Digitaalmajanduse ja -ühiskonna statistika – leibkonnad ja üksikisikud


Andmed 2020. aasta septembri seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: detsember 2021.

Olulised faktid

2019. aastaks oli internetiühendusega leibkondade osakaal EL 27s kasvanud 90 %le, mis on 26 protsendipunkti rohkem kui 2009. aastal (64 %).

Lairibaühendust kasutas 2019. aastal 88 % EL 27 leibkondadest, mis on 33 protsendipunkti rohkem kui 2009. aastal (55 %).

Interneti vahendusel isiklikuks otstarbeks kaupu või teenuseid tellivate või ostvate 16–74aastaste üksikisikute osakaal oli EL 27s 2019. aastal 60 %, mis on 14 protsendipunkti rohkem kui 2014. aastal (46 %).

[[File:Digital_economy_and_society_-_households_and_individuals-interactive_FP2020-ET.xlsx]]

Leibkondade juurdepääs internetile, 2014 ja 2019


Käesolevas artiklis esitatakse viimased statistilised andmed Euroopa Liidu (EL) digitaalmajanduse ja -ühiskonna paljude eri aspektide kohta, keskendudes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kättesaadavusele ning selle kasutamisele üksikisikute poolt ja leibkondades.

IKT mõjutab inimeste igapäevaelu mitmeti nii tööl kui ka kodus, näiteks internetis suhtlemisel või kaupade ja teenuste ostmisel. ELi poliitika ulatub tervete valdkondade, näiteks e-kaubanduse reguleerimisest kuni püüeteni kaitsta üksikisiku eraelu puutumatust. Seepärast on infoühiskonna areng paljude arvates äärmiselt oluline, et luua nüüdisaegse ja konkurentsivõimelise majanduse edendamiseks vajalikud tingimused.

Artikli täistekst

Juurdepääs internetile

IKT on muutunud avalikkusele laialdaselt kättesaadavaks nii juurdepääsetavuse kui ka hinna poolest. Läbimurre toimus 2007. aastal, kui enamikul (53 %) leibkondadest EL 27s oli juurdepääs internetile. See osakaal kasvas veelgi, ületades 2012. aastal kolmveerandi ja 2014. aastal nelja viiendiku taseme. 2019. aastaks oli EL 27s internetiühendusega leibkondade osakaal kasvanud 90 %le, mis on ligikaudu 26 protsendipunkti rohkem kui 2009. aastal.

Üks viis teadliku teadmusühiskonna edendamiseks on laialdaselt levinud ja taskukohane juurdepääs lairibaühendusele. Lairibaühendus oli ülekaalukalt kõige levinum internetiühenduse vorm kõigis EL 27 liikmesriigis: 2019. aastal kasutas seda 88 % EL 27 leibkondadest, mis on 33 protsendipunkti rohkem kui 2009. aastal registreeritud osakaal (55 %) – vt joonis 1.

Joonis 1. Leibkondade juurdepääs internetile ja lairibainternetiühendused, EL 27, 2009–2019
(% kõigist leibkondadest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_in_h) ja (isoc_ci_it_h)

2019. aastal registreeriti internetiühendusega leibkondade suurim osakaal (98 %) Madalmaades (vt joonis 2), kuid ka Rootsi, Saksamaa, Taani, Luksemburgi, Soome, Iirimaa ja Hispaania andmete kohaselt oli neis riikides internetiühendus rohkem kui üheksal leibkonnal kümnest. EL 27 liikmesriikidest oli internetile juurdepääsu määr kõige väiksem Bulgaarias (75 %). Internetiühendusega leibkondade osakaal Bulgaarias, samuti Rumeenias, Küprosel, Hispaanias, Portugalis ja Leedus kasvas aga kiiresti – ajavahemikus 2014–2019 jäi see kasv vahemikku 16–23 protsendipunkti. Ei ole üllatav, et mitmes liikmesriigis, kus leibkondade juurdepääs internetile oli juba 2014. aastal küllastumispunkti lähedal, näiteks Luksemburgis, Madalmaades ja Taanis, valitses suhteline stabiilsus; samasugune oli olukord Islandi ja Norra puhul.

Joonis 2. Leibkondade juurdepääs internetile, 2014 ja 2019
(% kõigist leibkondadest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_in_h)

Joonisel 3 võib täheldada, et EL 27s on internetile juurdepääsu määrades teatav vahe linna- ja maapiirkondade vahel. Kui suurlinnades, samuti väikelinnades ja äärelinnades olid leibkondade juurdepääsu määrad suhteliselt suured – 92 % suurlinnades ning 89 % väikelinnades ja äärelinnades –, siis maapiirkondades oli vastav määr mõnevõrra väiksem (86 %). 19s EL 27 liikmesriigis oli maapiirkondades internetile juurdepääsu omavate leibkondade osakaal väiksem kui selliste leibkondade osakaal suurlinnades või väikelinnades ja äärelinnades. Erinevus maapiirkondade ja kaht teist liiki piirkondade vahel oli eriti suur Kreekas, Bulgaarias, Portugalis, Sloveenias ja Rumeenias, kus kõigis oli internetile juurdepääsu üldine tase madalam kui EL 27 keskmine. Saksamaal oli internetile juurdepääsu omavate leibkondade osakaal linnastumise kolme erineva astme puhul sama ning Madalmaades ja Taanis peaaegu sama (Madalmaade puhul oli see osakaal väikelinnades ja äärelinnades üks protsendipunkt väiksem, Taani puhul suurlinnades üks protsendipunkt suurem). Belgias ja Maltal registreeriti internetile juurdepääsu kõrgeim tase väikelinnades ja äärelinnades. Nii oli see ka Sloveenias, kus internetiühendusega leibkondade osakaal oli suurlinnades ning väikelinnades ja äärelinnades sama suur. Muud erandid olid Eesti, Prantsusmaa ja Luksemburg, kus internetile juurdepääsu kõrgeim tase registreeriti suurlinnades, ent madalaim väikelinnades ja äärelinnades (mitte maapiirkondades). Erandiks oli ka Rootsi, kus internetile juurdepääsu kõrgeim tase registreeriti maapiirkondades.

Joonis 3. Leibkondade juurdepääs internetile linnastumise astme järgi, 2019
(% kõigist leibkondadest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_in_h)

Interneti kasutamine

2019. aasta alguse seisuga kasutas internetti (vähemalt korra uuringu kuupäevale eelnenud kolme kuu jooksul) seitsmest kuus 16–74aastasest üksikisikust (86 %) EL 27s. Kümnes riigis oli see osakaal vähemalt 90 %, kusjuures suurim oli see Rootsis (98 %) ja Taanis (97 %). Seevastu kasutas internetti ligikaudu neli viiendikku kõigist 16–74aastastest üksikisikutest Horvaatias (79 %) ning ligikaudu kolmveerand kõigist 16–74aastastest üksikisikutest Itaalias (76 %), Kreekas (76 %), Portugalis (75 %) ja Rumeenias (74 %). Kõige väiksem oli see osakaal Bulgaarias, kus see oli pisut üle kahe kolmandiku (68 %).

Nende EL 27 elanike osakaal, kes ei olnud kunagi internetti kasutanud, oli 2019. aastal 10 % (kaks protsendipunkti vähem kui aasta varem), kusjuures see osakaal vähenes kolmandikuni oma 2009. aasta tasemest (mil see oli 32 %).

2019. aastal kasutas EL 27s enam kui kolmveerand üksikisikutest (77 %) internetti iga päev – vt joonis 4 – ning veel 7 % kasutas seda vähemalt korra nädalas (kuid mitte igapäevaselt). Seega kasutas internetti regulaarselt (vähemalt korra nädalas) 84 % üksikisikutest. Interneti igapäevaste kasutajate osakaal kõigi internetikasutajate hulgas (need, kes olid kasutanud internetti viimase kolme kuu jooksul) oli EL 27s keskmiselt 90 % ning ulatus EL 27 liikmesriikide lõikes 77 %st Rumeenias enam kui 90 %ni neljateistkümnes liikmesriigis, kusjuures suurim oli see Itaalias, Maltal ja Madalmaades (96 %). Island teatas igapäevaste internetikasutajate veelgi suuremast osakaalust (98 %) kõigi internetikasutajate hulgas.

Joonis 4. Interneti kasutamise sagedus, 2019
(% 16–74aastastest üksikisikutest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_ifp_iu) ja (isoc_ci_ifp_fu)

Joonisel 5 kujutatakse interneti kasutamist liikvel olles ehk mujal kui kodus või tööl, näiteks sülearvutis või kaasaskantavas seadmes mobiilsidevõrgu või traadita internetiühenduse vahendusel. Joonisel võrreldakse 2014. aasta andmeid, mille kohaselt kasutas internetile juurdepääsuks mobiilseadet 48 % 16–74aastastest üksikisikutest EL 27s, 2019. aasta andmetega, mille kohaselt oli see osakaal kasvanud 73 %le. Kõige levinumad mobiilseadmed, milles internetti kasutati, olid mobiil- või nutitelefonid, sülearvutid ja tahvelarvutid.

Kõige suurem mobiilse interneti kasutamise osakaal registreeriti 2019. aastal Rootsis, Taanis, Madalmaades, Hispaanias, Belgias, Luksemburgis, Iirimaal, Austrias ja Prantsusmaal, kus liikvel olles kasutas internetti üle nelja viiendiku 16–74aastastest üksikisikutest; suurim oli see osakaal Rootsis ja Norras (93 %). Seevastu Portugalis, Kreekas, Bulgaarias, Lätis, Rumeenias ja Leedus kasutas internetti mujal kui kodus või tööl 63–70 % 16–74aastastest üksikisikutest; Poolas oli see osakaal kõigest 59 % ja Itaalias 50 %.

Joonis 5. Isikud, kes kasutasid sülearvutit või kaasaskantavat seadet internetile juurdepääsuks mujal kui kodus või tööl, 2014 ja 2019
(% 16–74aastastest üksikisikutest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_im_i)

Üks EL 27s kõige enam levinud tegevus internetis oli 2019. aastal suhtlusvõrgustikes osalemine (vt joonis 6). Enam kui pooled 16–74aastastest üksikisikutest (54 %) kasutasid internetis suhtlusvõrgustikke (näiteks Facebook, Twitter ja Instagram või Snapchat). Belgias, Küprosel, Rootsis ja Maltal kasutas suhtlusvõrgustikke 71–76 % inimestest, ent kõige suurem oli see osakaal Taanis (81 %). Veelgi suurem oli see näitaja Islandil (92 %) ja Norras (86 %). Skaala teises otsas oli kaks EL 27 liikmesriiki, kus selliseid veebisaite kasutas alla poole inimestest, nimelt Itaalia ja Prantsusmaa (mõlemas 42 %).

Joonis 6. Üksikisikud, kes kasutasid internetti suhtlusvõrgustikes osalemiseks, 2019
(% 16–74aastastest elanikest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_ac_i)

Privaatsus ja isikliku identiteedi kaitsmine (2016. aasta uuring)

2016. aastal võis ELi liikmesriikide vahel täheldada erinevusi viisis, kuidas internetikasutajad haldasid juurdepääsu oma isikuandmetele internetis. Veidi vähem kui kolmandik (31 %) EL 27 internetikasutajatest ei edastanud interneti kaudu isikuandmeid, kusjuures see osakaal ulatus kõigest 8 % Luksemburgis kuni vähemalt pooleni Bulgaarias, Portugalis ja Rumeenias (vt joonis 7). Seega edastas 69 % EL 27 internetikasutajatest veebis mingit laadi isikuandmeid, kusjuures paljud neist võtsid eri meetmeid oma isikuandmetele juurdepääsu kontrollimiseks internetis. Peaaegu pooled (45 %) kõigist internetikasutajatest keeldusid lubamast kasutada isikuandmeid reklaami eesmärgil ja pisut vähem kui kaks viiendikku (38 %) piiras juurdepääsu oma profiilile või sisule sotsiaalmeedia saitidel. Lisaks luges enam kui kolmandik (36 %) internetikasutajatest enne isikuandmete edastamist teateid privaatsuse kohta, aga juurdepääsu oma geograafilisele asukohale piiras veidi alla kolmandiku (30 %).

Joonis 7. Üksikisikud, kes ei edastanud interneti teel mingeid isikuandmeid, 2016
(% üksikisikutest, kes kasutasid internetti viimase aasta jooksul)
Allikas: Eurostat (isoc_cisci_prv)

2016. aastal teadis EL 27s ligikaudu 71 % 16–74aastastest inimestest, kes olid kasutanud internetti viimase 12 kuu jooksul, et küpsiseid võidakse kasutada inimeste tegevuse jälgimiseks internetis. Nooremate kasutajate hulgas (16–24aastased) oli teadlikkus selles küsimuses veidi suurem (76 %) ja vanemate kasutajate hulgas (55–74aastased) väiksem (65 %). Veidi enam kui kolmandik (34 %) 16–74aastastest kasutajatest teatas, et oli muutnud oma internetibrauseri seadeid, et takistada või piirata küpsiste kasutamist (vt joonis 8).

EL 27 liikmesriikidest oli internetikasutajate teadlikkus sellest, et küpsiseid võidakse kasutada nende tegevuse jälgimiseks internetis, kõige suurem Madalmaades (89 %) ning Saksamaal ja Soomes (mõlemas 85 %). Teadlikkus oli suur ka Taanis (81 %), Horvaatias (78 %), Itaalias (77 %) ning Luksemburgis ja Austrias (mõlemas 76 %). Seevastu olid sellest teadlikud vähem kui pooled internetikasutajad Rumeenias (38 %), Lätis (47 %) ja Küprosel (48 %); vähesest teadlikkusest teatati ka Türgi ja Põhja-Makedoonia puhul (mõlemas 30 %). Nende internetikasutajate osakaal, kes olid muutnud küpsiste kasutamise takistamiseks või piiramiseks oma internetibrauseri seadeid, oli rohkem kui pool vaid ühes liikmesriigis – Luksemburgis (54 %). Seevastu Tšehhi Vabariigis, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel ja Lätis oli selliseid meetmeid võtnud vähem kui viiendik internetikasutajatest. Samasugune oli olukord ka Türgis.

Joonis 8. Küpsiste ja internetibrauseri seadete kasutamine, 2016
(% üksikisikutest, kes kasutasid internetti viimase aasta jooksul)
Allikas: Eurostat (isoc_cisci_prv)

Kaupade ja teenuste tellimine või ostmine

EL 27s suurenes jätkuvalt nende 16–74aastaste üksikisikute osakaal, kes tellisid või ostsid interneti vahendusel kaupu või teenuseid isiklikuks otstarbeks: 2019. aastal oli see 60 %, mis on 14 protsendipunkti võrra rohkem kui 2014. aastal (vt joonis 9). Saksamaal tellis või ostis 2019. aastal interneti vahendusel kaupu või teenuseid enam kui kolmveerand inimestest ja see osakaal oli vähemalt neli viiendikku Madalmaades (81 %), Rootsis (82 %) ja Taanis (84 %). Väikseim oli kõnealune osakaal aga Rumeenias (23 %) ja Bulgaarias (22 %).

Kui mitte arvestada viit EL 27 liikmesriiki, kes teatasid aegrea katkemisest (Eesti, Läti, Luksemburg, Rumeenia ja Rootsi), kasvas nende inimeste osakaal, kes tellisid või ostsid kaupu või teenuseid interneti vahendusel, aastatel 2014–2019 kõige suuremal määral Leedus (kasv 22 protsendipunkti) ning Tšehhi Vabariigis ja Hispaanias (mõlemas kasv 21 protsendipunkti). Ei ole üllatav, et kõige väiksem oli kasv (5–7 protsendipunkti) Soomes, Taanis ja Rootsis, kus nende inimeste osakaal, kes tellisid või ostsid kaupu või teenuseid interneti vahendusel, oli teiste liikmesriikidega võrreldes juba niigi suhteliselt suur; samasugune oli olukord ka Ühendkuningriigis ja Norras. Interneti vahendusel kaupu või teenuseid tellivate inimeste osakaal kasvas aga suhteliselt tagasihoidlikus tempos ka Maltal ja Prantsusmaal (mõlemas 8 protsendipunkti).

Joonis 9. Üksikisikud, kes tellisid uuringule eelnenud 12 kuu jooksul interneti vahendusel kaupu ja teenuseid isiklikuks otstarbeks, 2014 ja 2019
(% 16–74aastastest üksikisikutest)
Allikas: Eurostat (isoc_ec_ibuy)

Interneti vahendusel teistelt isikutelt tellitud teenused

2019. aastal oli EL 27s nende 16–74aastaste üksikisikute osakaal, kes olid eelmise 12 kuu jooksul kasutanud mõnd veebisaiti või rakendust majutuse korraldamiseks teiselt (era)isikult, 21 %. Suurim oli see osakaal Luksemburgis (46 %) ning Iirimaal, Maltal ja Belgias, kus neid inimesi oli enam kui veerand. Skaala teises otsas olid kuus EL 27 liikmesriiki, kus see osakaal jäi alla 10 %, kusjuures kõige väiksem osakaal registreeriti Bulgaarias, Rumeenias ja Sloveenias (kõigis 9 %), Lätis (8 %), Tšehhi Vabariigis ja Küprosel (mõlemas 5 %). Interneti vahendusel teistelt eraisikutelt majutuse broneerimine oli keskealiste inimeste (25–54aastased) hulgas levinum kui nooremate (16–24aastased) või vanemate (55–74aastased) põlvkondade seas. Enamik neist teenustest telliti spetsiaalsete veebisaitide või rakenduste kaudu, mis toimivad vahendajatena ja võimaldavad eraisikutel jagada juurdepääsu majutusteenustele, näiteks Airbnb, Lovehomeswap või Couchsurfing.

Joonis 10. Üksikisikud, kes kasutasid uuringule eelnenud 12 kuu jooksul mõnd veebisaiti või rakendust teiselt isikult majutuse korraldamiseks, 2019
(% 16–74aastastest üksikisikutest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_ce_i)

Sarnane analüüs on esitatud joonisel 11, kus on kujutatud nende isikute osakaal, kes kasutasid mõnd veebisaiti või rakendust teiselt isikult transporditeenuse korraldamiseks. Seda liiki teenus oli üldiselt vähem levinud kui majutuse korraldamine, kuid ka seda pakuti sageli spetsiaalsete veebisaitide ja rakenduste kaudu (näiteks Liftshare, UberPool või Wundercar). Nende 16–74aastaste üksikisikute osakaal, kes seda liiki teenuseid kasutasid, oli kogu EL 27s keskmiselt 8 %. EL 27 liikmesriikide seas oli transporditeenuse korraldamiseks mõnd veebisaiti või rakendust kasutavate inimeste osakaal 2019. aastal suurim Eestis (29 %). Tavaliselt ilmnes, et transporditeenuse korraldamiseks kasutas veebisaiti või rakendust vähem kui üks inimene kümnest: selline oli olukord 18 liikmesriigis. Interneti vahendusel teistelt isikutelt transpordi broneerimine oli noorema põlvkonna (16–24aastased) hulgas üldiselt levinum kui eakamate inimeste seas.

Joonis 11. Üksikisikud, kes kasutasid uuringule eelnenud 12 kuu jooksul mõnd veebisaiti või rakendust teiselt isikult transporditeenuse korraldamiseks, 2019
(% 16–74aastastest üksikisikutest)
Allikas: Eurostat (isoc_ci_ce_i)

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

Andmete allikad

Kiired tehnoloogilised muutused interneti ja IKT muude uute kasutusaladega seotud valdkondades nõuavad uute ülesannete lahendamist statistikas. Selles valdkonnas on toimunud märkimisväärne areng ja statistilisi vahendeid on kohandatud nii, et need rahuldaksid uut nõudlust andmete järele. Selleks et valdkonna statistika rahuldaks kasutajate vajadusi ja kajastaks kiireid tehnoloogilisi muutusi, vaadatakse see igal aastal läbi.

Selline lähenemisviis kajastub ka Eurostati uuringus IKT kasutamise kohta leibkondades ja üksikisikute poolt. Selle iga-aastase uuringu kaudu võrreldakse IKTst tulenevaid arengusuundi, jälgides tuumikmuutujate arengut ajas ning uurides sügavuti muid aspekte konkreetsel ajahetkel. Kui esialgu keskenduti uuringus juurdepääsu ja ühendusega seotud probleemidele, siis nüüd hõlmab laiendatud teemade ring mitmesuguseid valdkondi (näiteks e-valitsus ja e-kaubandus) ning sotsiaal-majanduslikku analüüsi (näiteks piirkondlik mitmekesisus, soolised iseärasused, vanuse, haridustaseme ja tööhõive olukorra erinevused). Erinevate tehnoloogiate osas on seda uuringut kohandatud nii, et see hõlmaks uusi tooterühmi ja kommunikatsioonitehnoloogia lõppkasutajani viimise vahendeid (näiteks võeti 2017. aastal kasutusele uued küsimused elektrooniliste kasutajalt-kasutajale majutus- või transporditeenuste kohta).

Leibkondade ja üksikisikute poolt IKT kasutamist käsitleva uuringu vaatlusperiood on enamjaolt iga aasta esimene kvartal; enamikus riikides viiakse uuring läbi iga aasta teises kvartalis. Tuleb tähele panna, et 2016. aastal kasutati uuringus privaatsust ja isikliku identiteedi kaitsmist käsitlevat moodulit (kuid 2017., 2018. ega 2019. aastal seda ei korratud).

Katvus ja mõisted

Leibkondade IKT uuring hõlmab vähemalt ühe 16–74aastase liikmega leibkondi. Leibkondade juurdepääs internetile näitab, mitu protsenti leibkondadest on sellised, kus leibkonna kõik liikmed saavad soovi korral kasutada kodus internetti, kas või ainult e-kirja saatmiseks.

Internetikasutajad on kõik 16–74aastased üksikisikud, kes on uuringule eelnenud kolme kuu jooksul internetti kasutanud. Regulaarseteks internetikasutajateks loetakse isikuid, kes on uuringule eelnenud kolme kuu jooksul kasutanud internetti keskmiselt vähemalt korra nädalas.

Kõige sagedamini internetile juurdepääsemiseks kasutatud traadipõhised tehnoloogiad jagunevad lairiba- ja sissehelistamisega ühenduseks tavatelefoniliini või ISDN-ühenduse kaudu. Lairibaühenduses kasutatakse digitaalseid abonendiliine (DSL) ja tehnoloogiat, mis võimaldab kiiret andmeedastust. Lairibaühenduste andmeedastuskiirus on suurem kui ISDN-ühendusel ehk vähemalt 144 kbit/s. Levinud seadmed kodus interneti kasutamiseks on lauaarvutid ja sülearvutid, kuid viimasel ajal on toimunud laienemine muudesse internetitoega tehnoloogiatesse.

Mobiilse interneti kasutamiseks loetakse interneti kasutamist mujal kui kodus või töökohas, kasutades sülearvutit või kaasaskantavat seadet ning mobiilsidevõrku või traadita internetiühendust.

Andmed, mis käsitlevad toodete ja teenuste tellimist üksikisikute poolt, kajastavad uuringule eelnenud 12kuulist ajavahemikku ja hõlmavad kinnitatud majutus- või reisitellimusi ning finantsinvesteeringute, telekommunikatsiooniteenuste, videomängude või tarkvara ja tasuliste teabeteenuste oste internetis. Interneti kaudu tasuta saadud tooted ja teenused siia alla ei kuulu. Samuti ei kuulu siia tellimused, mis esitatakse käsitsi trükitud e-kirja, SMSi või MMSiga.

Kontekst

2015. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu digitaalse ühtse turu strateegia (COM(2015) 192 final), mis on üks komisjoni kümnest tähtsaimast poliitilisest prioriteedist. Strateegiasse kuulus 16 algatust, mis hõlmasid kolme laiaulatuslikku sammast: parema juurdepääsu edendamine veebis pakutavatele kaupadele ja teenustele kogu Euroopas; digitaalvõrkude ja teenuste arenguks kõige sobivama keskkonna loomine; digitaalmajanduse kui majanduskasvu liikumapaneva jõu kõigi võimaluste ärakasutamine Euroopa majanduses ja tööstuses. Euroopa Komisjoni 2017. aasta tööprogrammisLuues Euroopat, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“ (COM(2016) 710) tegi Euroopa Komisjon ettepaneku liikuda kiiresti edasi ettepanekutega, mis on juba esitatud, ja vaadata läbi edusammud, mis on tehtud digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks.

Internetile juurdepääsu ja interneti kasutamise hindamisel loetakse oluliseks lairibatehnoloogiaid, sest need pakuvad kasutajatele võimalust edastada kiiresti suuri andmemahte ning hoiavad juurdepääsuliinid avatuna. Kiire ja ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõttu peetakse IKT-poliitika kujundamise valdkonnas põhinäitajaks. Kuigi digitaalsed abonendiliinid (DSL) jäävad ELis lairibatehnoloogia puhul endiselt peamiseks edastusviisiks, levivad üha enam ka alternatiivid, nagu kaabel- ja satelliitside, kiudoptilised võrgud ja traadita kliendiliinid.

Euroopa Komisjon töötab välja mitut algatust, et suurendada töötajate IKT-oskusi, osana laiemast oskuste parema täiendamise tegevuskavast, millega prognoositakse nõudlust oskuste järele ja sobitatakse oskuste pakkumist ja nõudlust. Selleks et suurendada IKT-spetsialistide pakkumist, algatas Euroopa Komisjon digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure koalitsiooni, mis on ELi-ülene partnerlus eesmärgiga leevendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil IKT-spetsialistide värbamisega seotud raskusi.

10. juunil 2016 võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa uue oskuste tegevuskava, mille eesmärk on edendada mitut meedet tagamaks, et ELis on inimestele kättesaadavad sobiv koolitus, õiged oskused ja õige tugi, nii et nad saaksid omandada tänapäevases töökeskkonnas vajaminevaid oskusi, sealhulgas digitaaloskusi.

2017. aastal tegi Euroopa Komisjon digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõtte (COM(2017) 228 final), milles kinnitati, et kaks kolmandikku eurooplastest arvab, et uus digitehnoloogia on avaldanud positiivset mõju ühiskonnale, majandusele ja nende endi eludele. Samuti juhiti vahekokkuvõttes tähelepanu kolmele eesseisvale keerukale ülesandele:

  • tagada, et veebiplatvormid toovad ka edaspidi kasu majandusele ja ühiskonnale – selleks tuleb võidelda ebaseadusliku veebisisuga ning innustada veebiplatvormide pakkujaid võtma rohkem vastutust;
  • arendada Euroopa andmemajandust ja kasutada täielikult ära selle potentsiaali, näiteks esitades ettepanekuid isikustamata andmete vaba liikumise tagamiseks ELis; ning
  • kaitsta Euroopa vara küberjulgeolekuprobleemidega tegelemise kaudu, sealhulgas töötada välja kiirreageerimiskava laiaulatuslikeks küberintsidentideks.

2019. aastal esitles Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen oma plaane, kuidas haarata ELi tasandil kinni digiajastu pakutavatest võimalustest. Seda silmas pidades on üks komisjoni ajavahemikuks 2019–2024 seatud kuuest prioriteedist digiajastule vastav Euroopa. Sellise digiülemineku saavutamiseks tuleks digitaaltehnoloogia ja -lahenduste abil: avada uusi võimalusi ettevõtetele; edendada usaldusväärse tehnoloogia arendamist; soodustada avatud ja demokraatlikku ühiskonda; tagada majanduse elujõulisus ja kestlikkus; aidata võidelda kliimamuutustega. Seda arvesse võttes esitles komisjon 2020. aasta veebruari jooksul ideid ja meetmeid Euroopa digituleviku kujundamiseks, samuti esitas komisjon konkreetsed ettepanekud järgmise kohta:

Otselingid
Muud artiklid
Tabelid
Andmebaas
Erirubriik
Väljaanded
Metoodika
Õigusaktid
Visualiseeringud
Välislingid




ICT usage in households and by individuals (t_isoc_i)
ICT usage in households and by individuals (isoc_i)
Connection to the internet and computer use (isoc_ici)
Households - level of internet access (isoc_ci_in_h)
Households - type of connection to the internet (isoc_ci_it_h)
Individuals - mobile internet access (isoc_ci_im_i)
Internet use (isoc_iiu)
Individuals - internet use (isoc_ci_ifp_iu)
Individuals - frequency of internet use (isoc_ci_ifp_fu)
Individuals - use of collaborative economy (until 2019) (isoc_ci_ce_i)
E-commerce (isoc_iec)
Internet purchases by individuals (until 2019) (isoc_ec_ibuy)
ICT trust, security and privacy (isoc_ci_sci)
Privacy and protection of personal information (until 2016) (isoc_cisci_prv)