Euroopa Komisjon andis ELi TERA-rahastu raames välja 17 miljardi euro väärtuses sotsiaalseid võlakirju, et aidata kaitsta töökohti ja hoida inimesi tööl. Emissioon koosnes kahest võlakirjast: 10 miljardit eurot tagasimaksmistähtajaga 2030. aasta oktoobris ja 7 miljardit eurot tagasimaksmistähtajaga 2040. aastal. Investoritel oli nende kõrge reitinguga väärtpaberite vastu väga suur huvi ja võlakirjad olid enam kui 13 korda üle märgitud, mis tõi kaasa soodsad hinnatingimused mõlemale võlakirjale.
Kaitsealuste elupaikade ja liikide arv üha väheneb. Peamiselt on põhjuseks intensiivne põllumajandustegevus, linnastumine, jätkusuutmatu metsamajandus ja magevee-elupaikade muutumine. Elupaiku mõjutavad õhu-, vee- ja pinnasesaaste, aga ka kliimamuutused ning loomade liigkasutamine, mis on tingitud maa ebaseaduslikust ülestöötamisest ning lubamatust jahipidamisest ja kalapüügist. Kui probleemi eirata, on vältimatult tulemuseks elurikkuse ja selle pakutavate elutähtsate teenuste pidev nõrgenemine, mis seab ohtu inimeste tervise ja heaolu.
Euroopa Komisjon avaldas täna renoveerimislaine strateegia hoonete energiatõhususe parandamiseks. Komisjoni eesmärk on järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid vähemalt kahekordistada ning tagada, et renoveerimine suurendaks hoonete energia- ja ressursitõhusust. See parandab hoonete elanike ja kasutajate elukvaliteeti, vähendab Euroopa kasvuhoonegaaside heidet, soosib digiteerimist ning suurendab materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu. 2030. aastaks võiks renoveerida 35 miljonit hoonet ja luua ehitussektoris veel kuni 160 000 rohelist töökohta.
Komisjon võttis täna vastu energialiidu olukorda käsitleva 2020. aasta aruande ja sellele lisatud dokumendid, milles keskendutakse ELi energiapoliitika eri aspektidele. Selle aasta aruanne on esimene pärast Euroopa rohelise kokkuleppe vastuvõtmist ning selles vaadeldakse energialiidu panust Euroopa pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisse.
Euroopa Investeerimisfondist (EIF) Finorale garantiina eraldatud kuus miljonit eurot võimaldab kultuuri- ja loomesektori väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEd) võtta soovitud laenu
Toetus aitab väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele keskendunud digitaalsel laenuandjal Finoral laieneda ning finantsteenuseid Euroopa Liidus veelgi digitaliseerida
Ettevõtmine on võimalik tänu Euroopa Komisjoni loodud ning EIF-i ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) hallatud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendile (CCS), mis on osa Euroopa investeerimiskavast
Komisjoni 4. septembri 2020. aasta ettepaneku alusel jõudsid ELi ministrid täna kokkuleppele, millega muudetakse koroonaviiruse pandeemia tõttu vaba liikumist piiravad meetmed selgemaks ja prognoositavamaks.
Globaalse tehnoloogilise ja majandusliku konkurentsi tihenemine ning koroonapandeemiast tingitud eriolukorra mõjud näitasid selgelt, kuivõrd oluline on regionaalne konkurentsivõime. Eeskätt tunnustatakse tänavuse Euroopa piirkondade ja linnade nädala #EURegionsWeek raames projekte, mis toetavad teaduse ja tehnoloogia arengut ning innovatsiooniprojekte, mis tõstavad kohalikku konkurentsivõimet. Eestis pälvis regionaalse investeeringuna erilist tunnustust Tallinna Tehnikakõrgkooli käivitatud Tööstus 4.0 õppelabor.
Euroopa Komisjon allkirjastas ravimifirmaga Gilead ühishanke raamlepingu, et soetada kuni 500 000 ravikuuri jagu ravimit Veklury (remdesiviiri kaubanduslik nimetus). Leping näeb ette ka võimaluse hankida rohkem ravikuure kui 500 000. Ühishankelepingu on allkirjastanud 36 riiki, sh kõik ELi liikmesriigid, Euroopa Majanduspiirkonna riigid (Norra ja Island), Ühendkuningriik ning kuus kandidaatriiki või potentsiaalset kandidaatriiki (Albaania, Põhja-Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia, Kosovo ning Bosnia ja Hertsegoviina). Kõik osalevad riigid saavad nüüd Vekluryt otse tellida. Veklury on praegu ainus ravim, millele on ELis antud tingimuslik müügiluba lisahapnikku vajavate COVID-19 patsientide raviks.
Täna võttis komisjon vastu teatise ELi laienemispoliitika kohta ja 2020. aasta laienemispaketi. Lisaks aastaaruannetele, milles hinnatakse põhireformide elluviimist Lääne-Balkani riikides ja Türgis, antakse riikidele selgemad ja täpsemad soovitused ja suunised sammude kohta, mida nendel riikidel tuleks järgmiseks astuda.
