- Current language: et
Uudised
Pages
Euroopa Komisjon võttis täna vastu teatise, milles kirjeldatakse käimasolevat tööd, et olla valmis Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kõigiks võimalikeks lõpptulemusteks.
Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupp on täitnud lubaduse tuua Euroopa investeerimiskava ehk nn Junckeri kava alusel majandusse 315 miljardi euro väärtuses lisainvesteeringuid. Euroopa Liidu eelarvegarantii ja EIP grupi omavahenditega tagatuna on heaks kiidetud 898 tehingut, mis peaksid 28 liikmesriigis kaasama investeeringuid mahus 335 miljardit eurot.
Euroopa Komisjoni suvise majandusprognoosi kohaselt peaks 2018. ja 2019. aastal nii ELis kui ka euroalal jätkuma jõuline kasv, olles sel aastal 2,1% ja järgmisel 2%. Eesti hoogne majanduskasv, mis 2017. aastal küündis koguni 4,9%-ni, aeglustus 2018. aasta esimeses kvartalis oodatust kiiremini. Selle peamine põhjus oli investeeringute ja ekspordi kasvu pidurdumine. 2018. aastal peaks Eesti SKP reaalkasv olema 3,5% ning 2019. aastal sisenõudluse vähenemise ja välismajanduskeskkonna väljavaadete halvenemise tõttu aeglustuma 2,7%-ni.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki jõudsid täna Brüsselis kokkuleppele poliitilises tegevuskavas, mille eesmärk on sünkroniseerida Balti riikide elektrivõrgud Euroopa mandriosa võrguga aastaks 2025.
Täna allkirjastasid neli suurt internetipõhist kauplemiskohta Alibaba (Aliexpressi nimel), Amazon, eBay ja Rakuten-France kohustuse kõrvaldada ohtlikud tooted kiiremini müügist.
Euroopa Komisjon uuendab täna algatust „Teaduse tipptaseme saavutamine“, et jätkata sihipärase toetuse ja eksperdinõu pakkumist innovatsiooni edendamises maha jäänud piirkondadele.
Täna avaldatud uue Eurobaromeetri uuringu kohaselt leiab enamik inimesi Euroopa Liidus, et Euroopa majandusolukord on hea ja nad on tulevikus suhtes optimistlikud. Usaldus liidu vastu kasvab ja toetus majandus- ja rahaliidule on saavutanud kõrgeima taseme. Ühisraha eurot toetatakse kõige enam Eestis.
Komisjon teeb ettepaneku ELi järgmises pikaajalises eelarves (2021–2027) julgeolekuvaldkonna rahastamist märkimisväärselt suurendada – 3,5 miljardilt eurolt 4,8 miljardi euroni.
ELi järgmise pikaajalise eelarve raames aastateks 2021–2027 teeb komisjon ettepaneku suurendada ELi strateegilist sõltumatust, tugevdada ELi suutlikkust eurooplasi kaitsta ja muuta EL arvestatavamaks tegijaks rahvusvahelisel tasandil.
Euroopa Komisjon teeb ettepaneku suurendada ELi järgmises pikaajalises eelarves aastateks 2021–2027 rände ja piirihalduse rahastamist peaaegu kolm korda – 34,9 miljardi euroni, võrreldes eelmise perioodi 13 miljardiga.
