Näpunäiteid ja soovitusi töökoha leidmiseks

Kust tööd otsida?

Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) on inimeste vaba liikumine üks põhivabadustest, mis võimaldab  EMP riigi kodanikul töötada teises  EMP riigis ilma tööloata. Tööjõu vaba liikumise rakendamisel uute liikmesriikide kodanikele kohaldatakse üleminekumeetmeid, mis on sätestatud nende riikide Euroopa Liiduga ühinemise lepingutes. Jaotises "Uute liikmesriikide suhtes rakendatavad üleminekumeetmed" käsitletakse uusi liikmesriike puudutavaid küsimusi täpsemalt.

Milliseid praktilisi asju pean arvestama enne kui hakkan tööd otsima?

Elades ja töötades teises Euroopa riigis võib põrkuda teatavatele raskustele, näiteks kohanemine uue kultuuriga, töötamine võõras keelekeskkonnas, tundmata maksu- ja sotsiaaltagatiste süsteemi mõistmine. Et end paremini ette valmistada, tuleks valitud maaga lähemalt tutvust teha. Töö leidmisel on oma osa ka isikuomadustel ja otsusekindlusel, nagu mõistagi kvalifikatsioonil ja võõrkeelteoskuselgi.
Enne tööotsingule asumist on oluline arvestada, et töö leidmine võõrsil ei pruugi tingimata olla lihtsam kui kodumaal (Euroopa Liidu üldine tööpuuudus on tänini kõrge). Siiski võib Euroopa tööturg pakkuda arvestatavaid võimalusi nii mõneski valdkonnas, näiteks turisminduses ja teenuste alal (finantsteenused, juhtimiskonsultatsioonid, ehitus, IT ja mõningad tervishoiuteenused), samuti hooajalist tööd põllumajanduses. Tuleb meeles pidada, et töövõimalused Euroopa Majanduspiirkonna eri osades on suuresti erinevad ning olukord võib väga kiiresti muutuda. Lähemat teavet leiab jaotisest "Elamine ja töötamine".

Kuidas tööotsingut alustada

Töö leidmiseks enne ärasõitu soovitame:
- Külastada EURESe tööalase liikuvuse veebiportaali, kust leiab vabu töökohti, teavet elu- ja töötingimuste ja tööturu kohta ning viitasid muule kasulikule teabele. Samuti saab seal teha oma CV kättesaadavaks võimalikele tööandjatele terves Euroopas.
- Küsida nõu kohalikust või piirkondlikust tööhõivetalitusest. Sealne EURESe nõustaja võib anda täpsemaid soovitusi. Ta saab uurida tööpakkumisi EURESe süsteemist ning nõustajatelt sihtkohariigis.
- Uurida töökuulutusi "vastuvõtjariigi" ajalehtedest (neid peaks leiduma enamikus suuremates raamatukogudes). Erialaajakirjadest leiab asjaomaste elukutsete kuulutusi.
- Võtta ühendust vastuvõtjariigi tööturuametiga, kes peaks oskama nõu anda. Ei maksa unustada, et teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide kodanikel on kohalike kodanikega samad õigused.  Rääkida EURESe nõustajaga, kellel on kogemusi välismaalaste aitamisel.

Teised vähem tavapärased teed töö leidmiseks

Teavet vabadest töökohtadest saab kõige kindlamalt tööturuameti vahendusel.

Samas võib proovida ka järgmisi võimalusi:

- Mitmeski liikmesriigis tegutsevad vahendusfirmad, mis otsivad ajutist tööjõudu. Esmalt tasub järele uurida, kas nad võtavad vahendustasu ning milline on pakutav tööleping.
- Leidub ka personaliotsingufirmasid, kuid enamasti otsivad nad juhtivtöötajaid või tööjõudu kindlatesse valdkondadesse nagu IT- või finantsalale.
- Õppurid võivad olulist abi leida infomessidelt ja kutsenõustamiskeskustest.
- Üha enam on levimas iseseisvad pöördumised firmadesse. Firma kohta tuleb leida  võimalikult palju teavet, sest edu võib sõltuda oskusest demonstreerida oma sobivust firma struktuuri ning vastavusest seatud nõuetele. Taotluskirjas tuleks kirjeldada oma kvalifikatsiooni, anda ülevaade senistest kogemustest ning põhjustest, miks on huvi antud firmas töötada. Mitmetel ettevõtetel on oma personaliotsingusaidid, kus saab täita elektroonilise taotluse.
- Tuttavatest on kasu enamikus riikides, sest esmateave vabadest töökohtadest liigub sageli suuliselt.
- Lühemaajaline praktika välismaal annab suurepärase võimaluse konkreetse riigiga tutvumiseks ning tööotsinguks kohapeal. Praktikante võtavad paljud suurfirmad.

Mida töökoha taotlemisel silmas pidada?

Väga oluline on välja selgitada, kuidas saada oma kvalifikatsioonile tunnustus ka vastuvõtjariigis. Võtmetähtsusega on küsimus, kas kutseala kuulub reguleeritud kutsealade hulka või mitte. Reguleeritud kutsealadel (näit. advokaadid, raamatupidajad, õpetajad, insenerid, ämmaemandad, õed, arstid, hambaarstid, veterinaararstid, proviisorid ja arhitektid) saavad töötada vaid kindla kvalifikatsiooniga inimesed. Mõne sellise kutseala puhul on samaväärseks tunnistatud kvalifikatsioonide nimekiri olemas, teiste puhul otsustatakse samaväärsuse üle igal konkreetsel juhul eraldi, võttes arvesse läbitud õpingute pikkust ja sisu. Kui kutseala ei ole reguleeritud, võib tööd alustada kohe, kui see leitud. Samas tuleb järgida sätestatud korda, mis võib olla teistsugune kui kodumaal.

Mida tuleb veel arvestada?

CV peab olema selge ja hea ülesehitusega ning seatud sihti arvestav. CV ja kvalifikatsioonitunnistus(ed) (vt eespool) peavad olema tõlgitud vastuvõtjariigi keelde. Enamik liikmesriike peab oluliseks, et omandatud kvalifikatsioon või diplom oleks otseses vastavuses taotletava ametikohaga, samas pööravad mõned sellele vähem tähelepanu. Euroopa Liit on heaks kiitnud CV ühtse standardi (European Standard Curriculum Vitae). EUROPASSi CV annab selge ülevaate kandidaadi võimetest ja oskustest, sobides nii kutse- kui kõrharidusega inimestele. Kõnealune CV vorm on hetkel ”EURES CV Online’is” olemas 20 ELi keeles.

Kuidas valmistuda tööintervjuuks?

Nagu kodumaalgi tuleb end tööintervjuuks põhjalikult ette valmistada. Peab omama üldettekujutust firmast ning oskama esitada küsimusi ettevõtte ja konkreetse töökoha kohta. Tuleb olla valmis oma keeleoskuse ning tööandja poolt seatud nõuetele vastavuse demonstreerimiseks. Paljud suurfirmad mitmel pool ELis kasutavad hindamiskeskuste abi kontrollimaks, kuidas töökohataotlejad saavad hakkama reaalsetes olukordades.

Millised dokumendid peavad tööintervjuul kaasas olema?

Harilikult on tarvis:
• CV (vastavas keeles, mitu eksemplari);
• diplomi kinnitatud tõlge (tavaliselt saab haridusasutusest või ministeeriumist);
• koolilõputunnistuse, kraaditunnistuse vms koopia;
• kehtiv pass või isikutunnistus;
• sünnitunnistuse koopia;
• tervisekindlustuse tõend (vorm E111 vms);
• paar passipilti.

Kas ma saan oma töötushüvitise kanda üle ühest Euroopa Majanduspiirkonna riigist teise, kui mul sinna kolides ei ole kindlat tööpakkumist?

Kui teil pole hetkel tööd ning te soovite otsida tööd mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis, võib teie töötushüvitist ülekanda kolm kuud. Selle kohta kehtivad aga ranged reeglid ning soovitav on enne kohalikust tööhõivetalitusest või sotsiaalosakonnast järele küsida. Pärast kolme kuu möödumist võidakse paluda teil riigist lahkuda, ent ametkonnad on leebed, kui suudate tõestada, et teil on head võimalused töö leidmiseks. Täpsemat teavet leiab teistest jaotistest, näiteks "Elamine ja töötamine".

Kas oled rahul käesoleval lehel pakutava teabega?