• Üritused

Uudised


<< Tagasi uudisteloendisse

Töömaailm – IKT-spetsialistid

Cedefop on tulevaste tööhõivesuundumuste analüüsi põhjal koostanud oskuste prognoosi, mis näitab, milline võib olla töömaailm kümne aasta pärast. Uus artiklisari keskendub teatud elukutsete võimalikele probleemidele ja muutustele tänasest kuni 2030. aastani.
Picture

Selles artiklis uuritakse IKT-spetsialistide elukutset. Analüüs hõlmab inimesi, kes uurivad, kavandavad, kujundavad, katsetavad ja täiustavad IT-süsteeme, riistvara, tarkvara ja konkreetsete rakendustega seotud kontseptsioone ning annavad vastavat nõu.

 

Põhifaktid

 

  • 2018. aastal töötas IKT valdkonnas spetsialistidena ligikaudu 3,5 miljonit inimest.

  • 2006–2018 kasvas selle elukutse tööhõive veidi üle 29 %.

  • 2018. aastal omas 71% IT-spetsialistidest kõrget kvalifikatsiooni.

  • 25 % tööjõust oli 2018. aastal keskmise kvalifikatsiooniga.

  • IKT on üldotstarbeline tehnoloogia ja seega võivad majanduses toimuvad muutused või häired oluliselt mõjutada seda, milliseid oskusi nendel kutsealadel tulevikus vajatakse.

 

Tööülesanded ja oskused

Peamised tööülesanded ja oskused on tähtsuse järjekorras järgmised:

 

  • IKT kasutamine

  • autonoomia

  • teabe kogumine ja hindamine

  • loomingulisus ja otsustusvõime

  • arvutikirjaoskus

  • rühmatöö

  • arvutusoskus

  • rutiini talumine

  • müügi- ja mõjutusoskus

  • õpetamine, koolitamine ja juhendamine

  • juhtimine ja koordineerimine

  • käelised oskused

  • teenindusvalmidus

  • masinate kasutamine

  • füüsiline jõud

 

Mis tulevikusuundumusi prognoositakse?

 

  • IT-spetsialistide tööhõive peaks aastatel 2018–2030 kasvama 11% ja lisanduma peaks 395 000 töökohta.

  • Koos sellelt kutsealalt samas ajavahemikus lahkujatega (hinnanguliselt 1,2 miljonit) viitab kasv sellele, et 2018–2030 on IKT valdkonnas vaja täita 1,6 miljonit töökohta.

  • Keskmise kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide arv jääb 2030. aastal peaaegu muutumatuks, st 23 % tasemele.

  • Kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide arv peaks eelduste kohaselt kasvama 2030. aastal 74%ni.

 

Mis tegurid mõjutavad töötajate oskusi?

 

  • Muutused tehnoloogias ja väärtusahelates. IKT muutub üha enam majandustegevuse osaks, seetõttu on juba arendatud ja arendatakse ka edaspidi arvukaid tarkvararakendusi. Tehnoloogiate ja väärtusahelate muutused nihutavad tõenäoliselt tasakaalu tehnilistelt IKT-oskustelt sektoripõhistele teadmistele ja üldoskustele, nagu juhtimine ja planeerimine.

  • Majanduse edasine üleminek digitehnoloogiale. Digiüleminek suurendab nõudlust inimeste järele, kellel on põhjalikud teadmised IKT valdkonnast ja kes suudavad pakkuda tõhusaid ja kohandatud IKT‑lahendusi iga ettevõtte või organisatsiooni jaoks.

  • Tehniliste IT-oskuste kasvav allhange odavamatelt, Euroopa-välistelt turgutelt. ELi spetsialistidel on IKT valdkonnas vaja eri sektorite, nt tarneahela juhtimisega seotud oskusi.

  • Võimsamaks muutuvad arvutid. See suurendab genereeritava teabe mahtu ja mitmekesisust. Suurandmete suundumus peaks kasvatama nõudlust heade andmeanalüüsioskuste ja selliste oskuste järele, mis võimaldavad ettevõtete andmeid skaleerida ja hallata. Seetõttu peaksid esile kerkima uued kutsealad (nt andmeteadlased, andmehaldurid ja andmete peaspetsialistid).

  • Nihe pilvandmetöötlusele. See peaks kiirenema nii ettevõtete kui ka tarbijate puhul ning vähendama kasutajate nõudlust tehniliste teadmiste järele, sest teenused tellitakse allhankena pilveteenuse osutajatelt. See tähendab, et ettevõtted vajavad oskusi teenuste lõimimisel, juhtimisel, kavandamisel ja pilvede haldamisel, samuti pilveandmekeskuste loomisel ja optimeerimisel.

  • Automatiseerimine. Ajapikku suureneb automatiseerimise ja nutikodukeskustega seotud uuringute ja tööstusinvesteeringute maht ning tekib üha suurem nõudlus tark- ja riistvaraoskuste järele koos heade matemaatiliste ja valdkondlike teadmistega. Nende oskustega spetsialistid on väärtuslikud nii juba tegutsevatele organisatsioonidele, kes loodavad oma turgu konsolideerida, kui ka idufirmadele, kes tahavad turuolukorda muuta.

  • Asjade interneti kasv. See mõjutab nõudlust oskuste ja kutsealade järele, mis on seotud teadmiste ja oskustega väga erinevate süsteemide arhitektuuri, disaini ja käitamise ning ühendatud (ja ühendatavate) süsteemide standardimise ja koostalitluse valdkonnas. Nõudlus suureneb ka asjade interneti võrgustike seotud tehniliste teadmiste ja oskuse järele juhtida selliste võrgustike osaks olevaid mitme võrgu konfiguratsioone.

  • Omavaheline ühenduvus tänu nutisüsteemidele. Kuna IKT taristu eri komponendid on tänu nutisüsteemidele omavahel rohkem ühendatud, süvenevad küberkuritegevuse ja küberterrorismi tekitatavad ohud. Vastukaaluks prognoositakse äriteadmiste kõrval suuremat nõudlust ka andmeteaduse ja analüütiliste oskuste järele. Nõudlus küberturvalisusega seotud oskuste järele kasvab nii tarkvara- kui ka riistvarasüsteemide valdkonnas ning spetsialistidel peab suure tõenäosusega olema kõrge kvalifikatsioon, et täita tulevikus omavahel ühendatud nutikate taristusüsteemide vajadusi.

 

Kuidas on nende oskustega seotud vajadusi võimalik täita?

IKT-spetsialistidel on sageli IT-õpingutele lisaks ka muu taust. Õppekava täiustamine loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna õppeainetega ja muude IKT-ga seotud oskustega mitmesuguste erialade lõikes võib aidata inimestel edukalt üle minna IKT-ametikohtadele hoolimata nende haridustaustast. On mitmeid kutsesertifikaate, mida IKT‑spetsialistid saavad taotleda erapakkujate ja akadeemiliste asutuste kaudu, et hoida oma kutseteadmisi ja -oskusi ajakohasena. E-oskuste uuring QUALITY näitab, et sertifitseerimine on muutunud igasuguse taustaga IKT‑töötajate jaoks väga tähtsaks – ligikaudu pooltel neist on vähemalt üks sertifikaat.

Suurem rõhuasetus valdkondlikul asjatundlikkusel on aga väljakutse, sest mitmesuguste erialade oskuste omandamine (st teadmiste ja asjatundlikkuse omandamine teatud sektoris või sektorites) peaks olema osa ka tööl toimuvast väljaõppest. Toetamaks IKT-spetsialistide liikuvust majandussektorite ja/või ELi riikide vahel, pakub Euroopa Komisjon ühtset Euroopa raamistikku IKT-spetsialistidele kõigis tööstusharudes.

 

Kas soovid rohkem teada oskuste prognoosi ja selle kohta, milline on Euroopas töökohtade tulevik? Tutvu meie ülevaateartikliga ja meie artikliga õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna ning majutuse ja jaekaubanduse elukutsete kohta.

 

Lisateave:

Euroopa tööhõivepäevad

Drop’pin@EURES

EURESe nõustajad

Elamine ja töötamine EURESe riikides

EURESe töökohtade andmebaas

EURESe teenused tööandjatele

EURESe ürituste kalender

Eelseisvad veebiüritused

EURES Facebookis

EURES Twitteris

EURES LinkedInis

 

NB! EURES ega Euroopa Komisjon ei toeta ühtki eespool nimetatud kolmanda isiku veebilehte.

25/09/2020

<< Tagasi uudisteloendisse
 
vastutusest loobumine

"Fookuses" artiklite eesmärk on anda EURESe portaali külastajatele teavet päevakajaliste teemade ja suundumuste kohta ning ergutada arutelusid ja debatte. Artiklid ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni seisukohti.