• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Brexit

/estonia/file/p0152080019hjpg-0_etp0152080019h.jpg

brexit
© Euroopa Liit

Brexit on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust, mida soovisid Ühendkuningriigi kodanikud 2016.a. juunis toimunud referendumil. Peale korduvat lahkumisleppe tagasilükkamist Briti parlamendi poolt leppis Euroopa Ülemkogu 10. aprillil kokku uues Brexiti tähtajas, milleks on 31. oktoober 2019.

27/03/2019

 

Brexiti saamislugu

23. juunil 2016 toimus Ühendkuningriigis referendum, kus 52% brittidest hääletas EList lahkumise poolt. Üheksa kuud hiljem, 29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik ka ametlikult oma soovist EList lahkuda. Käivitati Euroopa Liidu lepingu artikkel 50, millega algasid läbirääkimised Ühendkuningriigi lahkumistingimuste üle Euroopa Liidust ja seati lahkumise kuupäevaks 31. märts 2019.

Lahkumisläbirääkimiste käik

Et Ühendkuningriigiga väljaastumise tingimustes kokku leppida, nimetas Euroopa Liidu Ülemkogu (liikmesriikide peaministrid) ELi-poolseks läbirääkijaks Euroopa Komisjoni ja andis komisjonile läbirääkimissuunised (ehk mandaadi). Läbirääkimised Ühendkuningriigiga algasid 19. juunil 2017 ja kestsid rohkem kui poolteist aastat. Nende käigus lepiti kokku kõigis "lahutusega" seonduvates küsimustes nagu näiteks finantsteemad, ELi kodanike õigused Ühendkuningriigis ning Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelise piiri küsimus.

Läbirääkimised lõppesid 15. novembril 2018, mil Euroopa Komisjoni pealäbirääkija Michel Barnier esitas Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile kokkuleppe eelnõu teksti (inglise keeles). Lepingule on lisatud tulevaste suhete deklaratsioon ehk poliitiline kokkulepe, mis loob raamistiku tulevikusuhte vormistamiseks Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel.

Lahkumisleppe kiitsid heaks nii Euroopa Liidu liikmesriikide juhid kui ka Ühendkuningriigi valitsus. Ratifitseerimisprotsess Briti parlamendis on olnud vaevaline ning peale leppe korduvat tagasilükkamist muudeti Brexiti esialgset tähtaega Ühendkuningriigi palvel kaks korda. 10. aprillil 2019 otsustas Euroopa Ülemkogu anda Ühendkuningriigile lisaaega 31. oktoobrini 2019 - seda eeldusel, et Ühendkuningriigis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Vastasel juhul lahkub riik EList 1. juunil ilma leppeta. Kui briti parlament peaks lahkumisleppe varem ratifitseerima, lahkuks Ühendkuningriik EList järgneva kuu esimesel päeval (näiteks 1. augustil või 1. septembril). Samas on Ühendkuningriigil igal ajal võimalus oma lahkumisavaldusest loobuda ja ELi liikmeks jääda. Ülemkogu leppis ka kokku, et arutab Brexiti seisu oma järgmisel kohtumisel 20.-21. juunil. Siiski on Euroopa Liidu riigijuhtide ühine seisukoht , et lahkumisleppe läbirääkimisi Ühendkuningriigiga ei taasavata.

Brexitiks valmistumine

Paralleelselt lahkumisläbirääkimistega alustas Euroopa Komisjon ettevalmistusi Ühendkuningriigi lahkumiseks - seda nii juhuks, kui leping õigeaegselt ratifitseeritakse, kui ka olukorraks, kui ratifitseerimist ei toimu ja Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust ilma leppeta. Üle tuli vaadata kõik ühised Euroopa Liidu õigusaktid ja neid vajadusel kohendada.

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust leppega

Kui lahkumislepe Ühendkuningriigi ja Euroopa Parlamendi poolt ratifitseeritakse, jõustub see määratud kuupäevast ning kehtima hakkab üleminekuperiood, mida on võimalik ühekordselt pikendada. Üleminekuperioodi jooksul lepivad Euroopa Liit ja Ühendkuningriik kokku uutes partnerlussuhetes, muu hulgas kaubandus- ja majanduskoostöös, julgeolekus ja kaitsekoostöös.

Kuigi Ühendkuningriik ei ole enam Euroopa Liidu liikmesriik, kohaldatakse üleminekuperioodi ajal Ühendkuningriigis jätkuvalt ELi õigust ehk Euroopa Liidu kodanike ja ettevõtete jaoks jääb üleminekuperioodi jooksul kõik samaks - Ühendkuningriik osaleb endiselt Euroopa Liidu tolliliidus ja ühisturul, järgib ühist kaubanduspoliitikat ja kohaldab Euroopa Liidu tollitariife. Ka kehtib üleminekuperioodil Ühendkuningriiki elama, õppima või tööle asuvate Eesti ja teiste Euroopa Liidu kodanike suhtes jätkuvalt Euroopa Liidu õigus. Samal ajal ei osale Ühendkuningriik enam Euroopa Liidu institutsioonide töös ning briti kodanikel ei ole õigust hääletada Euroopa Parlamendi valimistel.

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust ilma leppeta

Kokkuleppeta Brexiti puhul saab Ühendkuningriigist igasuguste ülemineperioodita kolmas riik ning  Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ühendkuningriigi vahelisi suhteid hakkab reguleerima rahvusvaheline õigus. Näiteks tuleb Eesti ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes lähtuda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglistikust.

ELil on sellest hetkest kohustus kohaldada liidu ja Ühendkuningriigi vahelisel piiril oma õigusnorme ja makse, sealhulgas erinevaid tolliformaalsusi, sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ning ELi õigusnormidele vastavuse kontrolli. Samuti ei vastaks Ühendkuningriigi ettevõtted enam ELi toetuste saamise nõuetele ja nad ei saaks praegu kehtivatel tingimustel osaleda ELi riigihankemenetlustes. Ühendkuningriigi kodanikud ei oleks enam Euroopa Liidu kodanikud ja neid hakataks Euroopa Liidu piiril täiendavalt kontrollima.

Ehkki liikmesriigid on teinud märkimisväärseid ettevalmistusi, võivad tekkida viivitused nii kaupade tollis kui kodanike kontrollimisega piiril.

Euroopa Komisjon on alates 2017. aasta detsembrist teinud ettevalmistusi kokkuleppeta stsenaariumiks. Ta on avaldanud 90 sektoripõhist teadet ja 3 teatist Brexitiks valmistumise kohta ning esitanud 19 seadusandlikku ettepanekut, mis leevendaksid leppeta lahkumise negatiivseid tagajärgi valdkondades nagu lennuühendus ja –ohutus, maanteeühendus, raudteeühendus, laevade kontrollimine, Põhjamere-Vahemere põhivõrgu koridori ümberkorraldamine, kliimapoliitika, sotsiaalkindlustusõigused, vastastikune viisavabadus, kalapüügiõigused ja hüvitised, ELi eelarve, finantsteenused, riigiabi, rahastamine ja toetus ELi eelarvest, programmid PEACE ja Erasmus+.
Tutvu eriolukorra meetmetega siin.

Ka liikmesriikides on tehtud põhjalikke ettevalmistusi. Ühendkuningriigi valitsus on teatanud oma kavatsusest mitte nõuda viisat ELi 27 liikmesriigi (sh Eesti) kodanikelt turismi ja äritegevuse eesmärgil toimuvate lühireiside jaoks.

Ettevalmistused Eestis

Eestit esindab Brexiti küsimustega tegelevas Üldasjade Nõukogus välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas, kes on ka Brexiti Eesti töörühma juht. Välisministeerium koordineerib ka siinsete ametkondade ettevalmistusi Ühendkuningriigi lahkumiseks EList ning pakub oma kodulehel mitmekülgset informatsiooni Brexiti kohta.

Täiendav info:

ELi kodanikud saavad infot tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11, mis töötab kõigist ELi riikidest helistades ja kõigis ELi ametlikes keeltes. 

Veeb:

 

Kodanikule

 

Ettevõtjale