastal suurim Ühendkuningriigis (27 %) ning Eesti oli ainus teine liikmesriik, kus registreeritud osakaal oli vähemalt üks viiendik. Tavaliselt ilmnes, et transporditeenuse korraldamiseks kasutas veebisaiti või rakendust vähem kui üks inimene kümnest: selline olukord esines 27 liikmesriigist, mille kohta andmed on kättesaadavad, 22 riigis. Interneti vahendusel teistelt isikutelt transpordi broneerimine oli noorema põlvkonna (16–24aastased) hulgas üldiselt levinum kui eakamate inimeste seas.

Joonis 11. Isikud, kes uuringule eelnenud 12 kuu jooksul kasutasid mis tahes veebisaiti või rakendust teiselt isikult transporditeenuse korraldamiseks, 2017
(% 16–74aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_ce_i)

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

Andmete allikad

Kiired tehnoloogilised muutused interneti ja IKT muude uute kasutusaladega seotud valdkondades nõuavad uute ülesannete lahendamist statistikas. Selles valdkonnas on toimunud märkimisväärne areng ja statistilisi vahendeid on kohandatud nii, et need rahuldaksid uut nõudlust andmete järele. Selleks et valdkonna statistika rahuldaks kasutajate vajadusi ja kajastaks kiireid tehnoloogilisi muutusi, vaadatakse see igal aastal läbi.

Selline lähenemisviis kajastub ka Eurostati uuringus IKT kasutamise kohta leibkondade ja üksikisikute poolt. Selle iga-aastase uuringu kaudu võrreldakse IKTst tulenevaid arengusuundi, jälgides tuumikmuutujate arengut ajas ning uurides sügavuti muid aspekte konkreetsel ajahetkel. Kui esialgu keskenduti uuringus juurdepääsu ja ühendusega seotud probleemidele, siis nüüd hõlmab laiendatud teemade ring mitmesuguseid valdkondi (näiteks e-valitsus ja e-kaubandus) ning sotsiaal-majanduslikku analüüsi (näiteks piirkondlik mitmekesisus, soolised iseärasused, vanuse, haridustaseme ja tööhõive olukorra erinevused). Erinevate tehnoloogiate osas on seda uuringut kohandatud nii, et see hõlmaks uusi tooterühmi ja kommunikatsioonitehnoloogia lõppkasutajani viimise vahendeid (näiteks võeti 2017. aastal kasutusele uued küsimused elektrooniliste vastastikuste majutus- või transporditeenuste kohta).

Leibkondade ja üksikisikute poolt IKT kasutamist käsitleva uuringu vaatlusperiood on enamjaolt iga aasta esimene kvartal; enamikus riikides viiakse uuring läbi iga aasta teises kvartalis. Tuleb tähele panna, et 2016. aastal kasutati uuringus privaatsust ja isikliku identiteedi kaitsmist käsitlevat moodulit (kuid 2017. aastal seda ei korratud).

Katvus ja mõisted

Leibkondade IKT uuring hõlmab vähemalt ühe 16–74aastase liikmega leibkondi. Leibkondade juurdepääs internetile näitab, mitu protsenti leibkondadest on sellised, kus leibkonna kõik liikmed saavad soovi korral kasutada kodus internetti, kas või ainult e-kirja saatmiseks.

Internetikasutajad on kõik 16–74aastased isikud, kes on uuringule eelnenud kolme kuu jooksul internetti kasutanud. Regulaarseteks internetikasutajateks loetakse isikuid, kes on uuringule eelnenud kolme kuu jooksul kasutanud internetti keskmiselt vähemalt korra nädalas.

Kõige sagedamini internetile juurdepääsemiseks kasutatud juhtmepõhised tehnoloogiad jagunevad lairiba- ja sissehelistamisega ühenduseks tavatelefoniliini või ISDN-ühenduse kaudu. Lairibaühenduses kasutatakse digitaalseid abonendiliine (DSL) ja tehnoloogiat, mis võimaldab kiiret andmeedastust. Lairibaliinid on liinid, mille andmeedastuskiirus on suurem kui ISDN-ühendusel ehk vähemalt 144 kbit/s. Levinud seadmed kodus interneti kasutamiseks on lauaarvutid ja sülearvutid, kuid viimasel ajal on toimunud laienemine muudesse internetitoega tehnoloogiatesse.

Mobiilseks interneti kasutamiseks loetakse interneti kasutamist mujal kui kodus või töökohas, kasutades sülearvutit või kaasaskantavat seadet ning mobiilsidevõrku või traadita internetiühendust.

Andmed, mis käsitlevad toodete ja teenuste tellimist üksikisikute poolt, kajastavad uuringule eelnenud 12kuulist ajavahemikku ja hõlmavad kinnitatud majutus- või reisitellimusi, finantsinvesteeringute ostu, telekommunikatsiooniteenuseid, videomänge või tarkvara ning tasuliste teabeteenuste kasutamist internetis. Interneti kaudu tasuta saadud tooted ja teenused siia alla ei kuulu. Samuti ei kuulu siia tellimused, mis esitatakse käsitsi trükitud e-kirja, SMSi või MMSiga.

Kontekst

2015. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu digitaalse ühtse turu strateegia (COM(2015) 192 (final)), mis on üks komisjoni kümnest tähtsaimast poliitilisest prioriteedist. Strateegiasse kuulus 16 algatust, mis hõlmasid kolme laiaulatuslikku sammast: parema juurdepääsu edendamine veebis pakutavatele kaupadele ja teenustele kogu Euroopas; digitaalvõrkude ja teenuste arenguks kõige sobivama keskkonna loomine; digitaalmajanduse kui majanduskasvu liikumapaneva jõu kõigi võimaluste ärakasutamine Euroopa majanduses ja tööstuses. Euroopa Komisjoni 2017. aasta tööprogrammisLuues Euroopat, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“ (COM(2016) 710) tegi Euroopa Komisjon ettepaneku liikuda kiiresti edasi ettepanekutega, mis on juba esitatud, ja vaadata läbi edusammud, mis on tehtud digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks.

Internetile juurdepääsu ja interneti kasutamise hindamisel loetakse oluliseks lairibatehnoloogiaid, sest need pakuvad kasutajatele võimalust edastada kiiresti suuri andmekoguseid ning hoiavad juurdepääsuliinid avatuna. Kiire ja ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõttu peetakse IKT-poliitika kujundamise valdkonnas põhinäitajaks. Kuigi digitaalsed abonendiliinid (DSL) jäävad ELis lairibatehnoloogia puhul endiselt peamiseks edastusviisiks, levivad üha enam ka alternatiivid, nagu kaabel- ja satelliitside, kiudoptilised võrgud ja traadita kliendiliinid.

Euroopa Komisjon töötab mitme algatuse kallal, et suurendada töötajate IKT-oskusi, osana laiemast oskuste parema täiendamise tegevuskavast, millega prognoositakse nõudlust oskuste järele ja sobitatakse oskuste pakkumist ja nõudlust. Selleks et suurendada IKT-spetsialistide pakkumist, algatas Euroopa Komisjon digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure koalitsiooni, mis on ELi-ülene partnerlus, mille eesmärk on kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde IKT-spetsialistide värbamisega seotud raskuste leevendamiseks.

10. juunil 2016 võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa uue oskuste tegevuskava, mille eesmärk on edendada mitut meedet tagamaks, et ELis on inimestele kättesaadavad sobiv koolitus, õiged oskused ja õige tugi, nii et nad omandavad oskused, mida on tänapäevases töökeskkonnas vaja, sealhulgas nähakse ette digitaaloskuste edendamine.

Otselingid
Muud artiklid
Tabelid
Andmebaas
Erirubriik
Väljaanded
Metoodika
Õigusaktid
Visualiseeringud
Välislingid







ICT usage in households and by individuals (t_isoc_i) (inglise keeles)


ICT usage in households and by individuals (isoc_i)
Connection to the internet and computer use (isoc_ici)
Households - level of internet access (isoc_ci_in_h)
Households - type of connection to the internet (isoc_ci_it_h)
Individuals - mobile internet access (isoc_ci_im_i)
Internet use (isoc_iiu)
Individuals - internet use (isoc_ci_ifp_iu)
Individuals - frequency of internet use (isoc_ci_ifp_fu)
Individuals - collaborative economy (isoc_ci_ce_i)
E-commerce (isoc_iec)
Internet purchases by individuals (isoc_ec_ibuy)
ICT trust, security and privacy (isoc_ci_sci)
Privacy and protection of personal information (isoc_cisci_prv)